Pauluse kiri koloslastele

Pauluse kiri koloslastele on üks Uue Testamendi raamat kristlikus Piiblis (lühend Kl). See on kanoonilises Uues Testamendis 12. raamat, millele eelneb Pauluse kiri filiplastele ja järgneb Pauluse esimene kiri tessalooniklastele.

Kirjas pöördub apostel Paulus Kolossa koguduse poole, keskendudes Jeesus Kristusele ning jutustades kristlikust eluviisist, et hoida koguduse liikmeid kaldumast eksiõpetuste teele.

Kirja autor on traditsiooni järgi apostel Paulus, kuid hilisemad tekstianalüüsid peavad kirja pigem deutero-pauliinlikuks (kiri Uues Testamendis, mis kuulub Pauluse kirjade hulka, kuid mille autoriks peetakse paljude kriitikute poolt tema järgijaid või koolkonda).

Nimetus

Pauluse kirjad polnud algselt pealkirjastatud. Traditsiooni järgi nimetati esimeste sajandite jooksul Pauluse kirja koloslastele kreeka keeles Επιστολή πρὸς Κολοσσαεῖς. Vulgatas on kiri kui Epistola ad Colossenses.

Autorlus

Kiri algab Pauluse ja Timoteose pöördumisega Kolossa koguduse ja kristlaste poole, mistõttu traditsiooni järgi on kirja autoriks apostel Paulus. Pauluse autorlust on kinnitanud varased kirikuisad. Teoloog Ferdinand Christian Baur arvas tekstianalüüsi alusel esimesena, et kirja koostas mõni Pauluse õpilastest. Walter Bujard on märkinud teksti stiilierinevusi võrreldes teiste Pauluse kirjadega. Tekstis esineb 48 (teistel andmetel 55) kreekakeelset sõna, mida ei leidu teistes Pauluse kirjades, millest 33 sõna ei leidu mujal Uues Testamendis.

Edward Schweizer pakub kirja koostamise osas välja kolm võimalikku varianti: kiri on koostatud Pauluse õpilase poolt püüdlusega jätta autentset muljet; algne Pauluse poolt kirja pandud kiri on hiljem ümber töötatud ning kirja kirjutas tegelikult Timoteos Pauluse dikteerimisel ja Paulus kirjutas oma nime alla.

Taust

Pauluse kiri koloslastele kuulub apostel Pauluse vanglakirjade hulka. Kirja võimalik koostamise aeg on umbes 50. aasta, mil Paulus viibis Roomas vangis. Teoloogid, kes ei tunnista Paulust kirja tegeliku autorina, eeldavad, et tekst võidi koostada ajavahemikus aastatel 70–80.

Tekst on algselt kirjutatud koinees. Kirja varaseim säilinud terviklik tekst sisaldub Papüürus 46 manuskriptil 2. sajandist.

Kolossa kogudus

Kolossa oli Väike-Aasias Früügias tähtis kaubanduslinn, mille algkristlik kogudus sai arvatavasti alguse tänu Epafrase tegevusele. Ka tähtsates naaberlinnades Laodikeas ja Hierapolises oli rajatud kristlikud kogudused. Paulus ei külastanud kunagi Kolossa kogudust.

Eesmärk

Kolossa koguduses olid maad võtnud paganlikud õpetused, mis Epafrase järgi võisid ohustada kristlikku kirikut. Soovides Paulust olukorraga kurssi viia ning lootes apostli targa nõu peale, veetis Epafras Paulusega koos vangipõlve (Pauluse kirjas Fileemonile mainitakse Epafrast Pauluse kaasvangina ). Kirja peamisi eesmärke on koloslastele meelde tuletada Jeesus Kristuse õpetust ning manitseda neid eksiõpetuste eest.

