Manoury notatsioon

Manoury notatsioon on rahvusvahelises kabes üldtunnustatud meetod partiide ja seisude ülesmärkimiseks.

Ajaloolises mõttes on tegu Manoury teise notatsiooniga – algses variandis kandsid peatee (pikima diagonaali) otsaväljad numbreid 1 ja 50.

Kõik aktiivsed (mustad) mänguväljad on nummerdatud 1-st 50-ni. Mängulaud asetatakse mängijate vahele nii, et valgetele lähim vasakpoolne väli oleks must ja ta kannaks numbrit 46. Alguses tundub selline notatsioon segadust tekitav aga temaga harjub kiiresti ära – tasub jälgida vertikaalridade numeratsiooni, näiteks 3, 13, 23, 33, 43. Tõsisematel võistlustel kasutatavatel laudadel neid numbreid ei väljade peal ega laua ääres ei ole ning laud peab seetõttu peas olema.

Partii alguses asetatakse valged kivid väljadele 31 kuni 50 ning mustad väljadele 1 kuni 20.

Käike kirjutatakse näidates ära käigu algus ja lõppväli. Tavalise käigu puhul kirjutatakse väljade numbrite vahele '-' ning löömiste puhul 'x'. Nii näiteks üleskirjutus 33-29 tähendab, et kabend väljalt 33 käis väljale 29. Üleskirjutus 37x30 tähendab, et tehti löökkäik väljalt 37 väljale 30. Mõnikord tuleb liitlöögi korral selguse mõttes üles märkida ka vahepealne väli (väljad), kus löögi ajal kabend suunda muutis (näiteks 47x29x18x4).

Mängu seis kirjutatakse üles samuti kasutades väljade numbreid, kus kabendid asuvad. Näiteks partii algseis kirjutatakse üles: Valged: 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50 (20) Mustad: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20 (20). Arv sulgudes näitab kabendite arvu.