PlayStation

PlayStationi logo

See artikkel räägib PlayStationi brändist. 1994. aasta konsooli kohta vaata PlayStation (konsool). Teiste tähenduste kohta vaata PlayStation (täpsustus).

---

Playstationi logo

PlayStation (jaapani keeles プレイステーション Hepburni rōmaji: Pureisutēshon; lühidalt PS) on Sony Interactive Entertainmentile kuuluv videomängubränd, mis sisaldab nelja mängukonsooli, HTPC-d, võrguteenust, mängukontrollereid, telefoni ja ajakirju. Konsoolidest kuuluvad brändi alla PlayStation, PlayStation 2, PlayStation 3, PlayStation 4, PlayStation 5, PlayStation Portable (PSP) ja PlayStation Vita.

Ajalugu

PlayStationi loojaks peetakse Sony riistvaraosakonna tegevjuhti Ken Kutaragi, kes hiljem sai hüüdnime "The Father of the Playstation" ehk Playstationi isa. Varem oli Sonyl olnud mängudega vähe pistmist, rohkem tegelesid nad komponentide tootmisega teiste jaoks, näiteks vajas Nintendo helikiipi (S-SMP) oma Super Famicom meelelahutussüsteemile. 1988. aastal algas Nintendo ning Sony koostöö, mida Nintendo eitas 1991. aasta märtsis. 1991. aasta juunis toimunud messil "Consumer Electronics Show" esitles Sony Super Famicomi, millel oli CD-ROM-i tugi ja nimi PlayStation. Päev pärast messi teatas Nintendo, et lõpetab partnerluse Sonyga ning alustab koostööd Sony rivaali Philipsiga, kasutades sama tehnoloogiat. Selle tagajärjel sai Playstationi projekti vastutajaks Kutaragi, kellele veel hiljem pakuti Nintendo poolt koostööd mängude väliselt, kuid Kutaragi keeldus. Kutaragi esitles, ideed teha CD-ROM mänge 3D-graafikaga. Kuna Sonyl polnud kindlaid mänguarendajaid, siis investeeriti juba eksisteerivatesse firmadesse ning kutsuti ka individuaalseid tegijaid meeskonda. 27. oktoobril 1993 avalikustas tuleva konsooli "Playstation X", hiljem küll kadus nimest "X", kuid osad edasimüüjad jätsid reklaamides X alles ning peale seda loodi SCE (Sony Computer Entertainment). 3. detsembril 1994 tuli Jaapanis ametlikult müügile esimene Playstation, maksumusega 39 000 ¥, esialgu oli konsoolile pakkuda ainult kaheksa mängu. Esimese päevaga müüdi 100 000 eksemplari konsoolist ning nädalalõpuks 300 000 eksemplari. 1995. aasta 9. septembril jõudis Playstation Põhja-Ameerikasse, hinnaks oli konsoolil 299 $, mis oli 100 $ odavam, kui nüüdseks rivaali Nintendo konsool. Playstation võimaldas lisaks mängimisele, vaadata tavalisi CD-sid, sellist võimalust teistel konsoolidel polnud. 29. septembril 1995 jõudis Playstation müügile ka Euroopas.

Mängukonsoolid

Playstation

Esimene Playstation

Kõigepealt tuli see müügile 3. detsembril 1994 Jaapanis, siis 9. septembril 1995 Põhja-Ameerikas ja 29. septembril 1995 Euroopas. Puldiks on konsoolil DualShock pult.Selle konsooliga oli suur rõhk 3D-graafika arendamisel. Põhiline mikroprotsessor on 32-bitine LSI R3000, mille taktsagedus on 33,86 MHz ning 30 MIPS. CPU sõltub "cop2" 3D- ja maatriksmatemaatika kaasprotsessorile, et renderdada 3D-graafikat. Samuti on eraldi GPU, mille ülesandeks on 2D-polügoonide joonistamine ja nendele kuvada varjundeid ja tekstuure. Sony 16-bitine helikiip toetab kuni 24 helikanaliga ADPCM-i allikaid ning pakub diskreetimissagedust kuni 44,1 kHz ja MIDI-sekveneerimist. Konsoolil RAM on 2 MB ning lisaks mängudele eraldatud 1 MB, mis on lisatud videomälule. Maksimaalne värvisügavus 16,7 miljonit tõelist värvi, koos 32 taseme läbipaistvuse ja piiramatute värvide otsingutabeliga. Videoväljund oli algul paralleelne I/O-kaabel, kuid hiljem võeti kasutusele PlayStation Link Cable, mis oli jadasisend/väljund ning kuvas 256x224 kuni 640x480 pikslit.

