Saksi-Eisenach
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2016) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Oktoober 2016) |
|
Herzogtum Sachsen-Eisenach 1596–1809 | |
  Lipp
Saksimaa vapp
| |
 ██ Saksi-Eisenach aastast 1672, teiste 18. sajandi Ernestiinide hertsogkondade seas Tüüringis | |
| Valitsusvorm | feodaalmonarhia, vürstkond |
|---|---|
| Osa |
Saksa-Rooma riigi osariik (aastani 1806), Reini Liidu liikmesriik |
| Pealinn | Eisenach |
Saksi-Eisenach (saksa Sachsen-Eisenach) oli ernestiinide hertsogkond, mida valitsesid Wettinid. See eksisteeris kolmel ajal Saksa-Rooma riigi Tüüringi piirkonnas. Kõigi kolme hertsogkonna keskus ja pealinn oli Eisenach.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]15. sajandil oli enamik tänapäevasest Tüüringi liidumaast, sealhulgas Eisenachi ümbritsev ala, Wettinite dünastia ja aastast 1423 Saksimaa kuurvürstide käes.1485 jaotati Wettinite maad vastavalt Leipzigi jagamisele, enamik Tüüringi maid läks Saksi kuurvürstile Ernstile ja tema järglastele. Wettini ernestiinid jätsid endale ka kuurvürsti tiitli. Kuid kui Ernsti pojapoeg Johann Friedrich Suuremeelne mässas Schmalkaldeni sõjas keiser Karl V vastu, sai ta 1547. aasta Mühlbergi lahingus lüüa ja jäi oma Wettini nõo Moritzi kasuks ilma kuurvürstitiitlist. Wittenbergi kapitulatsiooni kohaselt säilitas ta vaid Tüüringi maad.
Ernestiinide hertsogkonnad
[muuda | muuda lähteteksti]Kui Johann Friedrichi poeg hertsog Johann Friedrich II aastal 1566 keiser Maximilian II poolt seoses Grumbachi tehinguga riigivande alla pandi, valitses ernestiinide hertsogkonda esmalt tema noorem vend Johann Wilhelm. 1572. aasta Erfurdi jagamisega jaotas ta maad enda ja oma alaealiste vennapoegade, Johann Friedrich II poegade vahel: ta ise sai Saksi-Weimari hertsogkonna, Saksi-Coburg-Eisenachi hertsogkond läks Johann Casimirile ja Johann Ernstile, kelle regent oli nende nõbu, Saksimaa kuurvürst August.
Järgnenud kolme sajandi jooksul jagati ernestiinide maid, kui hertsogitel oli rohkem kui üks poeg, ja taasühendati, kui nad surid ilma otseste pärijateta, kuid kõik maad jäid Wettini perekonna ernestiinide harule. Kõik Johann Friedrich Suuremeelse meessoost järeltulijad olid Saksimaa hertsogid, sõltumata sellest, kas nad tegelikult valitsesid mingit territooriumi või mitte. Mõnikord valitsesid vennad üheskoos, kuid tavaliselt toimus territooriumi jagamine, kui pärimas oli rohkem kui üks poeg. Seetõttu eraldati Saksi-Eisenachi hertsogkonda teistest ernestiinide hertsogkondadest ja liideti nendega mitu korda. Hertsogkonda arvatud territooriumid erinesid iga loomisega, kuid alati oli keskuseks Eisenachi linn.
Saksi-Eisenachi hertsogkonnad
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene Saksi-Eisenachi hertsogkond loodi aastal 1596, pärast riigivande alla pandud hertsog Johann Friedrich II surma vangistuses ja tema elusolevate poegade täisikka jõudmist. Nende Saksi-Coburg-Eisenachi hertsogkond jagati ära: noorem poeg Johann Ernst sai hertsogiks Eisenachis, sellal kui vanem, Johann Casimir tegi oma residentsiks Coburgi. Kui hertsog Johann Casimir aastal 1633 järglasteta suri, hääbus Saksi-Coburgi Wettini liin ja selle võttis üle Johann Ernst. Ometi suri ta ise aastal 1638 samuti pärijateta ja tema territooriumid jaotati Saksi-Weimari ja Saksi-Altenburgi vahel, mis oli aastal 1603 Saksi-Weimarist eraldatud.
