Piisknakkusevastased kaitsevahendid

Piisknakkusvastased kaitsevahendid aitavad piirata piisknakkusega haigestunu köhimise, aevastamise, rääkimise või hingamise tulemusena õhku eralduvate viirusosakesed hulka.^[1]

Nakkushaiguste leviku takistamiseks ja epideemia ennetamiseks on vaja, et ühiskonna liikmed – mida suurem osa, seda paremad tulemused – järgiksid hügieeninõudeid, hoiaksid immuunsüsteemi tugeva ja kannaksid kaitsevahendeid. Enamik artikli näiteid põhineb pandeemilise haiguse COVID-19 tekitajal koroonaviirusel SARS-CoV-2.

Kaitsevahendid

Enda kaitsmist on kõige lihtsam alustada ühekordsete või desinfitseeritavate kinnaste kasutamisest ning kodust väljudes desinfektsioonivahendi kaasavõtmisest. Maksekonsoolide ja ühiskasutuses olevate nuppude vajutamiseks tasub kaasa võtta topsitäis hambaorke või mõni kergesti desinfitseeritav ese (nt tühi pastakas).

Kaitsevahendid on näiteks kirurgiline mask, respiraator, kaitseprillid, visiir, kaitseülikond, saapakaitsmed, kummikindad jne. Piisknakkused võivad levivad sülje, hingeõhuniiskuse ja muude piiskadena. Hingamisel, rääkimisel, köhimisel ja aevastamisel lendub suust erineva suurusega osakesi, mis on seotud kobaratesse sülje, lima, vee(auru) ja tolmuga. Suuremad osakesed - piisad - langevad suust/ninast eraldumisel maapinnale, väiksemad osakesed - aerosoolid - aurustuvad ning jäävad õhku lendlema.^[2]

Maskid

Katmata näoga võrreldes pakub oluliselt paremat kaitset prillidega koos kasutatav hingamismask^[3] (nt kasvõi kirurgiline või isetehtud mask), eriti hästi kaitseb see ümbritsevaid inimesi maskikandjalt levivate nakkuste eest.^[4] Kui kogu elanikkond kannaks maske, oleks iga näopaari vahel kaks maski. Seetõttu soovitatakse hingamisteede nakkushaiguste pandeemia korral kanda hingamismaske kogu elanikkonnal^[5] (ideaalis koos prillide ja kinnastega). Maski kandmine on tõhusam kui varrukasse aevastamine/köhimine (batsillid jäävad suurel hulgal maski sisse, mitte ei lange piiskadena ümberolevatele pindadele või inimestele ega jää aerosoolina õhku lendlema) või viimasel hetkel taskuräti haaramine.

Hingamismaskide filtrite standarditest parimad on FFP3 või N99, enamasti peetakse piisavaks FFP2 või N95 standardit. Kuid isegi (FF)P1 ehitusrespiraator (mis filtreerib kuni 1 mikroni suuruseid osakesi) või tavaline kirurgiline hingamismask või ka isetehtud riidemask pakub oluliselt paremat kaitset kui maski puudumine.^[6] Viirusosakeste väga väike suurus ei muuda suurema filtrikoega näomaske kasutuks, sest filtrid ei püüa õhust mitte eelkõige/ainult imepisikesi üksikuid viiruseosakesi (nt suurusega 60–140 nanomeetrit), vaid kordades suuremaid niiskuse- või mikrotolmu osakesi (näiteks piisku läbimõõduga 600 kuni 750 000 nanomeetrit^[7]), millega ka viiruste kobarad lendavad.

Täiendavalt kaitsevad maskid kõiki maskikandjast levivate suuremate võimalike nakkusepritsmete ning enda näo kogemata puudutamise eest. Maske kombineerides või täiendades on võimalik nende efektiivsust märkimisväärselt suurendada. Kõikide maskide efektiivsus väheneb märgatavalt või kaob, kui nad on muutunud kasutamise tulemusel märjaks või vettinuks.

Kaitseülikond

Kõigile nakatunud patsientidega töötavatele meditsiinitöötajatele soovitavad näiteks Hiina avalikud allikad^[8] lisaks kinnastele, hingamismaskile ja kaitseprillidele võimalusel täielikult aerosoolide eest kaitsvat kaitseülikonda, saapakaitsmeid ning visiiri.

Elanikkond võib kaitseülikonna asemel üleriiete peal kanda minimaalse kaitsena ühekordselt kasutatavat vihmakeepi (kui see eemaldatakse ja visatakse ära sama rangel viisil nagu teised kaitsevahendid). Ühekordse vihmakeebi puudumisel on üleriietele potentsiaalselt nakatunud nt hingeõhuniiskusega langenud koroonaviirust võimalik deaktiveerida, jättes üleriided vähemalt 30 minutiks (ideaalis kauemaks) 70 °C temperatuuriga kuiva kuumusega ruumi, näiteks sauna, või pestes need kohe pärast koju naasmist pesumasinas temperatuuril alates 60 °C.

Jalanõukaitsmed

Kui inimene on sunnitud sisenema keskkonda, kus põrandal või maapinnal võib olla väga palju nakkuskandjaid (nt väiksed suletud ruumid, või väga rahvarohked alad õues), tasub hiljem kaaluda jalataldade desinfitseerimist, näiteks asetades jalanõud kodus mõneks minutiks selleks spetsiaalselt valmis pandud veekindlasse karpi mille põhjas on (vedel)seebi ja vee paks segu. Seebi defitsiidi ajal saab jalataldade desinfitseerimise asendada jalgade ümber kilekottide teipimisega (nagu ühekordsed haiglasussid) ning nende äraviskamisega enne koju sisenemist.

Kaitseprillid

Silmi kaitsevad kõige paremini ujumisprillid, suusaprillid või sarnaselt õhukindlad prillid. Suuremate niiskusepiiskade vastu kaitsevad ka laiade sangadega täiendavalt näo külgi kaitsvad ehitusprillid ja visiirid. Tavalised ja päikeseprillid pakuvad minimaalset kaitset, andes kaitsmata silmadega võrreldes siiski mingit kaitset otseste pritsmete vastu. Visiire võib kasutada koos kaitseprillidega, mis suurendab kaitsevõimet veelgi. Vesiirid lähevad võrreldes prillidega vähem uduseks ning neid on mugav kasutada koos prillidega.

Pandeemia kontekstis kaitsevahendeid kasutavad töötajad nakatuvad enamasti kaitsevahendite ebatäielikul kasutamisel (nt kaitseprillide, visiiri ja kaitseülikonna või kaitsesusside puudumine) või nende ebakorrektsel eemaldamisel (kiirustamisest, väsimusest, stressist, teadmatusest jne). Kõigi kaitsevahendite kasutamine annab soovitud tulemusi vaid siis, kui maski, kinnaste ja prillide eemaldamisel steriliseeritakse ja/või isoleeritakse need kohe (nt kahekordsesse kilekotti) ning desinfitseeritakse uuesti põhjalikult käed (vältides võimalusel täielikult kaitsevahendite välispinna puudutamist).

Viirusliku doosi vähendamise olulisus

Nakatumisriski vähendades on kasulik teadvustada, et nakatumine ei toimu viiruse limaskestadega kokkupuutel automaatselt.

Nakatumine nurjub, kui viiruseosakeste kogus on liiga väike ning ei ületa inimese üldise immuunsüsteemi kaitsevõimet. Kui nakkushaiguse andnud viiruseosakeste kogus on väiksem, aga inimene jääb haigeks, kulgeb haigus enamasti oluliselt kergemalt, sest keha immuunsüsteemil on rohkem päevi aega reageerida.^[9] Seetõttu ongi piisknakkuste levimiskaugust ning nakatanud niiskuseosakeste hulka vähendavad meetmed (nt kasvõi iseõmmeldud riidemaskid, prillid, kindad, sallid näo ees) oluliselt tõhusamad kui meetmete puudumine.

