Lurssvili
| Lurssvili | |
|---|---|
 Balti lurssvili Corispermum intermedium | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Angiospermae |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Nelgilaadsed Caryophyllales |
| Sugukond |
Rebasheinalised Amaranthaceae |
| Perekond |
Lurssvili Corispermum |
Lurssvili (Corispermum) on nelgilaadsete seltsi rebasheinaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Nimetus
[muuda | muuda lähteteksti]Perekonna teaduslik nimetus Corispermum on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest koris 'lutikas' ja sperma 'seeme'. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatus (1893) on lurs (omastav lursu) märgitud Saaremaa sõnaks, mille saksa vaste (Wanze) tähendab lutikat.[1] Uuematest murdesõnastikest aga seda sõna ei leia. Ilmselt on eestikeelse nimetuse tuletanud (tõlkinud) ja esimesena kasutusele võtnud Gustav Vilbaste oma taimemäärajas 1925.[2]
Ka teistes keeltes nimetamisel on tõlgitud teaduslikku nimetust, näiteks inglise k bugseed või saksa k Wanzensamen. Mõnes teises keeles on taime perekonnanimetus tähenduses 'kaamelirohi', näiteks läti keeles kamieļzāle või vene keeles верблюдка. 'Kaamel' viitab taime kuivadele kasvukohtadele, peamiselt poolkõrbetele ja steppidele.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Lurssviljad on monokarpsed (üheaastased) rohttaimed kitsaste, vahelduvate terveservaliste lehtedega. Taimed on enamasti püstise varrega, sageli juba alusel tugevasti harunenud. Õied on mõlemasugulised, paiknevad varreharude tippudes ja/või lehekaenlais. Õiekate koosneb 1–5 lehekesest või puudub. Vili on ovaalne või piklik, lame või natuke kumer, enamasti tiivulise servaga.
Levik ja kasvukohad
[muuda | muuda lähteteksti]Perekonnas on 65–70 liiki, need on levinud peamiselt Euraasias, aga ka Põhja-Ameerikas (mõnede allikate järgi looduslikud, teiste arvates sissetoodud ja naturaliseerunud liigid). Euroopas teada 11 liiki. Üheaastaste taimedena vajavad avakooslusi: liivaseid või savikaid alasid, kus muu taimkate pole kuigi tihe. Eestis sobivad kasvukohtadena rannaluited ja liivikud, teeservad, jäätmaad, karjäärid jne.
Liike
[muuda | muuda lähteteksti]- põhja-lurssvili – Corispermum algidum. Kirjas "Balti flooras", ent leidumine Eestis ja Baltikumis pole tegelikult tõendatud[3]
- käänd-lurssvili – Corispermum declinatum
- iisop-lurssvili – Corispermum hyssopifolium
- balti lurssvili – Corispermum intermedium. Eesti ja Läti endeem, haruldane. Varem olnud laiemalt levinud[4]
- hall lurssvili – Corispermum marschallii
- Pallase lurssvili – Corispermum pallasi
- kitsatiivane lurssvili – Corispermum pallasii subsp. membranaceum (Corispermum leptopterum). Eestis haruldane tulnukas
- siberi lurssvili – Corispermum sibiricum
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Wiedemann, Ferdinand Johann (1973). Eesti-saksa sõnaraamat. Neljas, muutmata trükk teisest, Jakob Hurda redigeeritud väljaandest. Tallinn: Valgus. Lk 552.
- ↑ Vilbaste, Gustav (1925). Eesti taimestik koolidele. 2. täiendatud trükk. Tartu: Loodus. Lk 91.
- ↑ Strazdinš, J (1993). Corispermum. - Flora of the Baltic Countries, vol. 1. Tartu: Zooloogia ja botaanika instituut. Lk 222.
- ↑ Kukk, Toomas (2017). "Balti lurssvili, Läti ja Eesti endeem" (PDF). Eesti Loodus 2017 august: 70-71.