Maarja-Magdaleena kihelkond
See artikkel räägib Maarja-Magdaleena kihelkonnast; Tartu kreisi Tartu linnaümbruse kihelkonna kohta vaata artiklit Tartu-Maarja kihelkond. |
Maarja-Magdaleena kihelkond (lühend MMg; saksa keeles Kirchspiel St. Marien-Magdalenen in Kreis Dorpat) oli kihelkond Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.
Maarja-Magdaleena kihelkonnakirikuks on Maarja-Magdaleena kirik, mis asub Maarja-Magdaleena külas.
Piirkonna ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Maarja-Magdaleena kihelkonda on ajalooürikutes esmamainitud 1443. aastal (krespel to der Nyenkerken), kuid oma praeguse nime sai kihelkond alles 17. sajandil.
Maarja-Magdaleena kihelkond on loodud kahe muinasmaakonna piirialadele. Põhjapoolne osa (Kudina-Saare ümbrus) kuulus Vaigasse, lõunapoolne aga territooriumile, mida kroonika nimetab Jogentagana (Jõetaguse, mõeldud on Emajõge).
Liivi ja Rootsi-Poola sõda laastasid seda piirkonda väga. Rahvaarv vähenes katastroofiliselt ja 1630. aastail on umbes kolmandik talupoegadest võõramaise, peamiselt vene päritoluga.
Pärast sõdu, elaniklonna vähenemist ja kiriku hävimist oli kihelkonna alad ühendatud Palamuse kihelkonnaga.
Rahvapärimus räägib, et Maarja-Magdaleena kirik olevat ära põlenud ja selle müürid hiljem paksu metsa seest üles leitud. 1644 õnnistati kirik uuesti sisse ja taastati kihelkond, kuhu kuulus ka Vara abikiriku piirkond.
1680. aastast on esimesed andmed Maarja-Magdaleena köstrikooli olemasolu kohta. Praegune Maarja-Magdaleena Põhikool loeb sellest ajast oma vanust.
Pärast Põhjasõda kuulus Maarja-Magdaleena kihelkonnas kogu maa mõisnikele. Kihelkonna põhjaossa jäid Saare mõis, Kudina mõis ja Jõemõisa mõis. Kihelkonna keskosa maad kuulusid Kaiavere mõisale, need ümbritsesid ka Maarja-Magdaleena kirikumõisa valdusi. Kaiavere mõisnik oli Maarja-Magdaleena kiriku patroon. Kaiavere mõisa juurde kuulusid Pataste, Lilo ja Kadrina karjamõisad. Kihelkonna edelaossa ulatusid Äksi kihelkonnas asuva Elistvere mõisa Juula ja Nigula karjamõisad ja Vedu mõisale kuuluv Toolamaa küla. Kihelkonna lõunaosa moodustasid Vara mõisa maad, kus tegutses Vara abikirik.
Nüüdne kihelkonnakirik ehitati vanast aastatel 1885–1887 põhjalikult ümber.
Kuni tsaariaja lõpuni olid kihelkonnad maal vähimaiks territoriaalüksusteks, mis ühendasid vallad ja mõisad. Eesti vabariigis said vallad kogu oma piirkonna elanikke haaravaiks administratiivsusteks. Kuna paljudesse valdadesse kuulus maid mitmes kihelkonnas, siis kaotasid kihelkonnad oma administratiivse tähtsuse ning sellistena nad ka tühistati 1925. aastal. Sellest ajast jäid nad tähistama kirikukoguduste piirkondi.
Kihelkonnas räägitav Maarja-Magdaleena murrak kuulub eesti idamurde lõunarühma.[1]
Maarja-Magdaleena kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]- Ätte mõis (Aette) – Vara mõisa kõrvalmõis
- Alajõe mõis (Alajõe) – Vara mõisa kõrvalmõis
- Vanamõisa mõis (Althof) – Saare mõisa kõrvalmõis
- Jõe mõis (Jaegel) – rüütlimõis
- Kaarli mõis (Karlsberg) – Vara mõisa karjamõis
- Kadrina mõis (Katharinenhof) – Kaiavere mõisa karjamõis
- Kaiavere mõis (Kayafer) – rüütlimõis
- Kose mõis (Kosse) – Saare mõisa karjamõis
- Kudina mõis (Kudding) – rüütlimõis
- Kuusiku mõis (Kunsika) – Vara mõisa kõrvalmõis
- Lilu mõis (Lillo) – Kaiavere mõisa karjamõis
- Maarja-Magdaleena kirikumõis (St. Marien-Magdalenen) – kirikumõis rüütlimõisa staatuses
- Mäkaste mõis (Mekkast) – Jõe mõisa karjamõis
- Nigula mõis (Niggola) – Elistvere mõisa karjamõis
- Pataste mõis (Pattas) – Kaiavere mõisa karjamõis
- Rahivere mõis (Rahhifer) – karjamõis
- Saare mõis (Saarenhof) – rüütlimõis
- Toolamaa mõis (Tolama) – Vedu mõisa karjamõis
- Vara mõis (Warrol) – rüütlimõis
- Vahi mõis (Franzenshütte), poolmõis[2]
Maarja-Magdaleena kihelkonna mõisavallad
[muuda | muuda lähteteksti]Sellesse ajalooperioodi jääb ka inimestele perenimede panemine.
Maarja-Magdaleena kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad:
- Maarja-Magdaleena mõisavald (Gemeinde St. Marien-Magdalenen'') – vallas nimesid ei pandud
- Saare mõisavald (Gemeinde Saarenhof) – vallas said 138 peret perenime
- Alliku mõisavald (Gemeinde ) – vallas nimesid ei pandud
- Vara mõisavald (Gemeinde Warrol) – vallas said 83 peret perenime
- Kudina mõisavald(Gemeinde Kudding) – vallas said 135 peret perenime
- Jõe mõisavald (Gemeinde Jaegel) – vallas said 55 peret perenime
- Kaiavere mõisavald(Gemeinde Kayafer) – vallas said 99 peret perenime
Maarja-Magdaleena kihelkonna vallad
[muuda | muuda lähteteksti]Maarja-Magdaleena kihelkonna vallad alates 1866:
- Kudina vald (Kudding)
- Mustvee vald (Saarenhof)
- Vara vald (Warrol)
- Kaiavere vald (Kayafer) – liideti 1892 Kudina vallaga
- Jõe vald (Jaegel) – liideti 1893 Pala vallaga
Maarja-Magdaleena kihelkonna kalmistud
[muuda | muuda lähteteksti]- Maarja-Magdaleena kalmistu
- Maarja-Magdaleena kirikuaed
- Saare mõisa kalmistu
- Uhmardu kalmistu
- Välgi kirikuaed
- Uhmardu kirikuaed
Kihelkonna alad tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Tänapäeval jäävad kihelkonna maad Jõgeva ja Mustvee valla maale Jõgeva maakonnas ning Peipsiääre ja Tartu valda Tartu maakonnas.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kihelkondade loend
- ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 383–384.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 239–241.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 296–297.
- Hagemeister, Heinrich von; F. von Bulhovden (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk 118–122.