Mehaanilise energia jäävuse seadus
Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus, mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu.[1] Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks.
Analüütiline mehaanika
[muuda | muuda lähteteksti]Noetheri teoreemi järgi vastab igale füüsikateooria (täpsemalt lagranžiaani) sümmeetriale üks jäävusseadus, st suurus, mis püsib ajas muutumatuna. Kui vastavaks sümmeetriaks on sümmeetria ajaliste nihete suhtes, siis nimetatakse vastavat jäävat suurust energiaks. Energia jäävuse seadus on seega piltlikult öeldes järeldus sellest, et füüsikaseadused püsivad ajas muutumatuna. Kehtib ka vastupidine: kui süsteem pole invariantne ajaliste nihete suhtes (näiteks süsteemi potentsiaalne energia sõltub ajast), siis energia jäävuse seadus enam ei kehti.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Saveljev, I. (1978). Füüsika üldkursus I. Tallinn: Valgus. lk 73.