Südametoonid

Südametoonid on helid, mis tekivad vere voolamisest südame õõntes ning vere põrkamisest vastu südame anatoomilisi struktuure. Südametoone nimetatakse kõnekeeles ka südamelöökideks.

Tervel täiskasvanul on tavaliselt kuulda kaks südametooni: S₁ ja S₂. S₁ tekib, kui veri voolab vastu sulgunud kodade ja vatsakeste vahelisi klappe. S₂ tekib, kui veri voolab vastu sulgunud kopsuarteri ja aordiklappi. S₁ ja S₂ loetakse normaalseteks südametoonideks.

Lisaks normaalsetele südametoonidele esineb inimesel ekstratoone ja kahinaid. Ekstratoonid (S₃, S₄, EC ja OS) pärinevad südamest, samas kui kahinad võivad pärineda ka väljastpoolt südant.

Sissejuhatus

Südametoonid kuuluvad südametegevuse väliste avalduste hulka. Väliseid avaldusi on võimalik registreerida, kasutamata mitteinvasiivseid uuringuid. Teisteks südametegevuse välisteks avaldusteks on südametiputõuge ning arteri- ja veenipulss. Südamest kostvate helide nimetamine toonideks ei ole lõpuni õige. Südametoonidel puudub selgelt eristuv helikõrgus, nii et korrektsem oleks neid nimetada müraks või kahinaks. Praktikas on aga südametoonide mõiste sügavalt juurdunud ning südamekahinate nimetus on kasutusel haiguslike südametoonide üldnimena. Südametoonide uurimist kõla järgi nimetatakse auskultatsiooniks. Südametoone tähistatakse ingliskeelsetest mõistetest tuletatud tähistega.

• Mõiste sound ('heli') esitäht annab tähised S₁...S₄. Indeksina kirjutatakse järjekorranumber.
• Mõiste ejection click ('väljutustoon') sõnade esitähed annavad tähise EC
• Mõiste opening snap ('avanemistoon') sõnade esitähed annavad tähise OS

Südametoonide tekkimine seotuna aja ja kardiogrammiga

Esimene südametoon S₁

S₁ on südametoon, mis tekib vere põrkumisest vastu sulgunud atrioventrikulaarklappe vahetult pärast südame vatsakeste kokkutõmbe algust. S₁ koosneb kahest komponendist, milliseid saab kuuldavas helipildis esile tõsta auskulteerimisvahendi liigutamisega südamepiirkonnas. Heli tähistusega M_s (mitraalklapp sulgub) pärineb vasakust südamepoolest. Vere liikumise teel sulgunud klapi näol tekkinud takistus vasaku koja ja vatsakese vahel on heli tekkimise põhjuseks. Heli tähistusega T_s (trikuspidaalklapp sulgub) tekib sarnaselt M_s-ga, kuid südame paremas pooles. Esimese tooni iseloomu mõjutavad peamiselt järgmised asjaolud: vatsakestesisese rõhk ja selle tõusu kiirus, klapiosade seisund, klapi avatus, südame kaugus rindkere seinast ja rindkereseina ehitus. Heli kõrgust mõjutab aga enim klappide olukord. Üldreeglina kehtib S₁ kohta reegel, mida kiirem on südametöö ning mida kiiremini ja jõulisemalt tõmbub süda kokku, seda valjem on esimene toon. Füüsilise koormuse ajal valjeneb niisiis igal inimesel S₁ ja see ei ole haiguslik seisund iseendas. Rahuolekus valjenenud ja mõnel juhul ka kõrgenenud heliga S₁ annab seevastu tunnistust atrioventrikulaarklapi jäikuse tõusust. Inimesel on sellise nähtuse põhjuseks tüüpiliselt kaltsiumi haiguslik ladestumine klapihõlmadele. Haiguslikult valjenenud S₁-le on iseloomulik, et aastate möödudes haiguslikult valjenenud toon vaigistub ja muutub tuhmiks. Viimast eeldusel, et haigust ei ravita. Esimese südametooni füsioloogiline tuhmiks muutumine ehk haigusliku leiuta vaikseks muutumine on seotud tavaliselt rohke rasvkoe kogunemisega naha alla.

