Mine sisu juurde

Olenivka vangla veresaun

Allikas: Vikipeedia
Olenivka vangla veresaun
Koht filtreerimislaager endise Volnovahha paranduskoloonia (№120)
Molodižne, Kalmjuske rajoon, Donetski oblast, Ukraina (okupeeritud Venemaa poolt)
Koordinaadid
Kuupäev 29. juuli 2022
Osa sõjakuritegudest Venemaa sissetungil Ukrainasse
Vahend plahvatused ja/või hoone pommitamine
Hukkunud 53-62+
Vigastatuid 75-130+
Korraldaja(d) Venemaa relvajõud või Wagneri grupp

Pealetung Kiievile

Antonovi lennujaam · Tšornobõl · Hostomel · Ivankiv · Kiiev (kaubanduskeskuse pommitamine · konvoi Kiievis) · Vassõlkiv · Butša (veresaun) · Irpin (pagulaskolonni pommitamine) · Makariv · Moštšun · Brovarõ · Slavutõtš · Romnõ · Borodjanka · Hluhhiv · Konotop · Sumõ (ammoniaagi leke) · Trostjanets · Tšernihiv (pommitamine 3. märtsil · leivasaba rünnak 16. märtsil · Raketirünnak 19. augustil) · Ohtõrka · Lebedõn · Kirde-Ukraina ja Venemaa piirilahingud · Desna


Vene-Ukraina sõja idarinne

Marjinka · Avdijivka · Mariupol (haigla pommitamine · teatri pommitamine · kunstikooli pommitamine) · Harkiv (kobarpommitamine veebruaris · valitsushoone õhurünnak · kobarpommitamine märtsis · kobarpommitamine aprillis · ühiselamute pommitamine) · Tšuhujivi õhuväebaas  · Volnovahha (veresaun) · Izjum (veresaun) · Stara Krasnjanka · Trostjanets · Donetsk (märtsirünnak · juunirünnak · septembrirünnak) · Rubižne · Popasna · Kramatorsk (rünnak raudteejaamale · rünnak restoranile) · Slovjanski rinne · Donbassi lahing (Kreminna · Siverskõi Donets · Bilohorivka (kooli pommitamine) · Sjevjerodonetski  · Toškivka · 1. Lõman · Svjatohirsk · Lõssõtšansk · Siversk · Tšassiv Jar · Piskõ · Olenivka veresaun · Bahmut · Soledar) · Vuhledar · Makijivka · Harkivi vasturünnak (Balaklija · Kupjansk (tsiviilkonvoi pommitamine) · 2. Lõman) · Luhanski oblasti rinne · Lõmani kobarpommitamine · Kostjantõnivka · Hroza · Novõi Korotõtš


Vene-Ukraina sõja lõunarinne

Herson · Melitopol · Mõkolajiv (kobarpommitamine · valitsushoone õhurünnak) · Tšornobajivka · Enerhodar (Zaporižžja TEJ) · 1. ja 2. Voznessensk · Huljaipole · Orihhiv · Davõdiv Brid · Krimm (Novofedorivka · 1. Krimmi sild · 1. Sevastopoli mereväebaas · 2. Krimmi sild · 2. Sevastopoli mereväebaas) · Hersoni vasturünnak (Eellugu (Nova Kahhovka) · Hersoni vabastamine) · Dnepr (Kahhovka pais) · 2023. aasta Ukraina vasturünnak · Zaritšne


Teised piirkonnad

Zaporižžja (tsiviilkonvoi pommitamine · elamute pommitamine) · Ivano-Frankivsk · Krõvõi Rih · Lviv · Odessa · Žõtomõr · Rivne · Vinnõtsja · Dnipro (2023. aasta elamu pommitamine) · Javoriv · Hmelnõtskõi · Krementšuk · Serhijivka · Tšaplõne · Ukraina taristu pommitamine (Slovjansk · Uman · Pokrovsk (2023. aasta rünnakud · 2024. aasta rünnakud) · 2023. aasta 29. detsembri õhurünnakud)