Playstation 2

Playstation 2 ning selle Slim Versioon

Playstation 2 on Sony Playstationi järelkäija, mis avalikustati 1999. aastal. Kõigepealt tuli see müügile 4. märtsil 2000 Jaapanis, siis 26. oktoobril 2000 Põhja-Ameerikas ja 24. novembril 2000 Euroopas. Playstation 2 võimaldas mängida eelmise Playstationi mänge ehk võimaldas tagasiühilduvust. Lisaks ka konsoolile muutus pult ehk DualShock 2, võrreldes eelnevaga jäi disain üpriski sarnaseks, kuid puldile lisati juhtkangid, mis võimaldasid paremat liikumist. Playstation 2 konsoole on üle maailma müüdud üle 155 miljoni eksemplari ning valmistati üle 3800 mängu, mida osteti üle 1,5 miljardi eksemplari. Playstation 2 põhiline CPU on 128-bitine R5900 baasil, valmistatud spetsiaalselt Sony ja Toshiba poolt, hüüdnimega "Emotion Engine". See koosneb kaheksast eraldi paiknevast osast, igal osal on oma kindel ülesanne, samuti on 2 vektorprotsessorit, 10-kanaline DMA-seade, mälukontrolleri ning IPU (pilditöötlusüksus). Sisaldab kolme liidest: sisend ja väljund I/O protsessor, graafiline liides graafikasüntesaatorile ning mäluliides süsteemmälule. "Emotion Engine" CPU taktsagedus on 293,9 MHz (uuemal versioonil 299 Mhz) ja 6000 MIPS, ujukoma jõudlus on 6,2 GFLOPS.

GPU on samuti eraldi disainitud Playstation 2 jaoks, hüüdnimega "Graphics Synthesiser". Täitumiskiirus on 2,4 gigapikslit sekundis, võimeline renderdama kuni 75 polügooni sekundis, töötab taktsagedusega 150 MHz, 4MB DRAM-i .võimaldab kuni 1280 x 1024 pikslilist PAL ja NTSC. Playstation 2 on kaks USB-porti ja üks IEEE 1394 (Firewire) port ainullt mudelitele SCPH-1000 kuni 3900x.

Hiljem tuli Playstation 2 väiksem versioon ehk Playstation 2 Slim, mis oli väiksem kui tavaline Playstation 2. Uuem Slim versioon oli ka vaiksem, kui esialgne PS2 versioon ning ei pakkunud HDD tuge ning plaadiluger toodi konsooli peale, mitte ette, nagu oli see eelmisel.

