Mine sisu juurde

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik

Allikas: Vikipeedia


Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik
Asutatud 2002
Õiguslik staatus omavalitsuslik
Asukoht Pikk tänav 64, Tallinn
Liikmed 32 kogudust
Metropoliit Jevgeni
Veebileht Koduleht

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK) on üks kahest Eestis tegutsevast õigeusu kirikust (teine on Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi jurisdiktsioonis tegutsev Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik).

2024. aasta 20. augustil kiriku nõukogu poolt heaks kiidetud uue põhikirja muudatusettepaneku alusel on kirik administratiivselt, majanduslikult ja hariduslikult sõltumatu, olles samuti sõltumatu tsiviilküsimustes. Samuti soovib kirik muuta oma nime[1] Eesti Õigeusu Kirikuks, kuid Eesti Vabariigi siseminister Lauri Läänemets ei pidanud seda võimalikuks[2], samuti ei pea seda võimalikuks Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik[3].

Kirik kuulub praeguse kehtiva põhikirja kohaselt[4] Moskva ja kogu Venemaa patriarhi kanoonilisse jurisdiktsiooni ning on vastavalt Vene Õigeusu Kiriku põhimäärusele omavalitsuslik kirik.[5] Selle eestseisja on Tallinna ja kogu Eesti metropoliit, kelle kinnitab ametisse Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku täiskogu ettepanekul patriarh isiklikult. Metropoliidi kantselei asub Tallinna vanalinnas aadressil Pikk tänav 64.

2011. aastast on Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikul kaks piiskopkonda: Tallinna piiskopkond, mida juhib Tallinna ja kogu Eesti metropoliit, ja Narva ja Peipsiveere piiskopkond, mida juhib Narva ja Peipsiveere piiskop.

Kiriku eestseisja oli aastatel 19922018 metropoliit Kornelius (Jakobs), alates juunist 2018 juhib kirikut metropoliit Jevgeni (Rešetnikov). Narva ja Peipsiveere piiskop on alates 30. maist 2011 Lazar (Gurkin), kes täitis 19. aprillist kuni 3. juunini 2018 ajutiselt ka kiriku eestseisja kohuseid. 5. veebruaril 2017 pühitseti ametisse Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskop Sergi (Telihh), tiitliga Maardu piiskop. Nii on kirikul kokku kolm piiskoppi. Kiriku Tartu piiskop ja Tallinna vikaarpiiskop on Daniel (Lepisk).[6]

Kiriku liturgiline keel on kirikuslaavi keel, kuid üksikutes kogudustes peetakse ka eestikeelseid jumalateenistusi. Kiriku häälekandja on igakuiselt ilmuv venekeelne ajaleht Mir Pravoslavija (Мир Православия).

Kiriku vaimulikud teenindavad 32 kogudust ja kirikut. Liikmed on põhiliselt Eesti venekeelse elanikkonna seast, neid on hinnanguliselt umbes 150 000.

Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster, Moskva ja kogu Venemaa patriarhi otsealluvuses

MPEÕK kirikupea tiitel on alates 2000. aastast Tallinna ja kogu Eesti metropoliit. Kiriku põhikirja kohaselt valitakse kirikupea MPEÕK täiskogul ja ta astub ametisse pärast tema ametisse kinnitamist Moskva ja kogu Venemaa patriarhi ning Vene Õigeusu Kiriku Sinodi poolt. Kirikupeal ei ole ametiaega, ta võib ametisse jääda kuni surmani.[7]

MPEÕK kõrgeim haldusorgan on kiriku täiskogu, mille koosseisu kuuluvad kõik MPEÕK palgalised vaimulikud ja üks ilmikute esindaja igast kogudusest. Täiskogu koguneb igal aastal vähemalt korra.[8]

Täiskogude vahelisel ajal juhib kirikut MPEÕK Sinod, mille liikmed valitakse kolmeaastaseks ametiajaks kiriku täiskogul. MPEÕK piiskopid kuuluvad sinodisse automaatselt, valitavaid liikmeid on kokku kuus – neli vaimulike ja kaks ilmikute esindajat. Kirikupea on automaatselt sinodi esimees.[9]

12. mail 2015 valitud sinodi koosseisu kuuluvad: Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Kornelius (Jakobs, suri 19. aprillil 2018), Narva ja Peipsiveere piiskop Lazar (Gurkin), ülempreester Oleg Vrona, ülempreester Vitali Gavrilov, munkpreester Iona (Golovastikov), ülempreester Daniel (Lepisk), ilmikud Sergei Männik ja Oleg Burdeinõi.[10]

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juhid (1992-2024)

[muuda | muuda lähteteksti]

11. augustil 1992 taastas Vene Õigeusu Kiriku Püha Sinod patriarh Tihhoni otsuse aastast 1920, millega Eesti Õigeusu Kirik oli tunnistatud autonoomseks. Ametlikult registreeriti Moskva patriarhaadile alluv Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Eestis iseseisva juriidilise isikuna alles 2002. aastal.

Tabelis on lisaks MPEÕK eestseisjatele esitatud ka nende asetäitjad (vikaarpiiskopid).