S₂

Rõhulaine registreerituna vasakus vatsakeses võrrelduna südametoonide tekkimisega. A – positiivne rõhulaine vasaku vatsakese täitumisel; C – kokkutõmbe algus; E – rõhu maksimum; O – vasaku atrioventrikulaarklapi avanemine; F – vasaku vatsakese täitumine

S₂ on südametoon, mis tekib vere põrkumisest vastu aordi ja kopsuarteri klappi kohe pärast südame lõõgastusfaasi algust. S₂ koosneb sarnaselt S₁-ga kahest komponendist kuid erinevalt S₁ st on mõjutatud inimese sisse- ja väljahingamisest. Kuulates S₂ sissehingamise faasis ehk õhuga täitunud kopsudega, võib kuulda teise tooni lõhestumist. Sel juhul eristuvad helid A_s (aordiklapp sulgub) ja P_s (pulmonaalklapp sulgub) teineteisest võrdlemisi selgelt. Iseloomulik on ka väljahingamise faasis toimuv toonide liitumine, mille järel on S₂ kuuldav jälle ühe toonina. Teise tooni lõhestumine on sageli kuuldav kõhnadel inimestel. Tegemist ei ole haigusliku seisundiga.

S₃

S₃ on südame lisatoon. S₃ on kuuldav enamasti 0,12–0,17 sekundit pärast S₂-tooni. Kolmas südametoon tekib vere voolamisel südame vatsakestesse. Hetkel, kui vatsakesed on täitunud umbes poole ulatuses, tekib seal piisava tugevusega vedeliku turbulents, mis tekitab kuuldava heli. Kolmas südametoon on normaalselt kuuldav eelkõige lastel ja noortel täiskasvanutel. Pärast 30 eluaastat ilmnev kolmas toon on sageli, kuid mitte alati haigusseisundi tunnuseks, milleks eelkõige on veremahu ülekoormusega seotud südamehaigused. 30. eluaasta piiri tõmbamisel tuleb teha erand sportlastele.

S₄

S₄ on südame lisatoon. S₄ on kuuldav vahetult enne S₁-tooni ja illustreerib olukorda, kus südamekojad peavad ülemäära intensiivselt vere vatsakestesse surumiseks pingutama. Esimesele toonile eelneva tooni lugemine neljandaks tekitab vahel segadust, mistõttu tuleb toonide tähistamisel olla tähelepanelik. Südametöötsüklis saab toone järjestada vaid järgneval viisil: S₄, S₁, S₂, S₃. Normaalselt on S₄ kuuldav lastel ja sportlastel. Teistel on see reeglina haigusliku iseloomuga toon. Neljas toon viitab südame siserõhu haiguslikule tõusule.

OS

• 
  Inimese südame ehhokardiograafia 4D-rekonstruktsioon. Paremal on paksema seinaga vasak vatsake, mille keskel on näha vasaku atrioventrikulaarklapi töö. Taustal on piiratud ulatuses nähtav aordiklapitöö. Osaliselt on nähtav ka parema atrioventrikulaarklapi töö. Kopsuarteriklapp nähtavale ei tule. Mõtteliselt voolab veri vaataja poole.
• 
  Kõrvaloleva 4D ehhokardiograafilise uuringu skemaatiline selgitus. MV – vasak atrioventrikulaarklapp, AV – aordiklapp TV – parem atrioventrikulaarklapp ja septum – parema ja vasaku südamepoole vahesein.
• 
  Inimese südame neli klappi. Vere nende vastu põrkudes tekivad südametoonid. Vaade südamele ülevalt alla. Pulmonari valve – kopsuarteri ehk pulmonaalklapp, aortic valve – aordiklapp, bicuspid valve – vasak atrioventrikulaarklapp, tricuspid valve – parem atrioventrikulaarklapp
• 
  Sea südame aordiklapi töö. Klapihõlmade kokku langedes tekib südametoon. Mõtteliselt voolab veri vaataja poole.