Tarni jõgi

Tarn
Vaade Tarni jõele Albi linnas Vaade Tarni jõele Albi linnas
Lähe	Sevennid 44° 24′ 54″ N, 3° 48′ 51″ E
Suubub	Garonne 44° 5′ 11″ N, 1° 2′ 14″ E
Valgla maad	Prantsusmaa
Valgla pindala	12 000 km²
Pikkus	381 km
Parempoolsed lisajõed	Aveyron
Vasakpoolsed lisajõed	Agout

Tarn on jõgi Lõuna-Prantsusmaal, Atlandi ookeani vesikonda kuuluva Garonne'i parempoolne lisajõgi.

Jõgi on andnud nime Tarni departemangule.

Jõgi algab Sevennidest ja voolab valdavalt läände sügavas orus läbi Keskmassiivi. Ta läbib Millau, Albi, Gaillaci ja Rabastensi. Siis suubub temasse suurim vasakpoolne lisajõgi Agout ja Tarn pöördub loodesse. Pärast Montaubani linna läbimist suubub temasse suurim parempoolne lisajõgi Aveyron ja Tarn pöördub taas läände. Pärast Moissaci linna läbimist suubub ta paremalt Garonne'i jõkke.

Jõe pikkus on 381 kilomeetrit ja valgla on umbes 12 000 km². Jõe vooluhulk suudmes on keskmiselt 200 m³/s. Jõe allikas on 1560 ja suue 65 m kõrgusel merepinnast, mis teeb jõe languks 1495 m.

Tarn voolab peaaegu kogu ulatuses Lõuna-Püreneede departemangus, ainult lühike algusosa asub Languedoc-Roussilloni departemangus.

Kunagi oli Tarn laevatatav 38 km ulatuses, suudmest kuni umbes Montaubanini. Selleks oli jõele rajatud 7 lüüsi. Tänapäeval on lüüsid kasutamata ja seetõttu ei saa neist mööda sõita. Garonne'i veetaset on vahepeal tõstetud, et Golfechi tuumaelektrijaama jaoks veehoidla rajada, see on kõige alumise, Moissaci ja Garonne'i vahelise lüüsi üle ujutanud ja seetõttu saab Moissaci laevaga sõita ka ilma lüüse taastamata (4 km). On tehtud ettepanek taastada ka 5 ülejäänud lüüsi, et Tarni mööda saaks laevaga sõita kuni Montaubanini.

Albi ja Rabastensi vahel kulgevad jõe kaldal maantee ja raudtee, aga seal, kus Tarn loodesse keerab, jätkavad need oma kulgu Toulouse'i suunas.

Millau linna lähistel ületab jõge aastatel 2004–2012 maailma kõrgeim rippsild Millau viadukt.

Tarni jõgi on tuntud metsikute üleujutuste poolest. Need on ühed kõige ohtlikumad kogu Euroopas. 1930. aasta märtsis tõusis Tarn ööpäeva jooksul Montaubanis oma tavalisest tasemest 17 m võrra kõrgemale ja tema vooluhulk oli sel ajal 7000 m³/s. Näiteks Reini keskmine vooluhulk on kõigest 2200 m³/s, aga Niiluse keskmine vooluhulk iga-aastase üleujutuse ajal enne Assuani paisu rajamist oli 8500 m³/s. Kolmandik Tarn-et-Garonne'i departemangust ujutati üle ja hävis tuhandeid maju, sealhulgas Montaubanis hävisid kõik madalamal olevad linnaosad ja Mossaic hävis peaaegu täielikult. Hukkus kolmsada inimest.