Pepleri tänav

Pepleri tänav on tänav Tartu kesklinnas.

Praeguse nime sai Pepleri tänav Tartus 16. sajandil elanud raehärra Wilhelm Pepleri (või Pöpleri) järgi, kes tegutses Venemaa diplomaatiliste saatkondade tõlgina Euroopas ning omandas maatüki praeguse tänava asukohal.

Tänav ulatub Riia tänavalt kuni Kuperjanovi tänavani. See ristub Vanemuise tänava, Õpetaja tänava ja Tiigi tänavaga. Riia tänavast edasi jätkub tänav Väike-Tähe tänavana. Pepleri tänav kulgeb kirdesse, on sirge ja umbes 520 m pikk. See on teiste tänavate suhtes peatänav, ainult Riia tänava suhtes kõrvaltänav.

Hoonestus

Pepleri tänav Vanemuise ristmikult Riia tänava poole; vasakul kunagine legendaarne Pänter ehk filoloogide ühiselamu (praegu Pepleri 14). Paremal endine ajaloolaste ühikas ehk Pälsoni 23

Pepleri 4, 19. sajandi lõpu uusrenessanss stiilis villaarhitektuuri iseloomulik näide. Villa kuulus algupäraselt Alexander von Oettingenile, kes laskis selle ehitada aastatel 1859–1870, arhitekt Otto Mohri projekti alusel. Hoone taga on kõrge maakiviseintega terrass, mille piirdest on säilinud graniitpostid. Hoone ülemised korrused on renoveeritud korteriteks, alumisel korrusel asub Tartu Rahvaülikool.

Pepleri tänav Vanemuise tänava ristmikult Kuperjanovi tänava poole

Pepleri ja Kuperjanovi tänava kokkupuutekohas seisab Tartu Maarja kirik. 1941. aastal põlenud ja Nõukogude ajal Eesti Põllumajanduse Akadeemia võimlana kasutusel olnud hoone tagastati kogudusele 2008.–2009. aastal.

Aadressil Pepleri 27 tegutseb Tartu Ukraina Lesja Ukrainka nimeline pühapäevakool, mida haldab Ukraina kultuuri selts PROMIN.

Pepleri ja Vanemuise tänava nurgal asub Tartu Ülikooli ühiselamu. Renoveeritud elamu selle vastas oli Vabadussõja ajal haigla, milles legendi järgi suri Julius Kuperjanov (tegelik surmapaik oli Vallikraavi tänaval 10 asunud Faure kliinikus). Nõukogude ajal oli samas majas Tartu Ülikooli legendaarne Pälsoni tänava ajaloolaste ühiselamu (tollal Pälsoni 23). Selle vastas ehk Pälsoni 14 asus filoloogide ühiselamu ehk Pänter.

Pepleri 32 kinnistule ehitati 95. Krasnojarski jalaväepolgu staabikaptenile A. Marscharskyle arhitekt Carl Beschti projekti järgi kivimaja 1901. aastal. Hiljem asus hoones Eesti Tervishoiu Muuseum, kus 1941. aastal asus põrandaaluse vastupanuliikumise peakorter.

Pepleri tänava Riia tänava poolses otsas asub Tartu maavalitsuse hoone. Hoone keldris asub Tartu Linnamuuseumi filiaal KGB Kongide muuseum.

Pepleri ja Riia tänava nurgal avati 1990. aastal kommunismiohvrite mälestusmärk Murtud Rukkilill, mis on nüüdseks teisaldatud haljasalale Tartu maavalitsuse hoone kõrval.

• 
  Pepleri 1. Tartu Maarja kirik enne nõukogudeaegse võimlatiiva lammutamist
• 
  Maarja kiriku torni taastamine
• 
  Elamu Pepleri 4, valminud 1870
• 
  Mälestusmärk "Murtud Rukkilill"
• 
  Eesti Arstide Liidu maja, Pepleri 32, valminud 1901, arhitekt Carl Bescht (1860–1904)

Ajalugu

14. maist 1936 kuni Nõukogude okupatsioonini kandis tänav Eesti Vabadussõjas võidelnud ning sama riigipöördekatse maha surunud kindralmajori Ernst Põdderi järgi nime Kindral Põdra tänav.

Nõukogude okupatsiooni ajal oli see Rudolf Pälsoni tänav 1924. aasta riigipöördekatses hukkunud Eesti kommunisti Rudolf Pälsoni auks. 17. septembril 1940 nimetas Tartu Linnavalitsus Tartu Linnavolikogu ülesandeis Kindral Põdra tänava "Rudolf Pälson’i" tänavaks.

Elamu ja apteek Tiigi tänava ja Pepleri nurgal 1910. aasta piltpostkaardil

Pepleri tänava Riia tänava poolses otsas Riia tänav 15B vanemas osas, nn hallis majas töötas 1940.–1950. aastatel Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Tartu osakond ja maja keldris asus eeluurimisvangla.

Välislingid

• Danilson-Järg tegi ettepaneku muuta Tartus Pepleri tänava nimi Põdra tänavaks, ERR, 9. märts 2023