Maarja-Magdaleena kihelkond

See artikkel räägib Maarja-Magdaleena kihelkonnast; Tartu kreisi Tartu linnaümbruse kihelkonna kohta vaata artiklit Tartu-Maarja kihelkond.

Maarja-Magdaleena kihelkond (lühend MMg; saksa keeles Kirchspiel St. Marien-Magdalenen in Kreis Dorpat) oli kihelkond Tartumaal ja Tartu kreisis Liivimaa kubermangus.

Maarja-Magdaleena kihelkonnakirikuks on Maarja-Magdaleena kirik, mis asub Maarja-Magdaleena külas.

Piirkonna ajalugu

Maarja-Magdaleena kihelkonda on ajalooürikutes esmamainitud 1443. aastal (krespel to der Nyenkerken), kuid oma praeguse nime sai kihelkond alles 17. sajandil.

Maarja-Magdaleena kihelkond on loodud kahe muinasmaakonna piirialadele. Põhjapoolne osa (Kudina-Saare ümbrus) kuulus Vaigasse, lõunapoolne aga territooriumile, mida kroonika nimetab Jogentagana (Jõetaguse, mõeldud on Emajõge).

Liivi ja Rootsi-Poola sõda laastasid seda piirkonda väga. Rahvaarv vähenes katastroofiliselt ja 1630. aastail on umbes kolmandik talupoegadest võõramaise, peamiselt vene päritoluga.

Pärast sõdu, elaniklonna vähenemist ja kiriku hävimist oli kihelkonna alad ühendatud Palamuse kihelkonnaga.

Rahvapärimus räägib, et Maarja-Magdaleena kirik olevat ära põlenud ja selle müürid hiljem paksu metsa seest üles leitud. 1644 õnnistati kirik uuesti sisse ja taastati kihelkond, kuhu kuulus ka Vara abikiriku piirkond.

1680. aastast on esimesed andmed Maarja-Magdaleena köstrikooli olemasolu kohta. Praegune Maarja-Magdaleena Põhikool loeb sellest ajast oma vanust.

Pärast Põhjasõda kuulus Maarja-Magdaleena kihelkonnas kogu maa mõisnikele. Kihelkonna põhjaossa jäid Saare mõis, Kudina mõis ja Jõemõisa mõis. Kihelkonna keskosa maad kuulusid Kaiavere mõisale, need ümbritsesid ka Maarja-Magdaleena kirikumõisa valdusi. Kaiavere mõisnik oli Maarja-Magdaleena kiriku patroon. Kaiavere mõisa juurde kuulusid Pataste, Lilo ja Kadrina karjamõisad. Kihelkonna edelaossa ulatusid Äksi kihelkonnas asuva Elistvere mõisa Juula ja Nigula karjamõisad ja Vedu mõisale kuuluv Toolamaa küla. Kihelkonna lõunaosa moodustasid Vara mõisa maad, kus tegutses Vara abikirik.

Nüüdne kihelkonnakirik ehitati vanast aastatel 1885–1887 põhjalikult ümber.

Kuni tsaariaja lõpuni olid kihelkonnad maal vähimaiks territoriaalüksusteks, mis ühendasid vallad ja mõisad. Eesti vabariigis said vallad kogu oma piirkonna elanikke haaravaiks administratiivsusteks. Kuna paljudesse valdadesse kuulus maid mitmes kihelkonnas, siis kaotasid kihelkonnad oma administratiivse tähtsuse ning sellistena nad ka tühistati 1925. aastal. Sellest ajast jäid nad tähistama kirikukoguduste piirkondi.

Kihelkonnas räägitav Maarja-Magdaleena murrak kuulub eesti idamurde lõunarühma.^[1]

Maarja-Magdaleena kihelkonna mõisad

Ätte mõis (Aette) – Vara mõisa kõrvalmõis
Alajõe mõis (Alajõe) – Vara mõisa kõrvalmõis
Vanamõisa mõis (Althof) – Saare mõisa kõrvalmõis
Jõe mõis (Jaegel) – rüütlimõis
Kaarli mõis (Karlsberg) – Vara mõisa karjamõis
Kadrina mõis (Katharinenhof) – Kaiavere mõisa karjamõis
Kaiavere mõis (Kayafer) – rüütlimõis
Kose mõis (Kosse) – Saare mõisa karjamõis
Kudina mõis (Kudding) – rüütlimõis
Kuusiku mõis (Kunsika) – Vara mõisa kõrvalmõis
Lilu mõis (Lillo) – Kaiavere mõisa karjamõis
Maarja-Magdaleena kirikumõis (St. Marien-Magdalenen) – kirikumõis rüütlimõisa staatuses
Mäkaste mõis (Mekkast) – Jõe mõisa karjamõis
Nigula mõis (Niggola) – Elistvere mõisa karjamõis
Pataste mõis (Pattas) – Kaiavere mõisa karjamõis
Rahivere mõis (Rahhifer) – karjamõis
Saare mõis (Saarenhof) – rüütlimõis
Toolamaa mõis (Tolama) – Vedu mõisa karjamõis
Vara mõis (Warrol) – rüütlimõis
Vahi mõis (Franzenshütte), poolmõis^[2]

Maarja-Magdaleena kihelkonna mõisavallad

Sellesse ajalooperioodi jääb ka inimestele perenimede panemine.

Maarja-Magdaleena kihelkonnas 19. sajandi algul moodustatud mõisavallad:

Maarja-Magdaleena mõisavald (Gemeinde St. Marien-Magdalenen'') – vallas nimesid ei pandud
Saare mõisavald (Gemeinde Saarenhof) – vallas said 138 peret perenime
Alliku mõisavald (Gemeinde ) – vallas nimesid ei pandud
Vara mõisavald (Gemeinde Warrol) – vallas said 83 peret perenime
Kudina mõisavald(Gemeinde Kudding) – vallas said 135 peret perenime
Jõe mõisavald (Gemeinde Jaegel) – vallas said 55 peret perenime
Kaiavere mõisavald(Gemeinde Kayafer) – vallas said 99 peret perenime

Maarja-Magdaleena kihelkonna vallad

Maarja-Magdaleena kihelkonna vallad alates 1866:

Kudina vald (Kudding)
Mustvee vald (Saarenhof)
Vara vald (Warrol)
Kaiavere vald (Kayafer) – liideti 1892 Kudina vallaga
Jõe vald (Jaegel) – liideti 1893 Pala vallaga

Maarja-Magdaleena kihelkonna kalmistud

Kihelkonna alad tänapäeval

Tänapäeval jäävad kihelkonna maad Jõgeva ja Mustvee valla maale Jõgeva maakonnas ning Peipsiääre ja Tartu valda Tartu maakonnas.

Viited

↑ Kihelkondade loend
↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool

Kirjandus

Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 383–384.
Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 239–241.
Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 296–297.
Hagemeister, Heinrich von; F. von Bulhovden (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk 118–122.

Välislingid

[ih5gP-1] Kihelkondade loend

[POhvz-2] Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool

[1]

[2]