Soome Kuningriik
| |||
| Riigikeeled | soome ja rootsi | ||
| Pealinn | Helsingi | ||
| Kuningas | Kaarle Fredrik | ||
| Riigihoidja | Pehr Evind Svinhufvud, Carl Gustaf Emil Mannerheim | ||
| Iseseisvus | 9. oktoober 1918 | ||
| Rahaühik | Soome mark | ||
| Riigihümn | Maamme (Vårt land) | ||
.svg)
Soome Kuningriik (soome Suomen kuningaskunta, rootsi Konungariket Finland) oli riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Nõukogude Venemaa vahel 9. oktoobrist 14. detsembrini 1918. Piirnes idas Nõukogude Venemaaga, läänes Rootsi (586 km piiri) ja põhjas Norraga.
Soome parlament valis 8. oktoobril[küsitav] 1918 kuningaks Hessen-Kasseli maakrahvi Friedrich Wilhelmi poja Friedrich Karli, kes oli abielus Saksa keiser Wilhelm II õe Margarethega. Valimisdokumentides nimetatakse teda soomepäraselt Fredrik Kaarleks. Ajalehtedes ja kirjanduses on kuningat nimetatud ka Väinö I-ks, kuid see on pärit Olli pseudonüümi all esinenud Väinö Nuorteva följetonist kaasaegses ajalehes.
Kuninga valimise korraldas parlament Soome suurvürstiriigi valitsemise aluseks olnud Rootsi 1772. aasta põhiseaduse paragrahvi 38 järgi, mille kohaselt peab riigipäev pärast valitsejasoo väljasuremist uue kuninga valima. Siiski polnud 1772. aasta põhiseaduse kehtivuse kohta 1918. aasta sügisel Soomes üksmeelt: 1917. aastal – enne kodusõda – kuulutati Soome iseseisvaks vabariigina, monarhistlikud vaated said Soome poliitikute hulgas populaarseks pärast kodusõda. Vabariiklased, nende hulgas kõik sotsiaaldemokraadid, boikoteerisid kuninga valimist.
Kui Saksamaa oli Esimeses maailmasõjas lüüa saanud, loobus Friedrich Karl 16. detsembril 1918 kuninga tiitlist ja pretensioonidest troonile. Soome ainus valitud kuningas jäi kroonimata ega jõudnud Soome pinnale.
Soome kuningriik ei jäänud kuigi kauaks kestma, kuna see oli seotud riigi Saksa-meelse välispoliitikaga. Saksa suuna lõpu üks märk Soome poliitikas oli kindral Carl Gustaf Emil Mannerheimi valimine riigihoidjaks 12. detsembril 1918, kui eduskund riigihoidja Pehr Evind Svinhufvudi tagasiastumispalve rahuldas.
Riigihoidja Mannerheim kinnitas 17. juulil 1919 Soome uue, vabariikliku põhiseaduse, mille eduskund oli võtnud vastu 21. juunil 1919.