Mereväe operatsioonid

Maosaar · Berdjansk · Moskva


Ülekandumine ja piiriülesed juhtumid

Lääne-Venemaa (Millerovo · Djagilevo ja Engels · Brjanski oblast · Belgorodi oblast · Moskva (Droonirünnak Kremlile · 2023. aasta 30. mai droonirünnak Moskvale)) · Transnistria  · Poola (Przewodów)  · Valgevene (Rünnak Matšulištši õhuväebaasile)


Vastupanu

Ukraina vastupanu · Valgevene ja Venemaa partisaniliikumine (raudteesõda Valgevenes · raudteesõda Venemaal · sõjaväekomissariaatide rünnakud (Ust-Ilimski sõjaväekomissariaadi tulistamine) · Peterburi pommiplahvatus)


Seotud

Zagrebi Tu-141 õnnetus · salapärased tulekahjud Venemaal · Nord Streami torujuhtme sabotaaž · Tulistamine Soloti sõjaväepolügoonis · kopteriõnnetus Brovarõs · Musta mere droonijuhtum · Belgorodi kogemata pommitamine · Wagneri mäss · Wagneri grupi lennuõnnetus · Operatsioon Sõnõtsja · 2024. aasta Iljušin Il-76 allatulistamine Korotšas

29. juulil 2022 hävitati Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse Ukraina sõjavangide majutus Donetski oblastis Olenivka lähedal Molodižnes asuvas venelaste hallatavas vanglas, hukkus 53–62 Ukraina sõjavangi ja haavata sai 75–130. Vangid olid peamiselt sõdurid Azovstali tehasekompleksist, mis oli Ukraina viimane tugipunkt Mariupoli piiramisel.[1]

Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et venelased lasid kasarmu õhku, et varjata seal toimunud Ukraina sõjavangide piinamist ja mõrvamist, ning Ukraina võimud esitasid nende sõnul satelliidipildid eelnevalt kaevatud haudadest. ja kuulasid pealt sidet, mis viitas Venemaa süüdiolemisele,[2][3] samal ajal kui venelased väitsid, et HIMARS-i rakett tulistati Ukraina territooriumilt.[4] Kohtuekspertiisi ja relvaekspertide tööl põhineva CNN-i uurimise kohaselt on sündmuste Venemaa versioon vägagi tõenäoline väljamõeldis ja desinformatsioon, kuna praktiliselt puudub võimalus, et kahju põhjustas HIMARS-⁸i rakett.[5][6]

3. augustil teatas ÜRO peasekretär Antonio Guterres oma otsusest asutada faktide kogumise missioon, nagu seda taotlesid nii Venemaa kui ka Ukraina.[7][8] Venemaa keeldus aga ÜRO ja Rahvusvahelise Punase Ristiga koostööd tegemast ning faktide kogumise missioon saadeti laiali.[9][10]

Plahvatused

[muuda | muuda lähteteksti]

Ööl vastu 29. juulit 2022 sai Molodižne vanglas üks kasarm plahvatuses kannatada, hukkus ja sai haavata mitu kinnipeetavat vangi. Vangla asus Olenivka lähedal, Donetskist edelas asuva asula lähedal, mida kontrollib Venemaa toetatud Donetski Rahvavabariik (DRV). Venemaa ja DRV ohvrite arvud näitavad, et hukkus 53 Ukraina sõjavangi ja veel 75 sai haavata[11] (Vene kommünikees pakuti algselt 40 hukkunut ja 75 haavatut, lisaks 8 valvurile).[12] Ukraina pool väitis, et hukkus umbes 40 inimest ja 130 sai haavata.[13]

Hävitatud kasarmus oli palju vangistatud Aasovi võitlejaid, kes toodi sinna paar päeva varem. DRV juht Deniss Pušilin väitis, et kinnipidamisasutuses viibinud 193 kinnipeetava hulgas ei olnud välismaalasi, kuid ei täpsustanud vangistuses olevate ukrainlaste arvu.[11] Venemaa ametnikud avaldasid surnud sõjavangide nimekirja.[14] Ukraina ametnikud ütlesid, et neil ei õnnestunud nimekirja kontrollida.[15]

