Putukad

Putukad
	; Koiduliblikas
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda;
Alamhõimkond	Kuuejalgsed Hexapoda;
Klass	Putukad Insecta; Linnaeus, 1758

Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.

Kogu maailmas on teada üle miljoni liigi putukaid, mis moodustab rohkem kui 68% teadaolevatest loomaliikidest. Eestis esineb umbes 14 400 liiki.

Anatoomia ja morfoloogia

Eri liikide keha pikkus varieerub vahemikus kuni 0,2–350 mm. Karbonis elanud ürgsete kiililaadsete putukate siruulatus võis olla kuni 75 cm (näiteks Meganisoptera).

Putuka kehal saab eristada kolme selgelt eristunud põhiosa: pea, rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen).

Pea

Pea on tekkinud 6 lüli liitudes ning teda katab peakihn. Peale kinnituvad liitsilmad, täppsilmad, 1 paar tundlaid ja suised. Pea eesosas asub paar tundlaid (välja arvatud tõukjalalistel).

Pea alaosas asub putukatel suu. Suu ümber paiknevad suised – ülalõuad ehk mandiibulad (mandibulae), alalõuad ehk maksillid (maxillae) ja alahuul (labium), – mille abil putukad toituvad. Ala- ja ülalõugadele kinnituvad sageli ka erilised jätked, mida nimetatakse lõug- ja huulkobijateks.

Putukate suised on arenenud ürgsete vormide jäsemetest, suuava ülalt kattev ülahuul on aga näokilbi väljakasve. Vastavalt toitumistüübile on putukate suised evolutsiooni käigus omandanud erinevaid vorme. Kõige levinumad on nelja tüüpi suised:

Rindmik

Peale järgneb rindmik. Putukate rindmik koosneb kolmest lülist, mis tavaliselt on üksteisega liikumatult ühendatud. Rindmiku esimesele lülile ehk eesrindmikule kinnituvad esijalad, teisele lülile ehk keskrindmikule keskjalad, kolmandale lülile ehk tagarindmikule tagajalad.

Tiivulistel putukatel kinnitub rindmikule (2. ja/või 3. lülile) valmikueas tavaliselt ka kaks paari tiibu (või üks paar, kui näiteks kolmandal lülil on need redutseerunud; näiteks kahetiivalised ja töösipelgad). Osadel väljasurnud putukatel kinnitus ka rindmiku esimesele lülile paar tiibu^[viide?].

Putukatel on reeglina kolm paari jalgu: ees-, kesk- ja tagajalad. Jalad kinnituvad rindmikule puusa abil, millele järgneb pöörel (tavaliselt ühelüliline, kiletiivalistel aga sageli kahelüliline). Pöörlale kinnitub reis, sellele omakorda säär ning käpp. Viimane koosneb 1–5 lülist. Käpa viimasel lülil on tavaliselt küünised.

Tagakeha

Tagakeha koosneb 9–11 lülist (Greenhalgh & Ovenden, 2007), mis osaliselt võivad olla evolutsiooni käigus kadunud. Tagakehal asuvad putukatel suguelundid. Erinevalt teistest lülijalgsetest on putukatel jalad tagakehalülidel taandarenenud, vaid kõige ürgsemates putukarühmades võib täheldada rudimentaarseid jalgu, kuid need on oma liikumisülesande suures osas kaotanud.

Moone

Enamik putukaid läbib elutsükli jooksul moonde. Täismoone koosneb järgmistest staadiumitest: muna, vastne, nukk ja valmik. Muna on rebubikas ja pindmise lõigustusega. Osalise moonde ehk vaegmoonde puhul võib mõni staadium vahele jääda (näiteks võib valmik kooruda vastsest, jättes nukustaadiumi vahele). Eri liikide kestuvate vastsete areng võib kesta mõnest päevast kuni 17. aastani. Lennu- ja sigimisvõimelised on üksnes valmikud, keda üldkeeles nimetataksegi putukateks. Sageli on valmikustaadium kõige lühiajalisem, võib kesta vaid mõne päeva (näiteks paljud ühepäevikulised) või vaid mõned tunnid.