Playstation 3

Playstation 3 ning Playstation 3 Slim

Playstation 3 tuli müügile algselt Jaapanis 11. novembril 2006, Põhja-Ameerikas 17. novembril ning Euroopas ja Austraalias 23. novembril. Playstation 3 oli 7. generatsioon mängukonsoole ning peamised rivaalid olid Microsofti Xbox 360 ning Nintendo Wii. See oli esimene konsool, mis kasutas Blu-ray tehnoloogiat, samuti oli Playstation esimene konsool, millel oli justkui sotsiaalvõrgustik, mis võimaldas mänge e-poest osta ning teiste kasutajatega suhelda. Samuti tuli uue konsooliga uus pult ehk DualShock 3, mis oli juhtmevaba, vibreeris ja oli vastavate sensoritega, et tajuda puldi liikumist. Konsoolil oli esialgselt kõvaketas 60 GB, kuid lõpuks tehti kuni 500 GB, 256 MB RAM-i. Protsessor loodi Sony, Toshiba ja IBM-ga koostöös "Cell Processor Power PC-base Core @3.2GHz" ning seitse sünergilist töötluselemendist, kuid 1 on reserveeritud operatsioonisüsteemi jaoks ehk arendajatele jääb kuus ning igal elemendil oli oma ülesanne. Protsessor on siiani väga võimas, kuid mängude loomine sellele on endisest keerulisem ning mänguloojatele see ei meeldinud. Graafika töötlemisega tegeleb Nvidia RSX Reality Synthesizer, mis suudab töötada 480i/576i SD-st kuni 1080p HD-ni, RSX-i jaoks on 256 MB XDR DRAM põhimälu ning GDDR3 videomälu.

Samuti tuli Playstation 3-st ka Slim-versioon nagu eelmisel generatsioonil. Slim-konsool on märgatavalt kergem ja väiksem, kuid lisaks sellele tuli uuema mudeliga suurema mahuga kõvaketas ehk 60 GB asemel tuli konsooliga 120 GB. Vähenes ka voolutarve, sest konsool oli väiksem ja seda polnud vaja nii tugevalt jahutada, esialgne PS3 võimaldas ka Linuxi tuge, kuid hilisem mudel mitte. Viimaseks Playstation 3 mudeliks on Playstation 3 Super Slim, ka see konsool on tavaliselt Slim-versioonist väiksem ja vaiksem.

Playstation 4

Tavaline Playstation 4

Playstation 4 avalikustati 2013. aasta veebruaris ning see tuli müügile 15. novembril 2013 Põhja-Ameerikas, 29. novembril 2013 Euroopas, Lõuna-Ameerikas ja Austraalias ning lõpuks 22. veebruaril 2014 Jaapanis. Tegemist on mängukonsoolide kaheksanda generatsiooniga ning peamised rivaalid olid Microsofti Xbox One ja Nintendo Wii U ning Switch. Erinevalt PS3-st kasutab PlayStation 4 AMD ja Sony koostöös valminud APU-D (Accelerated Processing Unit), see kombineerib CPU ja GPU ning lisaks veel mälukontrolleri ning videodekooderi. Protsessor koosneb kahest 28 nm neljatuumalisest Jaguari moodulist, kokku 8 x86-64 tuumaga, millest 7 on mänguarendajatel kasutamiseks saadaval GPU koosneb 18 arvutusüksusest, et saada teoreetiline tippjõudlus 1,84 TFLOPSi. Süsteemi GDDR5-mälu on võimeline töötama maksimaalsel taktsagedusel 2,75 GHz (5500 MT/s) ja selle maksimaalne mälu ribalaius on 176 GB/s. Konsool sisaldab 8 GB GDDR5-mälu, 16 korda rohkem PS3-s leiduvat RAM-i ja eeldatakse, et see annab konsoolile märkimisväärse pikaealisuse. PS4 esimene versioon toetab 1080p ja 1080i videostandardeid, kuid hiljem tulnud Playstation 4 Pro toetab ka 4K-videostandardit. PS4-ga tuleb kaasa 500 GB kõvaketas, kuid soovi korral saab kasutaja selle vahetada suurema vastu. Samuti on konsoolil kaks USB 3.0 pesa, Bluetooth ning võimaldab kasutada Wi-Fi-t.

Sarnaselt eelmise generatsiooniga on ka Playstation 4-st mitu versiooni. Slim-mudel on tavalisega komponentide poolest sama, kuid disain muutus jällegi väiksemaks.Hiljem tuli saadavale Playstation 4 Pro, mis oli võimsam kui tavaline PS4. Nimelt oli tavalise PS4 piir 1080p, kuid Pro suutis 2160p ehk 4K mängida. Samuti on Prol 802.11ac Wifi tugi ning Bluetooth 4.0, lisa 1GB DDR3 RAM-i ning füüsiliselt on Playstation Pro suurem kui tavaline PS4.

