Nominalisatsioon

Nominalisatsioon on üks sekundaartarindi liike ja tähendab nimisõna moodustamist alussõna tähendust muutmata, nii et tekib nimisõnafraas.

Nominalisatsioonidele vastavad põhiliselt normaallaused. Üldse ei saa nominalisatsioone moodustada kogeja- ja omajalausest ega olemasolulausest. Seetõttu ei saa neist üksikutest verbidest, mis esinevad ainult nendes lausetes, mine-tuletisi moodustada: piisama - *piisamine.

Nominalisatsiooni näiteid:

päike tõuseb > päikese tõusmine

puhastatakse vaipa > vaiba puhastamine

valatakse treppi > trepi valamine

parandatakse sokki > soki parandamine

avaldatakse meelt > meeleavaldus

järjestatakse ebaõiglaselt > ebaõiglane järjestus

Nominalisatsiooni peamine ülesanne on näidata seost eri tegevuste vahel, näiteks Trepi valamine võttis paar päeva. Sama ülesannet täidavad teised sekundaartarindid ja osalaused.

Eesti keel

Nominalisatsiooniliited

Lisaks teonimeliitele -mine sobivad nominalisatsiooniliiteks ka järgmised liited:

-us: vaatlus, langus jms, nt Hoone viimistlus võtab aega

-e: teke, tõrje jms, nt Koguti andmeid lindude rände kohta

-u: kulg, tõus jms, nt Tööviljakuse kasv on aeglustunud

-i: sund, kõnd jms, nt Talivilja külv hilines

-ng: õitseng, häving jms, nt Eesti majanduse areng aeglustus

-k: käik, müük jms, nt Kuulujuttude levikule pandi piir

Nominalisatsiooni mitmemõõtelisus

• Lause võib jääda kahemõtteliseks, nt Peetri toitmine oli aeganõudev

Nominalisatsiooni tulemusena tekkivas nimisõnafraasis Peetri toitmine võib täiend Peetri vastata nii lähtelause alusele kui ka sihitisele. Tekib küsimus, kas aega võttis see, kuidas Peeter (alus) kedagi toitis, või see, et Peetrit (sihitis) toideti. Tavaliselt aitab vahet teha kontekst, nt Peetri toitmine oli aeganõudev - talle ei meeldinud lutipudeli otsa lutsutada. Sellisel juhul võib aru saada, et Peetrit toidetakse, sest beebi ei saa iseseisvalt enda toitmisega hakkama, rääkimata kellegi teise toitmisest.

• Nominalisatsiooni tulemusena tekkivate nimisõnafraasi täiendite vahel võib tekkida otseühendus

Kui üks täiend on omastavas ning teine täiend mõnes muus käändes, siis tuleks teine täiend paigutada fraasi peasõna järele. Näiteks fraasi sõbra autosse istumisel puhul tekib küsimus, kas istutakse sõbra autosse või istub sõber autosse. Et ei tekiks kahemõttelisust ega kahtlusi, oleks parem öelda nt sõbra istumisel autosse.

Nominaalstiil

Nominaalstiil sobib nimisõnarohketesse teadustekstidesse, nt liik käitub normaalselt > liigi normaalkäitumine, kuid sellega liialdamine võib muuta laused pikaks, venivaks ja raskesti arusaadavaks. Näiteks kasutatakse nominaalstiili rohkelt kantseliidis: praak tuleb ümber teha > praak kuulub ümbertegemisele. Nominalisatsioonile on iseloomulik teonimeliide –mine, ent on teisigi võimalusi (vaata Nominalisatsiooniliited).

Teostama, tegelema, toimuma

Vahel rakendatakse nominalisatsiooni ka siis, kui eri tegevusi polegi. Näiteks asendatakse konkreetse tähendusega öeldisverb üldise tegevustähendusega verbiga, nt teostama, tegelema, läbi viima, toimuma jne.

Selle asemel, et öelda Munitsipaalpolitseinikud kontrollivad sõidupileteid, öeldakse hoopis Munitsipaalpolitseinikud teostavad sõidupiletite kontrolli.

Võrdle veel:

Mati Alaver treenib suusatajaid > Mati Alaver tegeleb suusatajate treenimisega

Pärast kahte tundi õppimist hakati tunnikontrolli kirjutama > Pärast kahte tundi õppimist hakati läbi viima tunnikontrolli kirjutamist

Lehm lakub vasikat > Lehm tegeleb vasika lakkumisega

Sellist võtet kiputakse kasutama just formaalsetes ja ametlikes tekstides.

Vaata ka

• Kiilung
• Nimisõnafraas