Reheselja
Reheselja | |
---|---|
| |
Pindala: 2,4 km² (2020)[1] | |
Elanikke: 24 (31.12.2021)[2] | |
| |
EHAK-i kood: 6903[3] | |
Koordinaadid: 58° 42′ N, 22° 31′ E | |
Reheselja on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa valla lõunaosas. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Emmaste valda.
Reheselja piirneb põhjas Kabuna ja Sepaste, läänes Tohvri ja Sõru, idas Viiri ja kagus Pärna külaga ning lõunas Soela väinaga.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Kohanimi koosneb sõnadest rehi ja seljandik. Nime aluseks on loodusnimi, mis talunime vahendusel on saanud külanimeks. [4] Kohanime on mainitud 1577 kui Resel, 1622 Rihieselck ja 1844 Rehheselj.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Küla alale jäävad Sõru küla metsarahnud.
Elanike arv
[muuda | muuda lähteteksti]Elanike arv | Aasta |
---|---|
44 | 1959 |
39 | 1970 |
50 | 2000 |
36 | 2011 |
30 | 2020 |
24 | 2021 |
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Reheselja kuulus ajalooliselt Emmaste mõisa alla. 1577 elas Agapäe vakuses talunik Resel Jürgen. Läänemaa 1725–1726 adramaarevisjoni alusel oli külas kuus talu, mille peremehed olid Wieta Proos, Siemo Peter, Siemo Mart, Siemo Claus, Perdi Matz ja Pauli Matz.
1835 oli külas üheksa talu, mille elanikud said omale perekonnanimedeks nimed Alter, Dorfland, Kaljo, Kirs, Kõrva, Köster, Luup, Mäh, Pohl, Purro, Sau, Sööl, Treisalt, Vaim ja Voo. [5]
Külas asus Sõru kalurikolhoosi kontor. Reheselja kuulus 1977–1997 Sõru küla koosseisu.
Taristu
[muuda | muuda lähteteksti]Küla lõunaosa läbib Emmaste–Tohvri tee, kust algab Reheselja tee. Küla teedevõrgu moodustavad veel Püta tee ja Antstooma tee.
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Külas asub Sõru kalurikolhoosi kontori hoone.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 14.02.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel "Reheselja" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
- ↑ Käina kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.2.VIII-196; 1835