Ornitoloogia

Vaatamata kaasaegse teadustehnoloogia edusammudele teatakse suhteliselt vähe lindude öisest rändest ja selle detailidest. Üheks võimaluseks infot koguda on rändurite püük võrkudega ning nende varustamine märgistega. Kakuliste ränne on aktiivseim vaiksetel ja selgetel öödel. Selle kakulise vabastab Kihnu välibaasis võrgust Soome ornitoloog Timo Pettay.

Moodsad linnuradarid (vasakul horisontaal- ning paremal vertikaalradar) võimaldavad jälgida lindude rännet ka ööpimeduses, mil klassikalised vaatlused pole võimalikud. Radaruuringud lubavad saada teavet lindude rändeaktiivsuse, selle fenoloogia, kõrguse ja seoste kohta keskkonnatingimustega.

Kormoran (Phalacrocorax carbo) on üks paljudest ornitoloogide uurimisobjektidest

Ornitoloogia ehk linnuteadus on zooloogia haru, mis uurib linde, käsitledes nii nende ehitust, talitlust, süstemaatikat, levikut jmt aspekte. Ornitoloogiaga tegelevat inimest nimetatakse ornitoloogiks.

Ornitoloogial kui teadusharul on pikk ajalugu. Sellega tehti algust juba Vana-Kreekas (umbes 400 aastat eKr), omaette teadusharuks kujunes see 17. sajandil.

Ornitoloogiaalased teadmised on aidanud kirjeldada ja selgitada mitmeid bioloogilisi uurimisobjekte nagu evolutsioon, liigiteke, instinktid, õppimine, ökoloogilised nišid, fülogeograafia ja liigikaitse.

Kui varajane ornitoloogia keskendus peamiselt linnuliikide kirjeldamisele ja levikuala kindlaks määramisele, siis nüüdisajal otsitakse vastuseid spetsiifilistele küsimustele, kasutades sealjuures sageli linde kui mudelorganisme, testimaks hüpoteese ja ennustusi. Tänapäeva ornitoloogia, nagu ka enamik teisi teadusharusid, kasutab arvukalt tehnika ja tehnoloogia edusamme.

• 
  Niidurüdi vereproovi võtmine
• 
  Linnu kaalumine
• 
  Rõngastamine
• 
  Noka pikkuse mõõtmine
• 
  Tiiva pikkuse mõõtmine

Tuntud ornitolooge

Eestis

• Eerik Kumari
• Sven Onno

Maailmas

• John James Audubon

Vaata ka

• Linnuvaatlus