Sulev Luik
Sulev Luik (16. aprill 1954 Kilingi-Nõmme – 29. juuni 1997) oli eesti näitleja.
Ta lõpetas 1976. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 7. lennu. Töötas aastatel 1976–1988 näitlejana Eesti NSV Riiklikus Noorsooteatris ja 1988–1997 Eesti Draamateatris.
Sulev Luige kõige meeldejäävamad rollid on lüüriline Raimond Valgre "Valge tee kutses" (Eesti NSV Riiklik Noorsooteater 1985) ja Luarvik Luarvik Grigori Kromanovi filmis "Hukkunud Alpinisti hotell" (1979).
Sulev Luik tapeti 29. juunil 1997 oma kodu lähedal Tallinnas Kadrioru pargis. Politsei tabas mõrvarid 17.–18. augustil. Tapmises osalenud kolm kindla elu- ja töökohata isikut mõisteti 8–12 aastaks vangi. Kriminaaluurijate sõnul oli mõrva motiiviks joomingu käigus tekkinud tüli. Uurimisel leidis kinnitust, et Luik läks ise oma hilisemate tapjate juurde ja tarvitas koos nendega alkoholi.[1][2]
Teatrirolle
[muuda | muuda lähteteksti]- 1976 "Godot'd oodates" – Estragon
- 1978 "Cinzano"
- 1978 Anton Tšehhovi "Kajakas" – Treplev
- 1979 "Ramilda-Rimalda"
- 1980 ""Hamleti" lavastamine Alamkolka külas" – Šimurina
- 1981 "Elektra saatus on lein" – Ezra ja Orin Mannon
- 1982 "Optimistlik tragöödia" – Valgekaartlik Ohvitser
- 1982 "Püha Johanna"
- 1983 "Härra Amilcar"
- 1985 "Lendas üle käopesa"
- 1985 "Valge tee kutse" – Valgre
- 1986 "Misantroop" – Philinte
- ...
Filmirollid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1976 "Võsakurat", režissöör Peeter Simm – episoodiline roll
- 1979 "Hukkunud Alpinisti hotell", režissöör Grigori Kromanov – Luarvik
- 1979 "Kõrboja peremees (film)" – episoodiline roll
- 1980 "Metskannikesed", režissöör Kaljo Kiisk – Sander
- 1980 "Kaks päeva Viktor Kingissepa elust", režissöör Tõnis Kask – Voldemar Vöölmann
- 1982 "Arabella, mereröövli tütar", režissöör Peeter Simm – Pillimees/mereröövel
- 1983 "Corrida", režissöör Olav Neuland – Tarmo
- 1984 "Reekviem", režissöör Olav Neuland – Major Andrei Dobrjanski
- 1984 "Kaks paari ja üksindus", režissöör Tõnis Kask – Viiulimängija
- 1986 "Õnnelind flamingo", režissöör Tõnis Kask – Miilitsauurija
- 1987 "Saja aasta pärast mais", režissöör Kaljo Kiisk – Eesti poeet
- 1987 "Tants aurukatla ümber", režissöör Peeter Simm – Saaremägi
- 1987 "Брод", režissöörid Andrei Dobrovolski ja Georgi Dultsev – Saksa ohvitser
- 1988 "Большая игра" (seriaal), režissöör Semjon Aranovitš – Osatäitja
- 1988 "Vernanda", režissöör Roman Baskin – Mees
- 1988 "Varastatud kohtumine", režissöör Leida Laius – Uibo
- 1988 "Государственная граница". Солёный ветер
- 1989 "Похищение чародея", režissöör Viktor Kobzev – Piiskop Albert
- 1989 "Латыши?!", režissöör Gennadi Zemel – Osatäitja
- 1989 "Äratus", režissöör Jüri Sillart – 1. linnamees
- 1989 "Inimene, keda polnud", režissöör Peeter Simm – Marodöör/propagandajuht
- 1990 "Духов день" ("Hingedepäev"), režissöör Sergei Seljanov – Riigimees
- 1991 "Sala", režissöör Una Celma – Osatäitja
- 1991 "Rahu tänav", režissöör Roman Baskin – Tiidus
- 1992 "Surmatants", režissöör Tõnu Virve – Schiekel Kalt
- 1992 "Noorelt õpitud", režissöör Jüri Sillart – Klorofüll
- 1993 "Hysteria", režissöör Pekka Karjalainen – Sergei autojuht
- 1996 "Le Violon de Rothschild", režissöör Edgardo Cozarinsky – Osatäitja
- 1997 "Minu Leninid", režissöör Hardi Volmer – Zimmermann, Saksamaa välisministri sekretär
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Sulev Luik oli abielus Heili Luigega (1960). Neil on kaks poega, üks nendest on näitleja Markus Luik.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Sulev Luige tapjad pikaks ajaks vangi". www.postimees.ee. 14. aprill 1998.
- ↑ "Algab kohtuprotsess Sulev Luige tapjate üle". www.ohtuleht.ee. 8. detsember 1997.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Ivika Sillar, "Tema Majesteet Komödiant" (näitleja Sulev Luik) – Teater. Muusika. Kino 1988, nr 12, lk 70–82
- Seltskond suure musta koeraga: Kuidas jõuti jälile Sulev Luige tapjatele. – Politsei, 1999, nr 2, lk 12–14
- Rait Avestik, "Sulev Luik". Tänapäev, Tallinn 2011, 336 lk; ISBN 9789949271238
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Foto; mälestused Sulev Luigest
- Matusepilt
- Sulev Luige tapja esines uue avaldusega Õhtuleht, 5. märts 1998.
- Sulev Luige tapjad aastateks vangi Eesti Päevaleht, 14. aprill 1998.