Playstation 5

Playstation 5 plaadilugeriga

Playstation 5 avalikustati 2019. aastal. Müügile jõudis see 12. novembril 2020 Austraalias, Jaapanis, Uus-Meremaal, Põhja-Ameerikas ja Lõuna-Koeras ning nädal hiljem mujal maailmas. Tegemist on mängukonsoolide üheksanda generatsiooniga ning peamiseks rivaaliks on Xbox Series X ja Series S. Playstation 5 võimaldas kasutajatel ostes valida kahe konsooli vahel kas plaadilugeriga või ilma ehk kõik mängud ja filmid on vaja alla laadida digitaalselt, lugeriga versioon suudab lugeda Ultra HD Blu-ray plaate. Integreeritud on ka Bluetooth 5.1 ning Wifi 6 ehk 802.11ax. Samuti on PS5-l tavalise kõvaketta asemel kasutusel SSD ehk Solid State Drive, Protsessoriks on AMD ja Sony koostöös valminud Ryzen Zen kaheksatuumaline, mis töötavad muutuva sagedusega, kuid piiriks on 3,5 GHz, GPU põhineb AMD RDNA 2-l ning on 36 arvutusseadet, mis töötavad samuti muutuva sagedusega piiriks on 2,23 GHz. GPU kasutab Ray tracingu tehnoloogiat (kiirte jälgimist) – see on renderdustehnika, mis võimaldab realistlikku valgustust ja peegeldusi. 16 GB GDDR6 SDRAM mälu ning bandwith kuni 448 GB/s.

Kaasaskantavad seadmed

Playstation Portable (PSP)

Playstation Portable oli Sony esimene kaasaskantav konsool ning loodi konkureerima Nintendo DS konsooliga. Esmalt tuli (PSP-1000), mis tuli müügile 2004. detsembris. Disain on sarnaneb Playstationi puldi omaga, kuid erinevalt puldist on nuppude vahel ekraan ning plaadilugeriga, mis soovib UMD tüüpi ehk Universal Media Disc, võimalik vaadata filme ning mängida mänge.

PSP-1000

PSP-2000 ja PSP-3000

PSP-3000

PSP-2000 oli uuenenud versioon tavalisest PSP-st ning tuli müügile 2007. septembris. Konsool oli 33% kergem ning 19% õhem võrreldes eelmisega, siiski jäi PSP kaal 280 g juurde. Aku mahutavust vähendati 1/3 võrra, kuid kestvus jäi samaks, sest uuem PSP tarbis vähem. Samuti oli võimalik PSP pilti jagada näiteks monitorile või telekasse, vastava kaabliga. Disaini poolest erinesid 2000 ja 3000 esimesest sellega, et tavalise musta asemel oli gloss bllack ehk läikiv must.

PSP GO

PSP GO erines eelnevatest PSP mudeltest, näiteks ei kasutanud enam UMD-plaate, vaid oli 16 GB sisemälu, kuid võimalik suurendada 32 GB peale koos välise mälukaardiga ehk mänge ning filme tuli alla laadida Playstationi e-poest. Disaini poolest oli uuem PSP 43% kergem, 56% väiksem kui PSP-1000 ning nupud olid kättesaadavad kui ekraan lükata ülemisse asendisse, see andis konsoolile hea kaasaskantavuse. Ekraan oli LCD 480 x 272.

PSP-GO

Playstation Vita

Playstationi viimane kaasaskantav konsool, mis tuli müügile 22. veebruaril 2012, kandis väljatöötamise ajal koodnime Next Generation Portable (NGP). Esmakordselt kasutas Sony konsoolil puuteekraani, nimelt oli see viietolline OLED-ekraan. Protsessor oli neljatuumaline ARM Cortex-A9 MPCore. PS Vita tootmine lõpetati 2019. aastal.

PS-Vita

Välislingid

• PlayStationi koduleht