Hingamisteede nakkushaigustel võimaldab just külmadel perioodidel hästi levida asjaolu, et külmas õhus inimeste ninad ja ülemised hingamisteed jahenevad, aeglustades lokaalse immuunsüsteemi tööd. Kaaluda võib hüpoteesi, et isegi isetehtud näomaski kandmine hoiab külma kliima puhul kasutaja nina soojas, pakkudes niiviisi tuge immuunsussüsteemile hingamisteede haiguste ennetamiseks.

Hingamismaskide efektiivsuse suurendamine

Juuste ja/või habeme piiramine

Kõigi hingamismaskide kasutamise üheks suurimaks riskiks on õhu sissehingamine maski ja näo ääre vahelt. Isegi väga lühike lõuahabe suurendab maski või respiraatori vahelt filtreerimata õhu sissehingamist, seades kasutaja otsesesse ohtu. Pikad juuksed võivad kergesti kokku puutuda respiraatori välispinnaga ning seejärel edasi nakatada inimese silmi, sõrmi, üleriideid ja nägu.

Soolaga rikastamine

Ajakirjas Nature avaldatud uurimistöö^[10] põhjal on alust arvata, et kõikide hingamismaskide (eelkõige välispinna või välispindade) rikastamine kange soolalahusega (NaCl) suurendab universaalselt nende kaitsevõimet kõigi piisknakkushaiguste vastu. Rikastamiseks piisab maski leotamisest (nt 26% kangusega) tavalise lauasoolalahuses ning seejärel maski kuivatamisest. Kõikide, eriti isetehtud maskide soolaga rikastamisel tuleb jälgida, et säiliks maski filtrikoe piisav õhuläbilaskvus ning et vähenenud õhuläbilaskvusega maski kandja ei hakkaks hingama maskiääre vahelt.

Laboratoorselt testiti universaalset viiruste deaktiveerimise meetodit, rikastades kirurgilise maski peamist filtrikudet soolalahusega. Soolakiht filtri pinnal lahustub kokkupuutel niiskuse ja aerosoolidega ning uuesti kuivades ja kristalliseerudes lõhub patogeenide füüsilise struktuuri, tehes need kahjutuks.Testiti efektiivselt suletud äärtega ja soolaga rikastatud filtreid ning kaitstes nendega laborihiiri viiruste vastu, saadi tulemuseks erakordselt märkimisväärne ellujäänute protsent (100%). Soolaga immutatud maskide välispinnale jäänud viirused deaktiveerusid erakordselt kiiresti, võrreldes tavaliste hingamismaskide filtritega, mille pinnal viirused deaktiveerusid pikema aja jooksul. Soolaga kaetud filtrid osutusid väga efektiivseks gripi tüüpi viiruste deaktiveerimisel, sõltumata nende alltüübist (pärast seda kui filtreid hoiti intensiivsete näitajatega keskkonnas). Neid tulemusi saab kasutada kaitsevahendite loomisel suure hulga hingamisteede haiguste pandeemiateks valmistumisel.^[10]

Kui soolaga oleks rikastatud näo vastas olev mask, hakkaks sool aja jooksul huuli ning näonahka ärritama. Seetõttu on ideaalne alati kanda vähemalt kahte maski, millest välimine mask on nii sise- kui välisküljest soolaga rikastatud. Kui maski kasutatakse korduvalt, on vaja mask iga kasutuskorra järel uuesti soolaga rikastada. Iga hingamismask tuleks välja vahetada hiljemalt siis, kui see on tajutavalt niiske või vettinud. Kirurgilisi maske soovitatakse kanda võimalikult lühikest aega (nt üheks poeskäiguks) ning enamikku ühekordseid maske ei soovitata kasutada üle nelja tunni (mõnedel respiraatoritel kuni 8 tundi). Võimalusel soovitatakse hingamismaske alati kombineerida õhukindlate kaitseprillide, näovisiiri või alternatiivide puudumisel ükskõik milliste prillidega.

