Tolli mõis

Tolli mõis (saksa keeles Pargenthal, Parjenthal)) oli rüütlimõis Kullamaa kihelkonnas Läänemaal.^[1]

Mõisast on teateid alates 1512.^[2] Tolli, Teenuse ja teised külad kuulusid Lievenitele, Fahrensbachidele, mõis Helmhold Schwarthoffile, Saare-Lääne piiskopkonna Läänemaa stiftifoogt Wolmar Treydenile ja tema poegadele Johann ja Reinhold Treidenile^[3]. Rootsi valitsusajal 1563. aastal mõisa konfiskeeris Rootsi riik ja läänistati 1570. aastal Sten Flemingile ja Olof Angermannile ning 1578. aastal läänistati palgavõla katteks feldmarssal Moritz Wrangelile.

1590. aastal tagastati kogu mõis Rootsi riigi poolt Johann Treydenile ja pärast tema surma läks mõis tema õele Alheitile (Ahle), kelle abikaasa oli Reinhold von Lieven (1549–1629), kellele ka 1614. aasta pärandiga mõis läks. Reinholdi testamendiga läks mõis tema vanemale pojale Jürgen Lievenile (1580–1659). Jürgen Lieven (surn. 1659), pärandi jagamise lepinguga omandas nn vana mõisa Jürgen Lieveni tütre Anna Sophia mees Saaremaa maanõunik, viitsekuberner oberst Christian von Toll (1607–1675). 1680. aasta Christiani von Tolli (surn. 1675) pärandi jagamise lepinguga omandas mõisa tema poeg Carl Gustav von Toll.

1706. aastal müüs Carl Gustav, Christiani p von Toll mõisa, oma kälimees assessor Hermann, Johan Hermann Wineckeri p von Lagerstiernale ning järgnevalt müüs 1718. aastal Hermann Lagerstierna (surn. 1707) lesk Martha Beata von Stackelberg mõisa väimehele Peer Anton, Tage Knutseni p Güldenstubbele, kes pantis 1719. aastal mõisa major Carl Johann, Heinrichi p Huenele, kes ostis 1721. aastal mõisa päriseks. 1731. aastal loovutas järglasteta Carl Johann von Huene mõisa juba eluajal oma vennapojale leitnant Carl Friedrich, Berend Johanni p Huenele, kes 1733. aastal vahetas Tolli mõisa Adila mõisa vastu Hageri kihelkonnas, Karl Gustav, Karl Friedrichi p von Lilienfeldiga.

Karl Gustav, Karl Friedrichi p von Lilienfeldi (surn. 1738) pärija oli 1745. aastast tema lesk Sophia Gertrude Rosenkron ja lapsed, kelle omavahelisel kokkuleppel omandas Tolli mõisa poeg Magnus Christopher von Lilienfeld. Magnus Christopher von Lilienfeld müüs 1775. aastal mõisa kapten Hermann Johann von Benckendorffile (1751–1800), kes aga 1778. aastal müüs mõisa Joachim Friedrich von Rosenile (1732–1795), Rosenite suguvõsast.

1778. aastal vahetas Joachim Friedrich von Rosen, Tolli mõisa Otto Christian Engelbrecht von Stackebergiga Pudivere mõisa vastu Simuna kihelkonnas. Stackelbergide suguvõsast, Otto Christian Engelbrecht von Stackelbergi (1735–1792) pärija 1802. aastal oli tema poeg Gottschalck Wilhelm von Stackelberg (1769–1815) ning tema surma (1815) järel omandas mõisa Friedrich von Stackelberg (1783–1846), kelle surma (1846) järel päris mõisa 1849. aastal Karl Friedrich Heinrich von Stackelberg (1825–1899).

1900. aastal omandas Tolli mõisa eluaegse valduse õiguse, tõelise salanõuniku Karl Friedrich Heinrich von Stackelbergi (surn. 1899) testamendi alusel, tema kasutütar Marie, Wilhelmi tütar Sivers (sündinud von Poppen).

1905. aasta detsembrirahutuste ajal pandi Tolli mõis põlema.

Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.

Viited

↑ http://www.mois.ee/pikknimv.shtml (vaadatud 22.03.2016)
↑ Tolli mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 22.03.2016)
↑ Tolli mõis (Kullamaa khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

Välislingid

Tolli mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris
Tolli mõis Eesti mõisaportaalis
Tolli mõis, www.moisablogi.ee
Gütergeschichte Estlands (Pargenthal), Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen vom Oktober 1952
Katrin Talvik, Tolli mõisa lugu, Märjamaa Nädalaleht, 26. jaanuar 2022
Katrin Talvik, Tolli mõisa lugu 2, Märjamaa Nädalaleht, 2. veebruar 2022

[Mõisaportaal-1] ttp://www.mois.ee/pikknimv.shtml (vaadatud 22.03.2016)

[RA_mõisaregister-2] Tolli mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 22.03.2016)

[3] Tolli mõis (Kullamaa khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

[1]

[2]

[3]