Pander

Pander (vene keeles Пандер) on Lübeckist pärit Liivimaa kaupmehe- ja aadlisuguvõsa. Tänapäeval elavad Panderid Saksamaal ja Kanadas.

Ajalugu

Panderite kohta on esimesi teateid 1618. aastast, mil Lübeckis on mainitud linnakodanikku Jochim Pannet (Pander) (suri pärast 1647). Hiljem oli ta linna laevaseltsi liige. XVII sajandi lõpul ja XVIII sajandi alguses siirdusid vennad Karsten Pander (maeti 1706) ja Johann Pander (maeti 1737) elama Riiga. Suguvõsaliin läks edasi noorema vennaga. 1847. aastal tõusid Panderid teenistuse kaudu Vene pärusaadlikeks. Juba 1826. aastal kanti nad Peterburi kubermangu aadliraamatusse ja 1865. aastal võeti nad Liivimaa rüütelkonna matriklisse. Carnikava mõisnike järeltulijad said 1918. aastal Hesseni suurhertsogiriigi aadlikeks.

Suguvõsa liikmeid

Peter Pander (1729−1815), Riia raehärra, kaupmees
Johann Martin Pander (1765−1842), kaupmees, pankur, mõisavaldaja
Christian Heinrich von Pander (1794−1865), riiginõunik, arst, Peterburi TA tegevliige, mõisomanik, zooloog

Panderi suguvõsa mõisavaldused

Kuramaa:
- Gali (Endenhof) (XIX sajandil), Nīca (Niederbartau) (XIX sajandil, rendivaldus)
Liivimaa läti distrikt:
- Bērzaune (Schloß Bersohn) (1834−1842, pandivaldus), Carnikava (Zarnikau) (1820−1833 pandi-, 1833−1906 pärusvaldus), Devēne (Dewen) (1834−1842, pandivaldus), Gusti (Gränhof) (1850−1856 pandi-, 1856−1920 pärusvaldus), Jaunbebri (Neu-Bewershof) (1810−1819, pandivaldus), Jaunrauna (Ronnenburg-Neuhof) (1856−1920), Liepa (Lindenhof) (1834−u 1850, 1864−1867 ja 1868−1871 pandi-, 1874−1876 pärusvaldus), Nēķini (Nötkenshof) (1850−1856 pandi-, 1856−1920 pärusvaldus), Ogre (Ogershof) (1825−1840 pandi-, 1840−1920 pärusvaldus), Tolka (Tolkenhof) (1834−1843, pandivaldus)

Kirjandus

Frobeen, Jakob Gottfried. Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Jubilaums-Feiern etc. Dritter Band: 1856−1879. Riga: In Commission bei Schnakenburgs litho- und typograph. Anstalt, 1884. Lk 98 [1].
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 773-776 [2].
Genealogisches Handbuch des Adels. Adelige Häuser B. Bd XXII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1998. Lk 295-304.
Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd X. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1999. Lk 148.
Gothaisches Genealogisches Taschenbuch der Briefadeligen Häuser. Dreizehnter Jahrgang. Gotha: Justus Perthes, 1919. Lk 602-603 [3].

Välislingid

Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust