Seljaaju

Seljaaju (ladina keeles medulla spinalis) on selgroogsetel eristatav kesknärvisüsteemi osa, mis paikneb koos teda ümbritsevate seljaaju kestadega, rasvarikka sidekoega ja jämedate veenide ning peaaju-seljaajuvedelikuga peamiselt lülisambakanalis.^[1]

Kraniaalselt läheb seljaaju üle piklikajuks ja kaudaalselt seljaajukoonuseks. Inimestel saab seljaaju alguse kuklaluu juures, läbib kuklaluu suuraugu (foramen magnum) sisenedes lülisambakanalisse lülisamba kaelalülide juures. Seljaaju ulatub kuni esimese või teise nimmelülini. Seljaaju pikkus on meestel keskmiselt 45 cm ja naistel 43 cm. Seljaaju laius varieerub 13 mm jäsemeid innerveerivates segmentides kuni 6,4 mm mujal. Seljaaju ülesanneteks on vahendada motoorseid signaale kõrgematest ajukeskustest lihastele ning omakorda sensoorseid signaale sensoorsetelt närvidelt kõrgematesse ajukeskustesse. Seljaaju vahendab ka mitmeid peaajust sõltumatuid lokaalseid reflekse^[2].

Roomajatel

Roomajate seljaajus on tuvastatud mitmeid neuronite tüüpe vaheneuronid, motoneuronid, funicular neurons ja comissural neurons ja pikki aksoneid.

Hallaine moodustab selgmisi ja kõhtmisi sarvi (cornu dorsale et ventrale).

Maolistel

Madude seljaaju paikneb lülisambakanalis ja on üsna ühetaoline elund, millel ei saa eristada jämedamaid kohti. See koosneb valge- ja hallainest moodustunud võrgustikust.

Hallaine moodustab selgmisi ja kõhtmisi sarvi.

Imetajatel

Seljaajul eristatakse mitmeid osi, nagu kaela-, rindkere-, nimme-, ristluu ja sabaosa.

Piki seljaaju välispinda kulgeb mediaanne lõhe (fissura mediana) milles paiknevad närvijuured ja veresooned ja mitu vagu:

mediaanne vagu (sulcus medianus)
dorsaalne vahevagu (sulcus intermedius)
dorsaalne külgvagu (sulcus lateralis dorsalis)
ventraalne külgvagu (sulcus lateralis ventralis).

Seljaaju sisemus koosneb läbilõikes hall- ja valgeainest.^[3] Hallaine keskel kulgeb tsentraalkanal, milles ringleb peaaju-seljaajuvedelik.

Inimestel

Inimestel eristatakse seljaajul kahte jämedamat kohta, kaela piirkonnas paikneb kaelapaisumus ja nimmeosas nimmepaisumus.

Inimesel koosneb seljaaju kahest sümmeetrilisest poolest, poolitajateks on seljaaju selgmisel pinnal kulgev mediaanvagu (sulcus medianus posterior) ja kõhtmisel pinnal kulgev mediaanlõhe (fissura mediana anterior). Kummalgi seljaaju poolel kulgevad eesmis-külgmine vagu (sulcus lateralis anterior) ja tagumine-külgmine vagu (sulcus lateralis posterior). Eesmis-külgmistest vagudest väljuvad seljaajunärvide kõhtmised (eesmised) juured (radix ventralis). Tagumis-külgmistesse vagudesse sisenevad seljaajunärvide selgmised (tagumised) juured (radix ventralis). Kõhtmine ja selgmine juur liituvad seljaajust väljudes vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas seljaajunärviks (nervus spinalis).

Seljaaju segment

Seljaaju segmendi moodustavad seljaaju osad, millest väljub üks paar seljaajunärvi kõhtmisi ja selgmisi juuri. Inimestel on 31 seljaajusegmenti, millel on oma seljaajunärvide paar (kokku 31 paari).

Seljaajusegmendid on 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme- ja 5 ristluusegmenti ning 1 õndrasegment.^[4]

Seljaajusegmendid ja seljaajunärvid

Lülisambas paiknevate seljaajusegmentide ja närvijuurte suhteid väljendatakse tihti tähtede ja numbrite kombinatsioonidena: seljaajunärvide kaelasegmendid C1 - C8; rinnasegmendid T1 - T12; nimmesegmendid L1- L5; ristluusegmendid S1- S5 ja 1 õndrasegment.

Vaata ka

peaaju

Viited

↑ "Meditsiinisõnastik" 684:2004.
↑ Maton, Anthea; et al. (1993). Human biology and health (1st ed. ed.). Englewood Cliffs, N.J.: Prentice Hall. pp. 132–144. ISBN 0-13-981176-1. {{raamatuviide}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |autor= (juhend)CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link)
↑ Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 349, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 189–191, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

Välislingid

Sissekanne Terminologia Anatomicas, A14.1.02.001: Medulla spinalis. Seljaaju
Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s Medulla spinalis. Seljaaju, lk 118, 5. väljaanne, 2012

[1] "Meditsiinisõnastik" 684:2004.

[2] Maton, Anthea; et al. (1993). Human biology and health (1st ed. ed.). Englewood Cliffs, N.J.: Prentice Hall. pp. 132–144. ISBN 0-13-981176-1. {{raamatuviide}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |autor= (juhend)CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link)

[3] Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 349, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.

[4] Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 189–191, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

[1]

[2]

[3]

[4]