Pagari lahing
Pagari lahing toimus 16. jaanuaril 1919. aastal Ida-Virumaal Pagari mõisas. Tegemist oli Vabadussõja Viru rinde lahinguga.
Lahingu ettevalmistus ja Pagari mõisa vallutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Balti pataljon, kelle ülem oli polkovnik Constantin von Weiss, plaanis algselt vaid Mäetagusele puhkusele minna, kuid kuuldes, et Pagari mõisas olevat suurem hulk enamlasi, otsustati neid rünnata. Balti pataljoni staabiülem Viktor von zur Mühlen otsustas, et 16. jaanuari hommikul vallutavad nad Pagari mõisa ära. 16. jaanuari varahommikuks olid Balti pataljoni osad Pagari mõisa ümber piiranud. Ratsapolgu ülemalt palus ta toetuseks eskadroni, mida kutsuti ka Bibikovi ratsasalgaks (Ostrovis formeeritud vene valgete ratsa-partisanisalk, polkovnik Georgi Bibikovi juhtimisel) ja ühe suurtüki ning saatis nad Jõetagusele eesmärgiga lõigata läbi vastase taganemistee. Ratsarühm vallutaski kell 11 Jõetaguse küla, saades saagiks voori ja kaks raskekuulipildujat. Samal ajal saatis von zur Mühlen kaks rühma ja neli kuulipildujat üle Atsalama ja Tarakuse idast Pagari mõisa peale. Pärast väikest tulevahetust vaenlase eelpostiga jõudsid baltlased Pagari mõisast 500–600 meetri kaugusele. 1. jalaväerühm hõivas Atsalama külast põhjas asuvad kõrgendikud. Sellega oli Pagari mõis ümber piiratud, aga suurtüki saabumine viibis ja rünnak lükati edasi.
Keskpäevaks jõudsid Pagari alla ka Kahula poolt mõisa vallutamisele appi saadetud Eesti Rahvaväe 5. jalaväepolgu II pataljoni 2., 3. ja 6. rood koos kahe suurtükiga, mida juhtis alamkapten Eduard Saal. Teel Pagarile kohtusid nad aga Jõetagusel nendega samal poolel võitlevate Balti pataljoni venelastest koosneva ratsaeskadroniga ja avasid nende pihta kogemata tule, kuid saadi pihta vaid ühele hobusele ja ülejäänud ratsaväelased sõitsid edasi Tarakusele, kuhu kell 14.30 jõudis ka nende suurtükk. Kell 15 avasid ratsapolgu ja 5. polgu suurtükid kiirtule mõisa pihta, sellele järgnes baltlaste ja 5. polgu osade pealetung. Kell 16 hõivati mõis ilma erilise vastupanuta, mõned inimeed hobustega küll üritasid põgeneda Jõhvi poole, kuid nad peatati. Mõisast saadi vange ja suur hulk sõjasaaki, muu hulgas 3 kuulipildujat, 50 püssi ja varustust. 5. polgu osad tungisid Pagarilt edasi Jõhvi poole ja baltlased jäid Pagari mõisa. 17.- 20. jaanuarini koondus Balti pataljon Mäetaguse – Atsalama – Ohakvere – Tarakuse – Pagari joonele ja puhkas järgmised kaks päeva selles piirkonnas.[1]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Galerii ja video: Pagari mõisapargis taaslavastati ajalooline lahing [Err.ee https://www.err.ee/898196/galerii-ja-video-pagari-moisapargis-taaslavastati-ajalooline-lahing] 13. jaanuar 2019