Oleviku kesksõna
Oleviku kesksõna ehk oleviku partitsiip on tegusõna käändeline vorm. See väljendab tegevust, mis iseloomustab suhtelises olevikus tegevussubjekti või tegevusobjekti.
Eesti keel
[muuda | muuda lähteteksti]Oleviku kesksõna tunnus on v, mis liitub tüvele (põle/v) või umbisikulise tegumoe tunnusele: põle/ta/v. Kaashäälikuga lõppeva tüve järel tekib oleviku kesksõna tunnuse ja tüve vahele e (laul/ma : laul/ev).
Oleviku kesksõnad on
- isikulise tegumoe kesksõna ehk v-kesksõna, mis iseloomustab tegijat: lamav koer, uinuv kaunitar,
- umbisikulise tegumoe kesksõna ehk tav- kesksõna, mis iseloomustab tegevusobjekti: vaadatav saade, värvitav sein.
Umbisikulises tegumoes saab esineda ainult sihilise tegusõna oleviku kesksõna: põlev: põletav, jooksev: joostav, aga ainult lehkav, hõljuv.
Oleviku kesksõna süntaktilised funktsioonid kattuvad täiesti omadussõna süntaktiliste funktsioonidega. See võib esineda lauses
- täiendina: Lavalt kostis meeldiv muusika.
- öeldistäitena: See uudis on küll rõõmustav.
- seisundimäärusena: Supp toodi auravana lauale.
Oleviku kesksõna seostub nagu ka omadussõna käände- ja arvukategooriaga: tilkuv kraan : tilkuvast kraanist : tilkuvaid kraane. Võrdluskategooriaga seostuvad vaid need oleviku kesksõnad, mille tähendus on algsest protsessi tähendusest eemale nihkunud: helisev hääl : helisevam hääl.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus. Tallinn: Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut, 1995, lk 66–67.
- Eesti Keele Instituut. Eesti keele käsiraamat. Morfoloogia. http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=M_78