Süstemaatika

Alamklass: Siselõugsed (Entognatha)

Pea enamasti silmadeta. Mälumisaparaat piste-mälumistüüpi, pikenenud, varjatud (sissetõmmatav). Selline omapärane lõuaaparaadi ehitus andis alust paigutada nad omaette klassi. Paljud tunnused viitavad siiski sugulusele putukatega (keha jagunenud selgelt kolmeks osaks, rindmikul 3 paari jäsemeid).

Selts: Tõukjalalised Protura
Selts: Hooghännalised Collembola
Selts: Harkhännalised Diplura

Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha)

Selts: Harjashännalised Thysanura
- Esindajaid: majasoomukas
Selts: Prussakalised Blattodea
- Esindajaid: prussakas, tarakan
Selts: Termiidilised Isoptera
- Esindajaid: termiit
Selts: Tsorapterilised Zoraptera
Selts: Kilkprussakalised Grylloblattida
- Esindajaid: kilkprussakas
Selts: Röövritsikalised Mantoptera s. Mantodea
- Esindajaid: palvetaja
Selts: Kojuselised Phasmoptera s. Phasmida
- Esindajaid: raagritsikas
Selts: Sihktiivalised Orthoptera
- Esindajaid: heinaritsikas, maakilk, kaerasori
Selts: Nahktiivalised Dermaptera
- Esindajaid: kõrvahark
Selts: Kevikulised Plecoptera
Selts: Mõnsskäpalised Emboidea
Selts: Kõdutäilised Psocoptera s. Copeognatha
- Esindajaid: raamatutäi
Selts: Ühepäevikulised Ephemeroptera
Selts: Kiililised Odonata
- Esindajaid: pruun-tondihobu, harilik vesineitsik
Selts: Väivilised Mallophaga
- Esindajaid: kajakaväiv
Selts: Täilised Anoplura
- Esindajaid: peatäi
Selts: Nokalised Hemiptera
Alamselts: Sarnastiivalised Homoptera
- Esindajaid: kasvuhoonekarilane, harilik vahtlane, õunapuu-lehetäi
Alamselts: Lutikalised Heteroptera
- Esindajaid: voodilutikas, majalutikas
Selts: Ripstiivalised Thysanoptera
- Esindajaid: tubakaripslane
Selts: Kaamelkaelalised Rhaphidioptera
Selts: Suurtiivalised Megaloptera
- Esindajaid: harilik loidtiib
Selts: Võrktiivalised Neuroptera
- Esindajaid: võsa-kiilassilm
Selts: Koonulised Mecoptera
- Esindajaid: koonlane
Selts: Mardikalised Coleoptera
- Esindajaid: maipõrnikas, jaanimardikas, kuuse-kooreürask
Selts: Lehviktiivalised Strepsiptera
Selts: Ehmestiivalised Trichoptera
- Esindajaid: Phryganea striata (vastne puruvana)
Selts: Liblikalised Lepidoptera
- Esindajaid: lapsuliblikas, sirelisuru
Selts: Kiletiivalised Hymenoptera
- Esindajaid: meemesilane, röövikuhunt, metsakuklane, vapsik
Selts: Kahetiivalised Diptera
- Esindajaid: toakärbes, laulusääsk, põdrakärbes, kihulane
Selts: Kirbulised Siphonaptera
- Esindajaid: koerakirp

Vaata ka

Viited

Greenhalgh, M. & Ovenden, D. (2007). Euroopa magevee-elustik. (Eestikeelse tõlke toim. Timm, H..) Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 105.
ENE 7. köide

Välislingid

Loodusaed: selgrootud
Jules A Hoffmann, Innate immunity of insects, Current Opinion in Immunology 1995, 7:4-10, veebiversioon (vaadatud 03.10.2014) (inglise keeles)