Saksi-Weimari maade jagamise käigus eelmise hertsogi Johann III poegade vahel 1640 andis vanem vend Saksi-Weimari Wilhelm taasloodud Saksi-Eisenachi hertsogkonna oma nooremale vennale Albrecht IV-le, samas noorim, Ernst sai Saksi-Gotha hertsogkonna. Kuid hertsog Albrecht suri aastal 1644 pärijateta ja Saksi-Eisenach jaotati seejärel Saksi-Gotha ja Saksi-Weimari vahel, mida valitsesid tema vennad.
Ligi 20 aastat oli Eisenach Saksi-Weimari osa. Kuid kui Saksi-Weimari hertsog Wilhelm aastal 1662 suri, jäi temast maha neli poega: Johann Ernst, Adolf Wilhelm, Johann Georg ja Bernhard. Teine poeg Adolf Wilhelm sai Eisenachi. Kuid ta pidi seda jagama oma noorema venna Johann Georgiga, kes nõustus lõpuks Saksi-Eisenachi hertsogkonnast saadava tuluga ja tegi oma residentsiks väikese Marksuhli linna. Adolf Wilhelmil oli viis poega, kuid esimesed neli surid varsti pärast sündimist. Aastal 1668 suri ta vahetult enne oma viienda poja Wilhelm Augusti sündimist, kellest sai uus Saksi-Eisenachi hertsog alates sünnist. Tema regent oli ta onu Johann Georg. Haige poiss suri aastal 1671 kahe aasta vanusena ja Johann Georgist sai Saksi-Eisenachi hertsog.
Saksi-Eisenach sai oma lõpliku kuju aastal 1672 pärast Saksi-Altenburgi hertsogi Friedrich Wilhelm III surma ja tema maade jaotamist. Johann Georg I liin valitses Saksi-Eisenachi 69 aastat, kuni hertsog Wilhelm Heinrich aastal 1741 pärijateta suri. Wilhelmi teine nõbu, Saksi-Weimari hertsog Ernst August I päris Saksi-Eisenachi; tema ja ta järglased valitsesid Saksi-Weimarit ja Saksi-Eisenachi personaalunioonis aastani 1809, kui hertsogkonnad ametlikult Saksi-Weimar-Eisenachi hertsogkonnaks ühendati.
Saksi-Eisenachi hertsogid
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene loomine
[muuda | muuda lähteteksti]Loodi aastal 1572 Saksi-Coburg-Eisenachi hertsogkonnana.
1596. aastal jaotati Saksi-Coburgiks ja Saksi-Eisenachiks.
- Johann Ernst (1596–1638), ei jätnud järglasi.
Jaotati 1638 Saksi-Altenburgi ja Saksi-Weimari vahel.
Teine loomine
[muuda | muuda lähteteksti]- Albrecht (1640–1644), ei jätnud järglasi.
Jaotati 1644 Saksi-Gotha ja Saksi-Weimari vahel.
Kolmas loomine
[muuda | muuda lähteteksti]- Adolf Wilhelm (1662–1668), Saksi-Weimari hertsogi Wilhelmi teine poeg;
- Wilhelm August (1668–1671), alaealine poeg, ei jätnud järglasi;
- Johann Georg I (1671–1686), Saksi-Weimari hertsogi Wilhelmi kolmas poeg;
- Johann Georg II (1686–1698), poeg, ei jätnud järglasi;
- Johann Wilhelm (1698–1729), noorem vend;
- Wilhelm Heinrich (1729–1741), poeg, ei jätnud järglasi.
Liin hääbus.
Personaalunioon Saksi-Weimariga
[muuda | muuda lähteteksti]- Ernst August I (1741–1748), Saksi-Weimari hertsog aastast 1728;
- Ernst August II (1748–1758), poeg;
- Karl August (1758–1809), poeg.
Ühendati 1809 Saksi-Weimariga, moodustus Saksi-Weimar-Eisenach.