Vangide tapmise päeval säutsus Venemaa saatkond Londonis Twitteris, et Aasovi pataljoni võitlejad "väärivad hukkamist, kuid surma mitte mahalaskmise, vaid poomise läbi, sest nad pole tõelised sõdurid. Nad väärivad alandavat surma" koos videoga Mariupolist pärit paarist, kes ütles, et nad on pommitamise ohvrid. Lause säutsus oli tsitaat videos olnud mehelt.[16]

Neli päeva pärast plahvatust kuulutas Venemaa ülemkohus Aasovi pataljoni terroristlikuks organisatsiooniks[17] ning vastuseks teatas Ukraina luure, et sellega sooviti õigustada Venemaa sõjakuritegu, mis pandi toime ukrainlaste, sealhulgas Ukraina Rahvuskaardi liikmete vastu.[18]

Vastutus

[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa võimud teatasid, et Ukraina väed ründasid sõjavangidega vanglat, kasutades raketisüsteeme HIMARS.[4] Kuna Venemaa pool avaldas kasarmust videoid ja fotosid, märkis CNN-i analüüs, et sündmuste Venemaa versioon on suure tõenäosusega väljamõeldis, kuna pole praktiliselt mingit võimalust, et kahju põhjustas HIMARS-i rakett. Analüüsi kohaselt oli plahvatuse kõige tõenäolisem põhjus vangla lao seest õhkinud süüteseade.[5] Sõjauuringute instituut teatas, et olemasolevad visuaalsed tõendid toetavad sündmuste Ukraina versiooni, kuna plahvatuste iseloom ei olnud kooskõlas HIMARS-i löögiga, kuid ta ei saa kindlalt öelda, kumb pool on süüdi.[19]

Ukraina vabatahtlike algatus InformNapalm määras süü venelastele, hinnates et nad kasutasid RPO-A Šmel leegiheitjat või MRO-A raketti ja ootasid, kuni vangid elusalt põlevad.[20] Ukraina peaprokurör Andri Kostin teatas, et "rahvusvaheliste ekspertide esialgsetel andmetel tapeti okupeeritud Olenivka paranduskoloonias vange vaakumpommiga".[21][22] Iisraeli-Ukraina sõjaväeohvitser väitis, et Venemaa korraldas rünnaku Ukraina sõjavangide vastu, et panna Vene sõdurid piinamist kartma ja seega takistada neid alistumast Hersoni piirkonnas edasi tungivatele Ukraina vägedele.[23]

Ukraina julgeolekuteenistus (SBU) avaldas Vene sõdurite telefonivestluste salvestised, mis viitasid sellele, et venelased panid hoonesse lõhkekeha. SBU lisas, et saadaolevate videotõendite põhjal jäid mõned aknad terveks ja ükski pealtnägija ütlus ei maini mürsku või helisid, mis sellega tavaliselt oleks kaasnenud, mis viitab ka sellele, et kinnipidamisasutust polnud rakett tabanud.[24] Ukraina kaitseministeeriumi luuredirektoraadi andmetel korraldas plahvatuse Wagneri grupp, Venemaa valitsuse toetatud sõjaline erakompanii, mida süüdistatakse sõjakuritegudes Aafrikas, Süürias ja Ukrainas.[25][26]

Uurimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Ukraina välisministeerium kaebas rünnaku osas Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule, mida nimetas Venemaa sõjakuriteoks,[27] ja Venemaa teatas, et alustab oma uurimist.[11] Venemaa ja Ukraina ametnikud kutsusid ka Rahvusvahelist Punast Risti ja ÜRO-d sekkuma.[28][29] 30. juuli hilisõhtul teatas Venemaa, et lubab nende organisatsioonide esindajad kohapeale.[30] ICRC (Rahvusvaheline Punase Risti komitee) teatas aga, et ta ei saanud kutset ega ka vastust nende enda palvele seda sündmuskohta külastada.[31][1] 2022. aasta oktoobriks ei lubatud ühtegi rahvusvahelist vaatlejat ega humanitaarorganisatsiooni Olenivkasse ega võimaldatud juurdepääsu ellujäänutele ning Venemaa ei ole kunagi avaldanud hukkunute ja haavatute üksikasjalikku nimekirja ega teavitanud nende sugulasi ega ICRC-d, kes on nad ametlikult sõjavangideks registreerinud nende alistumise ajal Mariupolis.[32][21][1]

