Sadam

Tallinna Vanasadam – Eesti suurim ja tuntuim reisisadam

Noblessneri sadam ja Lennusadam Tallinnas Kalamajas

Jahid ja nende kärud Neeme sadamas 2022. aasta juulis

Maailma suuremaid sadamaid

Sadam on veekogu kalda äärde ehitatud taristu rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks.

Eristatakse reisi-, kauba-, kala-, sõja- ja väikesadamaid.

Asukoht ja rajatised

Tavaliselt on sadamakohaks valitud looduslikult sobivad, muutuvate ilmaolude eest kaitstud kohad (laht, fjord, jõe suue). Vajaduse korral ehitatakse kaitseehitised (muulid, lainemurdjad).

Sadamarajatiste hulka kuuluvad kaid, muulid, kraanad, slipid, reisi- ja kaubaterminalid. Sadamate juurde paigaldatakse tavaliselt liikluse hõlbustamiseks ka meremärke või navigastioonimärke.

Töökorraldus

Sadama tööd korraldab tavaliselt sadamakapten. Lisaks on toimivas ja teenuseid osutavas sadamas tavaliselt sadama korrapidaja või sadamavaht, kes annab loa veesõidukitele veealale sisenemiseks, väljumiseks ning muudeks manöövriteks või tegevusteks. Suuremates sadamates on tavaliselt oma teenindav abilaevastik nagu näiteks vedurlaevad, puksiirid, lootsilaevad, laevakütuse tankerid, reostustõrjelaevad.

Eesti oludes on tähtis sadama talvine jäävaba olek.

Eesti sadamad ja nende pidajad ning kaptenid peavad olema registreeritud sadamaregistris.

Läänemere-äärsete sadamate omanikud ja kasutajad on kohustatud merereostuse vältimiseks järgima HELCOM-i ja MARPOL-i kokkuleppeid ja nõudeid.

Vaata ka

• Väikesadam
• Eesti sadamate loend
• Tallinna sadamate loend
• Pööring
• Sadamaregister
• Kodusadam
• Sadama peakomandör

Välislingid

• Sadamaseadus
• Riikliku sadamaregistri pidamise põhimäärus Riikliku sadamaregistri pidamise põhimäärus @ eRT
• Veeseadus (Kehtiv alates 1. jaanuarist 2008) @ eRT