Eksiõpetused

Tõenäoliselt oli Kolossa koguduses tekkinud eksiõpetus. Pauluse märkuste kohaselt võis olla tegu väärarusaamadega kristoloogiast ning mõjutustega juudi keskkonnast, hellenistlikust filosoofiast ja kaasaegsest arusaamast "maailma elementide kohta".

Sisu

Pauluse kiri koloslastele koosneb 4 peatükist, mis jagunevad 95 salmiks. Teksti jagas peatükkideks inglise kardinal Stephen Langton (1150–1228) 13. sajandil ja salmideks Prantsuse trükkal ja õpetlane Robert Estienne (1503–1559) 1551. aastal.

Kiri keskendub esimeses osas tugevalt kristlikule doktriinile, peamiselt Jeesus Kristuse isikule ning lõpus kristlikule eluviisile.

Ülevaade

• Tervitus (1:1–2)

Paulus mainib koloslaste poole pöördudes Timoteost.

• Tänu (1:3–8)

Tänulikkuse aluseks on rõõmusõnumi levimine Kolossa koguduses, mis oli Epafrase töö viljaks.

• Palve koloslaste eest (1:9–12)

Paulus palvetab koloslaste eest, et neil oleks usku ning jõudu vastu pidada.

• Jeesuse doktriin (1:14–2:23)

Lõik keskendub Jeesuse ülimuslikkusele ning sisaldab manitsusi eksiõpetuste vastu.

• Praktiline osa (3:1–4:6)

Lõik räägib kristlikust eluviisist, kodusest elust ning suhetest abikaasade, laste ja vanemate ning orjade ja peremeeste vahel.

• Lõppsõna (4:7–18)

Paulus mainib ustavaid kaaskondlasi ja lõpetab palvega, et koloslased peaksid meeles ta vangistust.

Kiri eesti keeles

Georg Mülleri jutlustest 17. sajandi algusest on säilinud varasemad teadaolevad eestikeelsed kirjakohad Pauluse kirjast koloslastele.

Tekst ilmus esmakordselt tervikuna eesti keeles 1686 "Wastses Testamendis" kui "Pahwli se Apostli Rahmat Kolosrile". 1694 Müncheni käsikirjas on kiri pealkirjastatud "Paulusse Apostli Ramat Kolosridelle kirjotud" ja 1739 Piiblis "Apostli Paulusse Ramat Kolossusse-rahwale kirjotud."

Kirjandus

• Markus Bockmühl: "A note on the text of Colossians 4: 3." The journal of theological studies 39 (1988): 489-493.
• Leo J. Elders: "The "Lecturae" of St. Thomas Aquinas of the Letters of the Apostle Paul to the Philippians and Colossians." Doctor communis (2009): 131-149.
• Jarl E. Fossum: "The Image of the Invisible God. Colossians 1.15-18a in the Light of Jewish Mysticism and Gnosticism." J. E. Fossum: The Image of the Invisible God. Freiburg, 1995: 13-39.
• John R. Levison: "2 "Apoc. Bar." 48:42-52:7 and the Apocalyptic dimension of Colossians 3:1-6." Journal of biblical literature 108 (1989): 93-108.
• Joseph Molitor: "Die altgeorgische Version des Philipper-, Kolosser- und des 1. und 2. Thessalonicherbriefes ins Lateinische übertragen und nach Syriazismen untersucht." Oriens christianus 60 (1976): 1-23.
• Timothy Thornton: "Jewish new moon festivals, Galatians 4: 3-11 and Colossians 2:16." The journal of theological studies 40 (1989): 97-99.
• Thomas A. Wayment: "A Christian Amulet Containing Colossians 3:9-10." Vigiliae christianae 69 (2015): 528-533.
• Nicolas Thomas Wright: "Pauluse kiri koloslastele ja kiri Fileemonile." Kirjastus Logos, 2004.

Välislingid

• Kiri koloslastele. Piibel.net (eesti keeles)
• Kiri koloslastele 1686. aasta "Wastses Testamendis".