Mitme maski koos kasutamine

Kirurgilised maskid

Kõigi hingamismaskide kasutamise üheks suurimaks riskiks on õhu sissehingamine maski ja näo ääre vahelt, samuti oht nakatada ennast filtri välispinnale jäänud viirustega. Neid puuduseid saab efektiivselt vähendada hingamismaske kombineerides (õhuvahede vähendamiseks) või soolaga rikastades (pinnal ja maskikoes olevate patogeenide täiendavaks deaktiveerimiseks). Samuti soovitatakse hingamismaske alati kombineerida õhukindlate kaitseprillide, näovisiiri või alternatiivide puudumisel ükskõik milliste prillidega.

Kirurgiliste maskide levinud puuduseks on, et kõrva ümber kinnitatavad aasad ei tõmba maski piisavalt tugevalt näo vastu, mistõttu õhku hingatakse sisse maski ja näo ääre vahelt. Seda puudust saab leevendada, kinnitades maskiaasad kukla taha, kasutades selleks isetehtud sangadega lisandit või lisades kirurgilist maski tihendama 3 kummipaela. Sama tulemuse on võimalik saavutada traadist või riidest "rakmete" abil, mida maski peal kantakse.

Muude võimaluste puudumisel soovitatakse meditsiinitöötajatel kanda üksteise peal vähemalt 3 kirurgilist hingamismaski, et elimineerida maski ja näo vaheline õhuava, ning tihendada filtri paksust. Alternatiivide puudusel on võimalik kirurgilise maski ääred näo külge teipida, et õhuvahe täielikult välistada. Samuti on mitme kirurgilise maski puhul mõttekas kanda esimest paari ühte pidi ning teist paari “pahupidi”, et kirurgiliste maskide filtrite võimalikku suunalisuse mõju minimeerida.

Teiste maskide peale tõmmatud välimisi maske saab täiendavaks efektiivsuse suurendamiseks soolaga rikastada. Kui soolaga oleks rikastatud näo vastas olev mask, hakkaks sool aja jooksul huuli ning näonahka ärritama.

Respiraatorid

Kõik respiraatorid (isegi tolmuvastane P1-ehitusrespiraator) kaitsevad kandjat ka suuremate niiskuseosakeste eest. Nagu kirurgilistel maskidel, on ka respiraatoritel oluliseks puuduseks näo ja maski vahelise õhuava oht. Samuti saab seda elimineerida, kombineerides respiraatorit kirurgilise maski või isetehtud maskiga, mis surub maski(ääred) tihedamini vastu nägu ning lisab täiendava filterkihi.

Väljahingamisklapiga ehitusrespiraatorid kaitsevad teisi nakatumise eest vähem, kuna läbi klapi väljub väljahingatav õhk filtreerimatult. Kui nakatunud inimene soovib nakatumise eest kaitsta end ümbritsevaid inimesi, peab ta respiraatori klapi kinni teipima (või asetama respiraatori sisse või peale täiendava kirurgilise või isetehtud hingamismaski).

Ka respiraatori peal kantavate maskide efektiivsust saab suurendada soolaga rikastades.

Ise valmistatud maskid

Isetehtud riidemask pakub oluliselt paremat kaitset kui maski puudumine^[6], eriti kui mask on kombineeritud prillidega.

Isetehtud maskide kvaliteet sõltub täielikult materjalist, kihtide arvust ning näo ja hingamismaski ääre vahelisest tihedusest. Isegi kui isetehtud mask võimaldab hingamist ainult näo ja ääre vahelt, sarnaneb selle efektiivsus koos prillidega kasutatuna nägu kaitsva pritsmekaitsmevisiiriga. Samuti on võimalik kirurgiliste maskide tükke filtrina kasutades luua respiraatoreid või kogu pead kaitsvaid täismaske. Isetehtud maskile on olulise täiendusena vajalik lisada prillid või läbipaistev kaitsevisiir. Kõige lihtsamaid visiire, mis on efektiivsete pritsmekaitsmetena oluliselt kasulikumad kõigist (va õhukindlatest) prillidest, saab igaüks ise vähem kui poole tunniga meisterdada tühjast kaheliitrisest pudelist. Kuna maskide kaks olulist väärtust on maski kandja köhatuste ja aevastuste kinnipüüdmine maski sisse (üksteise kaitseks, vähendades levivate viiruseosakeste kogust ja levimiskaugust) ning maski kandja kaitsmine oma näo puudutamise eest, peetakse maski täielikust mittekandmisest kasulikumaks kasvõi isetehtud pritsmekaitse maski.

