Põlvkonna Eluteed

Põlvkonna Eluteed on 1983 aastal Mikk Titma eestvedamisel teostatud keskhariduse omandanute hariduskohordi eluteeuuring. Uuringu läbiviimises on eri aegadel osalenud veel Paul Kenkmann, Ellu Saar, Rein Vöörmann, Jelena Helemäe, Jüri Saarniit, Hans Dsiss jt. Lähema vaatluse alla võeti haridustee^[1], peresündmused, töötee, ränne, elatustase, eluplaanid, kodukeskkond, sotsiaalne kapital,^[2] eluorientatsioonid, tööväärtused ^[3], poliitilised hoiakud ja vaba aeg.

Uuringus osalejad

Aastail 1982–1983 viieteistkümnes NSV Liidu piirkonnas (Eestis, Lätis, Leedus, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Moldovas, Kasahstanis ja Tadžikistanis) läbi viidud projekt hõlmas kolme põhilise keskhariduse tüübi – üldhariduskooli, kutsekeskkooli ja keskeriõppeasutuste – lõpetanuid. Eestis küsitleti 3400 koolilõpetajat ehk haarati umbes üks neljandik 1982/1983. õppeaastal keskhariduse saanud noortest. Selle longituudprojekti teine osauurimus toimus Eestis 1987. aastal, teistes osalenud regioonides kestis see kuni 1992. aastani. Eestis hõlmati küsitlusega 2176 noort, kes olid tolleks ajaks võtnud sisse väga erinevad sotsiaalsed positsioonid, mis olid kättesaadavad keskhariduse erivariantide baasil neli aastat pärast keskkooli lõpetamist. Projekti järgmine etapp jäi Eestis 1993. aastasse, kui uurimus hõlmas 2116 respondenti. Sellel etapil toimus regioonidevahelises projektis mitmeid muutusi, võrreldes projekti algstaadiumidega. Välistegureist olulisim oli kahtlemata Nõukogude Liidu lagunemine, nii et nüüd toimus uurimus varasemaga võrreldes uute geopoliitiliste uksuste kaupa ja olukorras, kus olid alanud kapitaalsed majanduslikud ja sotsiaalpoliitilised muutused. Respondentide elukarjääride fikseerimisel mindi nüüd üle sündmuste-analüüsi metoodikale, mis avas uued võimalused elukarjääride eneste loogika ja neid kujundavate tegurite kvantitatiivseks analüüsiks.^[4] Nõukogude liiduvabariikide uuring jätkus postsotsialistlike riikide uuringuna. 1997. aastal Eestis läbi viidud küsitluses osales 2214 vastajat. Viimane andmetekogumine toimus Eestis 2004. aasta lõpus ja 2005. aasta alguses (1400 respondenti).

Vaata ka

Viited

↑ Helemäe, J., Saar, E., Vöörmann, R. (2000). Kas haridusse tasus investeerida?: hariduse selekteerivast ja stratifitseerivast rollist kahe põlvkonna kogemuse alusel. Tallinn : Teaduste Akadeemia Kirjastus.
↑ Paas, T. (2005). Sotsiaalse võrgustiku piirjooni lähimas tutvusringkonnas. Kenkmann P., Saarniit, J. (toim.). Põlvkonnad muutuvas ajas (259–279). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
↑ Rämmer, A. (2011). Soolised erinevused sõjajärgse ja võitjate põlvkonna tööväärtustes. Ariadne Lõng: nais- ja meesuuringute ajakiri, 11 (1/2), 69−100.
↑ Kenkmann, P. (1998). Longituuduurimus empiirilise sotsiaaluurimuse strateegiate hulgas. Kenkmann, P., Saarniit, J. (toim). Longituuduurimused: kogemusi ja tulemusi (9–35). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

Kirjandus

Helemäe, J., Saar, E., Vöörmann, R. (2000). Kas haridusse tasus investeerida?: hariduse selekteerivast ja stratifitseerivast rollist kahe põlvkonna kogemuse alusel. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Kenkmann, P. (1998). Longituuduurimus empiirilise sotsiaaluurimuse strateegiate hulgas. Kenkmann, P., Saarniit, J. (toim). Longituuduurimused: kogemusi ja tulemusi (9–35). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Saar, E. (toim). (2002). Trepist alla ja üles: edukad ja ebaedukad postsotsialistlikus Eestis. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Saar, E. (toim). (2011). Towards a normal stratification order: actual and perceived social stratification in post-socialist Estonia. Frankfurt am Main: Peter Lang.
Titma, M. (toim). (1999). Kolmekümneaastaste põlvkonna sotsiaalne portree. Tartu Ülikool: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Titma, M.; Ainsaar, M.; Tooding, .-M.; Aas, K.; Põder, A.; Roots, A.; Rämmer, A. (2002). 30- ja 50-aastaste põlvkonnad uue aastatuhande künnisel Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kirjastus.
Titma, Mikk.; Silver, Brian. D.; Anderson, Barbara A. (toimetajad). (1996). Estonia’s Transition from State Socialism: Nationalities and Society on the Eve of Independence. Part I. Historical Context and Survey Design. Special Issue of International Journal of Sociology 26 (1).
Titma, Mikk.; Silver, Brian. D.; Anderson, Barbara A. (toimetajad). (1996). Estonia’s Transition from State Socialism: Nationalities and Society on the Eve of Independence. Part II. Political Attitudes and Behavior. Special Issue of International Journal of Sociology 26 (2).
Titma, Mikk.; Silver, Brian. D.; Anderson, Barbara A. (toimetajad). (1996). Estonia’s Transition from State Socialism: Nationalities and Society on the Eve of Independence. Part III. Social and Economic Life. Special Issue of International Journal of Sociology 26 (3).
Titma, M., Tuma, N. B. (1995). "Paths of a generation": a comparative longitudinal study of young adults in the former Soviet Union. Stanford: Stanford University, Tallinn: Center for Social Research in Eastern Europe.
Titma, Mikk (toim). (1997). Социальное расслоение возрастной когорты: выпускники 80-х в постсоветском пространстве: международный лонгитюдный проект "Пути поколения": третий этап / Институт социологии Российской Академии Наук, Центр социальных исследований по Восточной Европе (Эстония).

[1] Helemäe, J., Saar, E., Vöörmann, R. (2000). Kas haridusse tasus investeerida?: hariduse selekteerivast ja stratifitseerivast rollist kahe põlvkonna kogemuse alusel. Tallinn : Teaduste Akadeemia Kirjastus.

[2] Paas, T. (2005). Sotsiaalse võrgustiku piirjooni lähimas tutvusringkonnas. Kenkmann P., Saarniit, J. (toim.). Põlvkonnad muutuvas ajas (259–279). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

[3] Rämmer, A. (2011). Soolised erinevused sõjajärgse ja võitjate põlvkonna tööväärtustes. Ariadne Lõng: nais- ja meesuuringute ajakiri, 11 (1/2), 69−100.

[4] Kenkmann, P. (1998). Longituuduurimus empiirilise sotsiaaluurimuse strateegiate hulgas. Kenkmann, P., Saarniit, J. (toim). Longituuduurimused: kogemusi ja tulemusi (9–35). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

[1]

[2]

[3]

[4]