3. augustil teatas ÜRO peasekretär Antonio Guterres oma otsusest asutada faktide kogumise missioon, nagu seda taotlesid nii Venemaa kui ka Ukraina.[7] Guterres saatis 3. jaanuaril 2023 (ÜRO pressiesindaja sõnul) rünnakule faktiuurimismissiooni laiali, "kuna ÜRO missiooni ei saa sündmuskohale lähetada".[9]

2023. aasta märtsis väideti ÜRO inimõiguste ülemvoliniku aruandes sõjavangide kohtlemise kohta Vene-Ukraina sõja ajal, et ta avastas veresaunaga seotud uusi üksikasju, mis viitavad Venemaa süüle. Need hõlmavad vangivalvurite kolimist kasarmust eemale, valvuritele kindlustatud kaeviku kaevamist, kuulivestide ja kiivrite kandmist valvurite poolt ning äsja kasutusele võetud raketisüsteemi BM-21 Grad tulistamist, et katta plahvatuste helid.[33]

Reaktsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Liidu välissuhete kõrgeim ametnik Josep Borrell süüdistas 29. juulil tehtud avalduses Venemaad rünnakus ning nimetas seda "kohutavaks julmuseks" ja "barbaarseks teoks".[34] Eesti[35], äÜhendkuningriigi ja Prantsusmaa ametnikud väljendasid sarnast suhtumist.[36]

Valge Maja mainis 2. augustil 2022, et uus luureteave viitab sellele, et Venemaa töötab veresauna kohta tõendite fabritseerimise nimel.[37] Augustis kutsus Venemaa mitme Venemaa meedia väljaande esindajad ja näitleja Steven Seagali rajatisse, kus nad tegid avaldusi, mis toetasid HIMARS-i rünnaku ametlikku venekeelset versiooni.[38]

Tagajärjed

[muuda | muuda lähteteksti]

11. oktoobril viidi Ukrainasse tagasi 62 sõduri surnukehad, sealhulgas Olenivkas hukkunud sõjavangid.[39]