Kuigi isetehtud riidemask ei paku täielikku kaitset, vähendab see (oluliselt) kandja limaskestadeni jõudvate viiruseosakeste arvu, millest võib piisata, et haigestumist vältida. Kui isetehtud korduskasutatavad maskid on kolmekihilised ning sisaldavad ühe kihina väljavahetatavat majapidamispaberit, teefiltrit, korduspestavat tolmuimejafiltrit vms, on võimalik nende efektiivsust veelgi suurendada. Nagu kõiki muid kaitsevahendeid, tuleb ka mitmekordselt kasutatavat isetehtud maski põhjalikult desinfitseerida iga kasutuskorra järel.

Vikiõpik: kuidas teha ise näomask siin

Ühekordsete hingamismaskide korduskasutamine

On suur oht, et inimene nakatab end maskide eemaldamise, desinfitseerimise või taaskasutamise käigus, katsudes või riivates nakatunud maski välispinda. Samuti võib maskide välispinnalt lenduda keskkonda viiruseosakesi tuule vms mõjul. Maski tuleb eemaldada ettevaatlikult “nagu deaktiveeriks pommi” (soovituslikult kindaid kandes). Iga kasutatud maski tuleb käsitseda ettevaatlikult, et ennast või (kodu)keskkonda maski pinnale või sisse jäänud viirustega mitte nakatada.

Desinfitseerimine

Maskide taaskasutamist soovitatakse vaid teiste alternatiivide puudusel, tungivalt soovitades maske taaskasutada vaid sama inimese poolt, kes neid eelnevalt kasutas.

Kuumusega

Muude alternatiivide puudumisel saab äärmuslikul juhul näiteks ühekordseid kirurgilisi näomaske või N95 või FFP2 või FFP1 respiraatoreid taaskasutamiseks koroonaviirusest SARS-CoV-2 desinfitseerida, töödeldes neid 70-kraadise kuiva kuumusega 30 minutit^[11] – filtrite efektiivsus jääb ühekordse desinfitseerimise puhul senisega võrreldavaks (vähemalt 95% senisest), kuid kvaliteet ei pruugi säilida mitmel järjestikusel desinfitseerimisel. Oluliselt kõrgem kuumus (nt maskide keetmine vees jms) ohustab maskis oleva filtri kvaliteeti, kuna see võib ära sulada. Kirurgilisi maske võib alternatiivide puudumisel pesumasinas pesta ning 70-kraadise (kuiva) triikrauaga triikida.

Kirurgiliste näomaskide desinfitseerimine kuumaõhupuhuri, aurupuhuri või muu survega seadmega on ohtlik, kuna tekitab suure riski sekundaarseks nakkuseks: surve võib enne viiruse deaktiveerimist lendu lüüa ohtlikult väikseid nakatunud niiskuseosakesi (peene aerosooli mõõtmes osakesi) või isegi üksikuid viiruseosakesi, mida ei pruugi täielikult kinni pidada isegi FFP3 filter. Selliseid võimalusi tuleks kaaluda ainult õhukindlas ruumis või inimkauges looduses, ainult FFP3 või paremat (nt meditsiinilist või sõjaväe täismaski) või respiraatorit kandes, õhukindlate prillide ja niiskustõkkelise kaitseülikonnaga, mille õmblused võimalusel täiendavalt üle teibitud.

