Rein Sikk
See artikkel räägib 1961. aastal sündinud Rein Sikust; tema isa kohta vaata artiklit Rein Sikk (1937–1992) |
Rein Sikk (sündinud 26. juunil 1961 Tallinnas[1]) on eesti ajakirjanik.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on õppinud Tallinna 21. Keskkoolis. 1984. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna ajakirjanduse erialal.[2]
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Sikk on töötanud ajalehtedes Punane Täht, Rahva Hääl, Eesti Sõnumid, Virumaa Teataja, Eesti Päevaleht, Kadrina vallalehes Kodukant ja Maaleht.
Ta on teinud kaastööd kõigile Eesti telekanalitele reporterina ning olnud saadete "Viru regi", "A4" saatejuht. Ta oli Vikerraadio "Vikerhommiku", "Argipäevasaate" üks saatejuhte. On Vikerraadio päevakommentaaride üks autoreist.
Sikk on õpetanud ajakirjandust nii Tartu Ülikoolis, Kadrina Keskkoolis kui ka arvukail koolitustel nii ajakirjandushuvilistele kui ka vallalehtede toimetajatele.
Rein Sikk mängis peaosa (ahviks muutunud poissi) Virve Aruoja 1966. aastal Eesti Telefilmis valminud filmis "Peegliahv".[3][4]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2010 – aasta ajakirjanik (Eesti Ajakirjanike Liit)[5]
- 2012 – aasta ajakirjanik (Eesti Ajalehtede Liit)[6]
- 2018 – Lääne-Virumaa kultuuripärl (Eesti Kultuurkapital)
- 2022 – Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu kuldne vapimärk
- 2023 – Valgetähe V klassi teenetemärk[7]
Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- "Kümme juhtumit, mis vapustasid reporterit ehk kuidas kirjutada head reportaaži", Tallinn : Eesti Päevaleht, 2007.
- "Minu Ugrimugri: uskumatud seiklused soome-ugri ilmas", Tartu: Petrone Print, 2010.
- "Ajalehe anatoomia: armastav ja vihkav teekond reporterite suurima saladuseni", Tallinn: Menu Kirjastus, 2013.
- "Vihaga, kuid vihata: Eesti rahva esimene sauna-aabits", Tallinn: Tammerraamat, 2015.
- "Minu Virumaa: üks poiss, üks vanne, üks maa", Tartu: Petrone Print, 2018.
- "50 praktilist saunanippi + 3 erilist lisaks", Tallinn Ekspress Meedia, 2020
- "Sauna vägi", Tallinn: Hea Lugu, 2023
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema ema Milvi Sikk ja isa Rein Sikk olid samuti ajakirjanikud.
Rein Sikk elab Kadrinas. Ta on abielus, peres on poeg ja tütar.
Sikk on Tarvanpää rahvatantsuseltsi, Kadrina Saunaklubi KSK, Rakvere ooperiklubi ja antiooperiklubi liige. Heade Mõtete Instituudi direktor.
Sauna-aasta 2023 idee autor, tänu millele kuulutati ta Jõhvi Keskraamatukogu poolt Eesti saunaministriks.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2007. Vaadatud 20. märtsil 2011.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Tartu Riiklik Ülikool" nr 20, 29. juuni 1984. Lk 2
- ↑ "Peegliahv (Eesti Telefilm 1966)". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuni 2012. Vaadatud 30. juunil 2012.
- ↑ https://maaleht.delfi.ee/artikkel/72238433/rein-sikk-ei-taha-enam-ahv-olla Rein Sikk: Ei taha enam ahv olla!
- ↑ "2010. aasta parimaks ajakirjanikuks valiti Rein Sikk" ERR, 16.05.2011
- ↑ "Möödunud aasta ajakirjanikuks valiti Rein Sikk" ERR, 01.03.2013
- ↑ "President annab tänavu 167 riiklikku teenetemärki". ERR. 6. veebruar 2023. Vaadatud 6. veebruar 2023.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rein Sikk |
- Eesti sai nädalavahetusel uue ministri: Rein Sikk lubab tegutseda vihaga, kuid vihata, Maaleht 22. mai 2023
- REIN SIKK 60 | Lihtsa maainimese suur sünnipäev, Maaleht 1. juuli.2021
- "Rein Sikk taas Eesti Päevalehes" Ärileht, 9. aprill 2005