25. juulil 2023 lükkas ÜRO ametlikult tagasi Venemaa väited, et plahvatuse põhjustas Ukraina HIMARS-rakett.[40]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 "Admission of guilt: Russia blocks international investigation of Olenivka mass killing of Ukrainian POWs". Kharkiv Human Rights Protection Group. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2022. Vaadatud 7. septembril 2022.
  2. ↑ "Russians struck Olenivka to cover up the torture and execution of prisoners General Staff of the Armed Forces of Ukraine". news.yahoo.com (Ameerika inglise). 29. juuli 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuli 2022. Vaadatud 29. juulil 2022.
  3. ↑ "'Absolute evil': Inside the Russian prison camp where dozens of Ukrainians burned to death". TheGuardian.com. 6. august 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2022. Vaadatud 8. augustil 2022.
  4. ↑ 4,0 4,1 "Russia says Ukraine struck prison in Donetsk region, killing 40". Reuters (inglise). 29. juuli 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuli 2022. Vaadatud 29. juulil 2022.
  5. ↑ 5,0 5,1 Lister, Tim; Mezzofiore, Gianluca; Cotovio, Vasco; Brown, Benjamin; Nechyporenko, Kostan (11. august 2022). "Russia claims Ukraine used US arms to kill jailed POWs. Evidence tells a different story". CNN (Special Report). Design by Sarah-Grace Mankarious and Marco Chacón. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2022. Vaadatud 12. augustil 2022. A CNN investigation based on analysis of video and photographs from the scene, satellite imagery from before and after the attack and the work of forensic and weapons experts concludes the Russian version of events is very likely a fabrication.
  6. ↑ "UN rejects Russian account of attack that killed 50 Ukrainian prisoners, confirming findings of a CNN investigation". Experts consulted by CNN discounted a HIMARS strike on Olenivka – but could not say definitively what killed and wounded so many prisoners. The investigation noted that “experts say most signs point to an intense fire, and according to several witnesses there was no sound of an incoming rocket.” [...] The OHCHR said that it had been able to “conduct extensive interviews with survivors of the incident at Olenivka and undertaken detailed analysis of available additional information…While the precise circumstances of the incident on the night of 28-29 July 2022 remain unclear, the information available and our analysis enable the Office to conclude that it was not caused by a HIMARS rocket.”
  7. ↑ 7,0 7,1 "U.N. chief launches fact-finding mission into Ukraine prison attack". Reuters (inglise). 4. august 2022. Vaadatud 30. novembril 2022.
  8. ↑ "UN fact-finding mission members appointed for Donetsk prison attack". Business Standard (inglise). 23. august 2022. Vaadatud 30. novembril 2022.
  9. ↑ 9,0 9,1 "Russia-Ukraine war live: Putin's ceasefire proposal shows he is 'trying to find oxygen', says Biden". The Guardian (English). 5. jaanuar 2023. Vaadatud 5. jaanuaril 2023.{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  10. ↑ "Red Cross denied access to prisoners at Russian-held Olenivka despite 'intense' talks -ICRC chief". Reuters. September 2022.
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 "Russia, Ukraine trade blame for deadly attack on POW prison". AP NEWS (inglise). 29. juuli 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2022. Vaadatud 30. juulil 2022.
  12. ↑ "Russia accuses Ukraine of killing POWs with HIMARS system". www.aljazeera.com (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 2. august 2022. Vaadatud 30. juulil 2022.
  13. ↑ "Внаслідок обстрілу Оленівки близько 40 осіб загинуло, 130 поранено – розпочато провадження" [As a result of the shelling of Olenivka, about 40 people died, 130 were injured – proceedings have been initiated]. armyinform.com.ua (ukraina). Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuli 2022. Vaadatud 30. juulil 2022.
  14. ↑ "Минобороны России" [Russian Ministry of Defence]. telegram.org.
  15. ↑ "Russian offensive campaign assessment: 31 July". Institute for the Study of War (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2022. Vaadatud 31. juulil 2022.
  16. ↑ Nsubuga, Jimmy (30. juuli 2022). "Outrage as Russian Embassy in UK tweets call for Ukrainian fighters to be executed in 'humiliating death'". Yahoo! News. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. juuli 2022. Vaadatud 1. augustil 2022.
  17. ↑ Blann, Susie; Fraser, Suzan (2. august 2022). "Russia designates Ukraine's Azov Regiment terrorists". PBS NewsHour (Ameerika inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3. august 2022. Vaadatud 4. augustil 2022.
  18. ↑ "Branding Azov fighters as terrorists, Russia seeks to justify its own war crimes – Ukrainian intelligence". The New Voice of Ukraine. Yahoo! News. 4. august 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. august 2022. Vaadatud 4. augustil 2022.
  19. ↑ "Russian offensive campaign assessment: 29 July". Institute for the Study of War (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2022. Vaadatud 30. juulil 2022.
  20. ↑ "Россия сожгла украинских военнопленных во сне с помощью термобарического оружия – InformNapalm" [Russia burned Ukrainian prisoners of war in their sleep with thermobaric weapons – InformNapalm]. Зеркало недели. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuli 2022. Vaadatud 30. juulil 2022.
