Mine sisu juurde

Tallinna piiramine (1577)

Allikas: Vikipeedia
Tallinna piiramine
Osa Kahekümneviieaastasest sõjast ja Liivimaa sõjast
Tallinna piiramine 1577[1]
Toimumisaeg 23. jaanuar – 15. märts 1577
Toimumiskoht Tallinn ja Harjumaa
Osalised
Rootsi Kuningriik
Tallinna linn
Moskva tsaaririik
Väejuhid või liidrid
Eestimaa kuberner Karl Henriksson Horn
Tallinna Rootsi garnisoni ülem[1] Henrik Klasson Horn
Ivo Schenkenberg
vürst Feodor Ivanovitš Mstislavski
bojaar vojevood Ivan Vassiljevitš Šeremetjev-Koltsov
vürst Nikita Primakov-Rostovski
vürst Dmitri Andrejevitš Šorletov
tatarlaste väejuht Bulat Muržhov
Jõudude suurus
Tallinna Rootsi garnison
Maameeste lipkond

Tallinna piiramine oli 1577. aastal Moskva tsaaririigi vägede sõjaline Tallinna linna ebaõnnestunud vallutuskatse.

1575. aastal tegid Moskva tsaaririigi väed rüüsteretke Saare- ja Läänemaale, esmalt Läänemaale Haapsalusse ja laastasid Padise ja Keila rannaga, laastasid Haapsalu, Koluvere, Lihula, Padise ja Vigala maid ühes Saare, Vormsi, Hiiu, Muhu ja Noarootsi saartega, välja arvatud Kuressaare maakonda. 1576. aastal olid Padise kloostri selle kaitsjad alla andnud ja loovutanud endise kloostri venelastele. 1576. aasta heinakuus rüüstasid Moskva tsaaririigi moskoviidid ja tatarlased Paidest ja Padisest, Tallinna ümbrust. 1577. aasta jaanuariks oli kõik senised Rootsi valduste Põhja-eesti tähtsamad tugipunktid venelaste käes v.a Tallinn ja Hiiumaa.

3. jaanuaril panid venelased laagri püsti praeguse Ülemiste kandis Lasnamäe kivimurdudes. 22. jaanuaril seadsid nad üles piiramislaagri ka Liivamägedel ehk praeguse Keskturu kandis. Piiramissuurtükivägi seati positsioonidele Tõnismäe kõrgendikule, kust sai sihtida otse Toompeale. Moskva tsaaririigi vägede lähenemisel Tallinnale said ka Rootsi väesalgad korralduse laastada Põhja-Eestit, et likvideerida võimalikud Moskva tsaaririigi vägede varustusallikad ja toiduvarud. 1. veebruaril 1577. aastal sõja käigus rüüstasid Tallinnat piiravad Vene väed Pirita koostri ja põletasid selle lõplikult maha, lisaks kloostrile hävitati ka lähedal asunud kloostriasula.

Kiek in de Köki torn

1577. aasta 23. jaanuarist 15. märtsini toimus Tallinna teine piiramine Ivan IV vägede poolt. Ivan Šeremetevi juhtimisel piiras Moskva tsaaririigi umbes 50 000-meheline vägi linna 50 suure ja väiksema kahuri ja mortiiriga, millest sai linna pommitada kivi- ja süütepommidega. Kivikuulidega püüti purustada kaitserajatisi, et linna pääseda. Raud- või malmkuulid aeti lõkkes tuliseks ja nendega siis lasti linna, et tekitada tulekahjusid. Venelaste suurtükitulest sai tugevalt purustatud Toompea nõlval asunud linnamüüri Kiek in de Köki torn, kuhu sõja mälestuseks müüriti tornipaigale sisse suured suurtükikuulid.

Tallinna kaitsjal oli Toompeal 1000 Rootsi sõdurit ja 400 muud võitlejat. Tallinna all-linna kaitsejõud koosnesid 500 sõdurist ning 4000 aadlikust, linlasest ja talupojast võitlejast. Ivo Schenkenbergi käsutada oli Maameeste lipkonna 400–500-meheline ratsasalk.

Piirajad ehitasid linnamüüri ümber tugevad kindlustused ja piiramiskraavid, ning kasutasid ka minööre, kes kaevasid miinikäike linnamüüri juurde. Linnakaitsjad aga sooritasid väljatunge linnast ning hõivasid ka venelaste piiramiskindlustuse. 26. veebruaril, 2. märtsil sooritasid kaitsjad väljatunge linnast. 3. veebruaril tungisid Rootsi sõjasulased pealik Laurentz von Kolleniga 50 sõjasulasega venelaste kantsi, kust toodud ära üks välimadu ehk suurtükk[1]. Maameeste lipkonna väljatungi käigus sai 7. veebruaril 1577 haavata piiramisvägede juhataja abi Ivan Vassiljevitš Šeremetjev, kes suri 10. veebruaril[2]. 9. märtsi väljatungis aga sattus aga osa väljatunginuist lõksu ja rohkem kui 30 neist, sealhulgas ka linnapealik Claus Holste, sai surma.

7 nädalat kestnud piiramise järel taganesid Moskva väed, äramineku järel aprillkuus anti Tallinnas kõigile sõjameestele, nimelt mõisameestele, tingisõduritele, linnakodanikele ja vabadikele vaba voli venelase alla kuuluvaid Liivimaa maid rüüstata.

Piiramise järel tabas linna taas taud, mis algas paastu ajal kohe pärast moskoviidi vägede äraminekut ja kestis suvi läbi kuni Peetri ja Pauli päevani[3].

  1. 1,0 1,1 1,2 Jüri Kivimäe, Uus allikas Tallinna piiramisest Liivimaa sõjas, Vana Tallinn 27 (31). Tallinn, 2016, lk. 179–191
  2. Ivan Vassiljevitš Šeremetjevi biograafia (vene keeles)
  3. Jüri Kivimäe, Ratsanik tuhkrul hobusel. Märkmeid ja mõtteid katkust ammumuistsel ajal, Tuna 2 / 2020, lk 2–9
  • Tallinna ajaloo lugemik. Dokumente 13.–20. sajandini. Toim. Lea Kõiv. Tallinn, 2014, lk. 150–156

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]