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Piiskopid 1992 1995
Kornelius (19242018) 1992, 11. august 1995
Peapiiskopid 1995 2000
Kornelius (19242018) 1995 2000, 6. november
Metropoliidid 2000
Kornelius (19242018) 2000, 6. november 2018, 19. aprill
Lazar (kohusetäitja) (1969–) 2018, 19. aprill 2018, 3. juuni
Jevgeni (1957–) 2018, 3. juuni 2024, 20. august
Vikaarpiiskopid 2009
Lazar (1969–) 2009, 21. juuli 2011, 30. mai
Sergi (1966–) 2017, 5. veebruar 2024, 20. august

MPEÕK on moodustatud Eesti Õigeusu Kiriku nime all vastavalt Moskva Patriarhaadi Pühima Sinodi otsusele 11. augustist 1992, millega taasjõustati patriarh Tihhoni 1920. aasta otsus toonasele Eesti õigeusu piiskopkonnale autonoomia (omavalitsuse) andmise kohta.

Reaalselt moodustati MPEÕK alates 1945. aastast Eesti territooriumil tegutsenud Vene Õigeusu Kiriku Tallinna ja Eesti piiskopkonna põhjal. Ajalooliselt ja õiguslikult peab MPEÕK ennast siiski 1920. aastal loodud autonoomse Eesti Õigeusu Kiriku õigusjärglaseks, olles kuulutanud kanooniliselt vigaseks selle kiriku mineku Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi jurisdiktsiooni alla 1923. aastal.

Sellest tulenevalt ollakse tülis ennast sama kiriku õigusjärglaseks pidava ja Eesti võimude poolt sellena 1993. aastal tunnustatud Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga, mis tegutseb endiselt Konstantinoopoli patriarhi jurisdiktsiooni all. Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku registreerimise tõttu võimude poolt ei saanud MPEÕK ennast registreerida Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku nime all ja keeldus seetõttu aastaid üldse oma tegevuse legaliseerimisest. Alles 2002. aastal jõuti Eesti valitsusega kokkuleppele kiriku registreerimises Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku nime all.

20. augustil 2024 kiitis Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku nõukogu oma istungil heaks kiriku uue põhikirja projekti, eemaldades viited Moskva patriarhaadile. Lisaks soovib kirik muuta oma nime Eesti Õigeusu Kirikuks.[1] Täiendavalt on kirik esitanud oma visiooni alustatamaks konsultatsioone Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga, et leida võimalusi, kuidas tulevikus koondada kõik Eesti õigeusklikud ühtse kiriku alla.[11]

Sellele otsustele järgnenud kommentaarides on nii Eesti siseminister Lauri Läänemets kui ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus vaidlustanud sellise nimevormi. [12][13]

Kogudused ja kirikud

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 30. maist 2011 on MPEÕK kogudused jagatud kahe piiskopkonna vahel. Erandi moodustab siinsete koguduste seas Tallinna Aleksander Nevski stavropigiaalne kogudus, mis on Moskva ja kogu Venemaa patriarhi otsealluvuses, kuid mida teenindab MPEÕK vaimulikkond.

Tallinna piiskopkond

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis MPEÕK Tallinna piiskopkond

Narva ja Peipsiveere piiskopkond

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis MPEÕK Narva ja Peipsiveere piiskopkond
  1. 1,0 1,1 ERR (20. august 2024). "MPEÕK eemaldas oma põhikirjast viite Moskva patriarhaadile". ERR. Vaadatud 20. augustil 2024.
  2. ERR (21. august 2024). "Läänemets: ilmselt ei saa Eesti Õigeusu Kirikut MPEÕK uue nimena aktsepteerida". ERR. Vaadatud 24. augustil 2024.
  3. ERR (21. august 2024). "Stefanuse hinnangul ei saa MPEÕK võtta oma nimeks Eesti Õigeusu Kirik". ERR. Vaadatud 24. augustil 2024.
  4. "Устав Эстонской Православной Церкви Московского Патриархата » Эстонская Православная Церковь Московского Патриархата". ru.orthodox.ee. Vaadatud 24. augustil 2024.
  5. Устав Русской Православной Церкви. Глава XI. Самоуправляемые Церкви Официальный сайт Московского Патриархата (vaadatud 3.01.2017)
  6. Mikovitš, Bianca (9. aprill 2024). "MPEÕK piiskop Daniel Lepisk: Moskva patriarhaadi ja meie kanoonilisi sidemeid ei ole võimalik katkestada". Maaleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 9. aprill 2024. Vaadatud 9. aprillil 2024.
  7. Церковная структура ЭПЦ МП (vaadatud 15.05.2015)
  8. Собор ЭПЦ МП (vaadatud 15.05.2015)
  9. Синод ЭПЦ МП (vaadatud 15.05.2015)
  10. 2015-05-13 В Таллинне состоялся Собор Эстонской Православной Церкви Московского Патриархата ЭПЦ МП (vaadatud 15.05.2015)
  11. ERR, Anne Raiste | (1. august 2024). "Eestis tegutsevad õigeusukirikud võivad koostöö arutelusid alustada sügisel". ERR. Vaadatud 20. augustil 2024.
  12. ERR (21. august 2024). "Läänemets: ilmselt ei saa Eesti Õigeusu Kirikut MPEÕK uue nimena aktsepteerida". ERR. Vaadatud 22. augustil 2024.
  13. ERR (21. august 2024). "Stefanuse hinnangul ei saa MPEÕK võtta oma nimeks Eesti Õigeusu Kirik". ERR. Vaadatud 22. augustil 2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]