Ajaga vältel

Alternatiivina on kriisiolukordades hingamismaske jäetud lihtsalt päevadeks kuiva ning võimalikult sooja keskkonda seisma, et viirused deaktiveeruksid mööduva aja tõttu (koroonaviirus deaktiveerub 56 °C kuumuses õigetel tingimustel 15 minuti jooksul)^[12]. Väidetavalt püsib viirus pindadel nakatumisvõimelisena kuni 3–4 päeva, mõne väite kohaselt kuni 9 päeva ning ideaaltingimustes kauem (isegi üle 28 päeva), sõltuvalt temperatuurist, niiskusest ja muudest teguritest, näiteks päikese UV-kiirguse tugevusest. Kuna filtri koe sisse kogunenud viiruseosakesed on keskkonnamõjude (nt hapnik ja päiksevalguse UV-kiirgus) eest suhteliselt hästi kaitstud, tasuks täiendavate andmete puudumisel arvestada võimalusega, et viirus võib filtris püsida nakatumisvõimeline kauem kui välispindadel ning seega tuleks aja abil deaktiveerimiseks jätta samuti rohkem aega (nt 5 või 10 päeva, riskide välistamiseks kasvõi 30 päeva. Soovi korral võib täiendava aja abil minimeerida riski, et filtrisse ja selle välispinnale võis koguneda ka teisi (ohutumaid) patogeene, mis võivad püsida nakatumisvõimelisena kauem kui koroonaviirus).

Alkoholiga

Kõik teised seni refereeritud materjalid ei viidanud parematele maskide korduskasutamise võimalustele ning igasuguse korduskasutamise puhul tuleb arvestada filtri efektiivsuse vähenemisega ajas. Alkoholi baasil desinfitseerimisvahendid kahjustavad oluliselt kvaliteetsemate respiraatorite elektreetfiltreid ning vähem kirurgilise näomaski (ning tõenäoliselt ka (FF)P1 ehitusrespiraatori) lihtsamat filtrit.

Kui inimesel on ainult üks kirurgiline mask, tasub seda pärast kasutamist 70% alkoholi baasil desinfektandiga, seebivee või 70-kraadise kuumusega 30 minutit põhjalikult desinfitseerida (mitte fööni ega aurutiga, kuna need tekitavad suure sekundaarse nakatumisriski; mitte kõrgema temperatuuriga, kuna see võib põhjustada filtri koe sulamist) ning pärast kuivamist korduskasutada koos maski peale asetatud isetehtud riidest maskiga, mis on immutatud soolalahusega.

Vaata ka

Viited

Välislingid

Kogukondlikult koostatud infokogum respiraatorite taaskasutamisest (koostaja poolt kontrollimata, ei saa välistada ebatäpsuseid)
Elektreetmaterjale kasutava respiraatori (sh N95) taaskasutamiseks resteriliseerimise katse viie meetodiga

[1] "Airborne Precautions". 19.02.2020.

[2] "How the coronavirus travels through the air has become one of the most divisive debates in this pandemic".

[3] "The First Randomized, Controlled Clinical Trial of Mask Use in Households to Prevent Respiratory Virus Transmission". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. märts 2020.

[4] "COVID-19: WHY WE SHOULD ALL WEAR MASKS — THERE IS NEW SCIENTIFIC RATIONALE".

[5] "Mass masking in the COVID-19 epidemic: people need guidance".

[:0-6] 6,0 ^6,1 "Professional and Home-Made Face Masks Reduce Exposure to Respiratory Infections among the General Population".

[7] "Characterizations of particle size distribution of the droplets exhaled by sneeze".

[8] "Coronavirus: the disease Covid-19 explained".

[9] "Coronavirus infections: Epidemiological, clinical and immunological features and hypotheses".

[:1-10] 10,0 ^10,1 "Universal and reusable virus deactivation system for respiratory protection".

[11] "Can disposable masks be reused after sterilization?".

[12] "First data on stability and resistance of SARS coronavirus compiled by members of WHO laboratory network".

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]