Lobatševski auhind

Lobatševski auhind (ka N. I. Lobatševski nimeline preemia) on teadusauhind, mida annab välja Venemaa Teaduste Akadeemia Nikolai Lobatševski (1792–1856) auks väljapaistvate teadustööde eest geomeetria valdkonnas.

Auhinna asutas 1895. aastal Kaasani füüsika-matemaatikaühing. Statuut nägi ette auhinna väljaandmist iga kolme aasta tagant konkursi korras selguva parima geomeetriaalase teadustöö eest, mis pidi suurelt jaolt olema seotud mitteeukleidilise geomeetriaga.

Sõjaolukorras ja võimuvahetuse tõttu aastatel 1915–1927 auhinda välja ei antud. 1927. aastal pälvis auhinna Hermann Weyl monograafia "Raum, Zeit, Materie" ('Ruum, aeg, mateeria') ja rühmateooriaalaste tööde eest. Pärast kümneaastast vahet toimus järjekordne auhinnatseremoonia. 1937. aastal läks auhind Élie Cartanile Lie rühmade teooria alaste tööde eest.

Aastatel 1951–1990 andis auhinda välja NSV Liidu Teaduste Akadeemia, alates 1992. aastast on väljaandja Venemaa Teaduste Akadeemia.

Laureaadid

• 1897 – Sophus Lie
• 1900 – Wilhelm Killing
• 1904 – David Hilbert
• 1912 – Friedrich Schur
• 1927 – Hermann Weyl
• 1937 – Élie Cartan
• 1951 – Aleksandr Aleksandrov
• 1959 – Aleksei Pogorelov
• 1966 – Lev Pontrjagin

• 1969 – Heinz Hopf
• 1972 – Pavel Aleksandrov
• 1977 – Boriss Delaunay
• 1980 – Sergei Novikov
• 1983 – Herbert Busemann
• 1986 – Andrei Kolmogorov
• 1989 – Friedrich Hirzebruch
• 1992 – Vladimir Arnold
• 1996 – Grigori Margulis
• 2000 – Juri Rešetnjak

Lobatševski medal

1991. aastal asutas NSV Liidu Ministrite Kabinet Lobatševski medali väljapaistvate teenete eest geomeetria valdkonnas. Laureaadid määrab Kaasani ülikooli teadusnõukogu.

Välislingid

• Лауреаты премии имени Н.И.Лобачевского. old.kpfu.ru
• Список награжденных. ras.ru