  21. ↑ 21,0 21,1 "40 days since Olenivka tragedy: Russia still not let international experts in, relatives of POWs release statement". news.yahoo.com (Ameerika inglise). 6. september 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2022. Vaadatud 7. septembril 2022.
  22. ↑ "Olenivka prisoners could have been killed with thermobaric weapons – Prosecutor General of Ukraine". Ukrainska Pravda (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2022. Vaadatud 7. septembril 2022.
  23. ↑ Ponomarenko, Illia (29. juuli 2022). "Over 50 Ukrainian prisoners of war killed in Russian captivity". The Kyiv Independent. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuli 2022. Vaadatud 30. juulil 2022.
  24. ↑ Tyshchenko, Kateryna (29. juuli 2022). "Explosion in the Olenivka penal colony planned and executed by the Russian Federation – conversation intercepted by SSU". Ukrainska Pravda (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuli 2022. Vaadatud 29. juulil 2022.
  25. ↑ Lister, Tim; Kesaieva, Julia; Pennington, Josh (30. juuli 2022). "Ukrainian President Volodymyr Zelensky says prison attack 'deliberate war crime by the Russians,' as Russia blames Ukraine". CNN News (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 11. august 2022. Vaadatud 30. juulil 2022.
  26. ↑ "Intelligence: Russia's Wagner Group behind attack on Olenivka penal colony". The Kyiv Independent. 29. juuli 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuli 2022. Vaadatud 29. juulil 2022.
  27. ↑ "Ukraine appeals to International Criminal Court after prison attack". Reuters (inglise). 29. juuli 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuli 2022. Vaadatud 30. juulil 2022.
  28. ↑ "Russia says it has invited U.N., Red Cross experts to probe jail deaths". Reuters (inglise). 30. juuli 2022.
  29. ↑ "AFU General Staff, SBU, Main Intelligence Agency and Rada Commissioner for Human Rights demand that UN, ICRC immediately respond to terrorist attack of Russia on Olenivka – statement". Interfax-Ukraine (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 31. juuli 2022. Vaadatud 30. juulil 2022.
  30. ↑ "Война в Украине: Россия согласилась показать ООН и Красному Кресту Еленовку, в Севастополе пять человек ранены при атаке беспилотника – Новости на русском языке" [War in Ukraine: Russia agreed to show the UN and Red Cross Yelenovka, in Sevastopol five people were injured at drone attack – news in Russian]. BBC News Русская служба (vene). 29. juuli 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2022. Vaadatud 31. juulil 2022.
  31. ↑ "Olenivka penal facility: Prisoners of war and ICRC's role" (inglise). 3. august 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2022. Vaadatud 7. septembril 2022. {{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)
  32. ↑ "Ukraine-Russia international armed conflict: ICRC asks for immediate and unimpeded access to all prisoners of war" (inglise). 14. oktoober 2022. {{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)
  33. ↑ "OHCHR report on the Treatment of Prisoners of War and Persons Hors de Combat in the Context of the Armed Attack by the Russian Federation against Ukraine: 24 February 2022 – 23 February 2023". Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights (inglise). 24. märts 2023. Lk 19–21. Vaadatud 24. märtsil 2023. OHCHR documented that the 193 POWs were transferred on 27 July to this barrack, which was refurbished from an industrial shed that stood separately from the other barracks in the colony. That same day, the colony management ordered that the guard post be moved further from the barrack and that a fortified trench be dug for the guards, which was not done for other barracks. On 28 July, the guards of the barrack wore bullet-proof vests and helmets, which they had not done before and unlike other colony personnel who rarely wore them. POWs interned in different barracks reported that an “Grad” rocket system, which had been placed close to their barracks and near the colony’s fence just before the incident, was firing in a westerly direction away from the colony and covered the sounds of the explosions that killed and injured the POWs.
  34. ↑ "'Sickening' video shows gagged Ukrainian POW being castrated". New York Post. 29. juuli 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuli 2022. Vaadatud 30. juulil 2022.
  35. ↑ "Estonian politicians condemn Olenivka prison attack". ERR (inglise). 30. juuli 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuli 2022. Vaadatud 30. juulil 2022.
  36. ↑ "Ukraine : Paris exprime son "horreur" après le bombardement d'une prison" [Ukraine: Paris expresses its "horror" after the bombing of a prison]. TF1 INFO (prantsuse). 30. juuli 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. juuli 2022. Vaadatud 30. juulil 2022.
  37. ↑ Madhani, Aamer; Lederer, Edith M. (4. august 2022). Kirjas kohas: Washington. "US says Russia aims to fabricate evidence in prison deaths". New York City: Associated Press. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. august 2022. Vaadatud 6. augustil 2022.
  38. ↑ "Steven Seagal Promotes Russian Claims That Ukraine Killed Its Own POWs". HuffPost UK (inglise). 11. august 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 7. september 2022. Vaadatud 7. septembril 2022.
  39. ↑ "Україна повернула тіла військових, загиблих під час теракту в Оленівці". Мілітарний (ukraina). Vaadatud 11. oktoobril 2022.
  40. ↑ "UN rejects Russia's claims on Olenivka prison massacre". The Kyiv Independent (inglise). 25. juuli 2023. Vaadatud 25. juulil 2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Olenivka_vangla_veresaun&oldid=6599353"