Mine sisu juurde

Roomav madar

Allikas: Vikipeedia
Roomav madar
Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz" (1885)
Illustratsioon Otto Wilhelm Thomé raamatust "Flora von Deutschland, Österreich und der Schweiz" (1885)
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Rubiales
Sugukond Madaralised Rubiaceae
Perekond Madar Galium
Liik Roomav madar
Binaarne nimetus
Galium aparine
Linné
Sünonüümid
  • Aparine hispida Moench nom. illeg.
  • Aparine vulgaris Hill
  • Asperula aparine (L.) Besser nom. illeg.
  • Asterophyllum aparine (L.) Schimp. & Spenn.
  • Crucianella purpurea Wulff ex Steud.
  • Galion aparinum (L.) St.-Lag.
  • Galium aculeatissimum Kit. ex Kanitz
  • Galium adhaerens Gilib. nom. inval.
  • Galium aparine var. agreste P.D.Sell
  • Galium aparine subsp. agreste P.D.Sell
  • Galium aparine var. aparine L
  • Galium aparine var. fructibushispidis Franch.
  • Galium aparine var. intermedium (Mérat) Bonnet
  • Galium aparine f. intermedium (Mérat) R.J.Moore
  • Galium aparine var. 'marinum Fr.
  • Galium aparine var. microphyllum Clos
  • Galium aparine var. minor Hook.
  • Galium aparine var. pseudoaparine (Griseb.) Speg.
  • Galium aparine var. subglabrum Peterm.
  • Galium asperum Honck. nom. illeg.
  • Galium australe Reiche nom. illeg.
  • Galium borbonicum var.makianum Cordem.
  • Galium charoides Rusby
  • Galium chilense Hook.f.
  • Galium chonosense Clos nom. illeg.
  • Galium hispidum Willd.
  • Galium horridum Eckl. & Zeyh. nom. illeg.
  • Galium intermedium Mérat nom. illeg.
  • Galium lappaceum Salisb. nom. illeg.
  • Galium larecajense' Wernham
  • Galium parviflorum Maxim. nom. illeg.
  • Galium pseudoaparine Griseb.
  • Galium scaberrimum Vahl ex Hornem.
  • Galium segetum K.Koch
  • Galium tenerrimum Schur
  • Galium uliginosum Thunb. nom. illeg.
  • Galium uncinatum Gray
  • Rubia aparine (L.) Baill.[1]

Roomav madar ehk virn (ladina keeles Galium aparine; rahvapäraselt karn virn, virnarohi, kiskjarohi, kassitapp[2]) on madaraliste sugukonda kuuluv üheaastane ja ühekojaline rohttaim.[3]

Botaaniline iseloomustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Roomav madar on üheaastane 30–120 cm kõrgune 2,5–4 cm pikkuste lehtedega rohttaim. Roomava madara õied on valged. Vili on kaksikvili ja koosneb kahest kerakesest.

Roomav madar on Eestis levinud taim, teda võib kohata kasvamas rannikul, võsastikes, jäätmaal ja umbrohuna põldudel ja aedades.

Taim on levinud Euroopas, Aasias (eriti Siberis), Põhja- ja Lõuna-Ameerikas.[4] Aga ka Suurbritannias, Kanaari saartel, Jaapanis, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Mehhikos, Kesk-Ameerikas, Austraalias, Uus-Meremaal jm.[5]

 Pikemalt artiklis Roomava madara ürt

Roomavat madarat kasutatakse ravimtaimena. Ürt (Galii aparinis herva) on taime maapealne osa. Ürti kogutakse taime õitsemise ajal ja kuivatatakse. Droog sisaldab iridoide, flavonoide, antratseene, kumariine, tanniine, orgaanilisi happeid, mineraalaineid (vask, tsink, raud, mangaan, boor, titaan, strontsium, vanaadium, tallium, nikkel, molübdeen), rasvõli jpm.[4]

Droogil on uriinieritust suurendav toime. Kasutatakse düsuuria, kuseteede, lümfisõlme-, mao- ja peensoolepõletiku, haavandtõve ja palaviku korral. Suurendab sapinõristust.[4]

Rahvameditsiinis peetakse teda põletiku-, mikroobi-, oksüdeerumis- ja vähivastaseks.[6]

  1. "The Plant List: A Working List of All Plant Species". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. jaanuar 2019. Vaadatud 22. veebruaril 2017.
  2. "Roomav madar - liigikirjeldus". Loodusteadusliku hariduse keskus. Vaadatud 21. veebruaril 2017.
  3. "Roomav madar - täiendav info". Loodusteadusliku hariduse keskus. Vaadatud 21. veebruaril 2017.
  4. 4,0 4,1 4,2 Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 380, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  5. Galium aparine L., Sp. Pl.: 108 (1753)., [2017, veebruar 22]
  6. Atmaca H, Bozkurt E, Cittan M, Dilek Tepe H, Effects of Galium aparine extract on the cell viability, cell cycle and cell death in breast cancer cell lines., J Ethnopharmacol. 20. juuni 2016;186:305-10. doi: 10.1016/j.jep.2016.04.007. Epub 13. aprill 2016, [2017, veebruar 22]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]