Rüpepoiss

Rüpepoiss oli eesti talupojapulmas pruudile peiukodus tavaliselt esimese söömise ajal sülle pandud poiss, kes jäi sinna söögiajaks.

Rüpepoisiks valiti enamasti peiu kõige noorem meessoost sugulane või ristilaps. Lapsele andis mõrsja pärast sukad ja vöö või kindad (nt Haljala, Kuusalu, Vigala, Pärnu jne). Tegemist on viljakusmaagilise tavaga, mille eesmärgiks oli, et pruudil oleks hea lasteõnn ning noorpaari esimene laps oleks poisslaps.

Mõnes kohas on last nimetatud ka sülepoisiks (Keila, Pöide, Tori, Tarvastu jne). Lisaks oli tava rakendamise aeg mõneti erinev: sülepoiss pandi mõrsjale sülle kohe, kui ta peiu koju jõudis; pärast söömist, ent enne põlle lappimist; õhtusöögil; esimesel hommikul peiukodus enne nooriku tantsitamist.