Tolmutoru

Tolmutoru on elava taime 'isaspoole' lühiealine osa.

Haploidne tolmutoru rakk, kes kannab kaht liikumatut spermiumi, loetakse õistaimede ainukeseks migreeruvaks rakutüübiks (Sanders ja Lord, 1989).

Taime sugulise paljunemise protsessidel, läbivad tolmutorude rakud hulgaliselt signaalivaid toiminguid emaspoole paljunemisvõimelistes kudedes ja edastavad kaks spermi lootekotti, et saaks toimuda viljastumine. Ühest spermirakust saab munarakk ja formeerub sügoot ning teisest loodetakse endospermi, seemnes areneva loote toitekude moodustavat rakku (Lord ja Russell, 2002).

Tolmutoru indikeerib polaarset kasvu tipus, mis võimaldavat tolmutoru rakul migreeruda läbi transmitting tract'i (TT) täpselt ovule suunas (Lord, 2000; Yang ja Fu, 2007). Tolmutoru kasvab tunduvalt kiiremini emakas kui idandamiseks spetsiaalselt valmistatud 'toitemeediumis'. Emaka ja tolmutoru interaktsioonid ei ole päris selged, arvatakse, et emakakoed varustavad tolmutoru arenguks ja kasvuks vajalike ainetega. Mitmed uuringute käigus on leitud biokeemilisi ja geneetilisi tõendusmaterjale, et tolmutoru tipu kasvus mängivad kriitilist rolli väiksed tolmuterade või emaka poolt eritatavad valgud (Chae jt, 2007, 2009) ja nende keemiline juhendamine.

Tolmuterade füüsilisele kokkupuutele emakasuudmega järgneb nende niisutamine ja moodustatakse tolmutoru.

Tolmutoru evib, kasvamaks läbi rakuvälise ruumi transmitting tract'i, rakuseina modifitseerivaid toimeid. Tolmutoru sisenemist micropyle 'sse (ovule) juhib emasgametofüüt (Shimizu ja Okada, 2000; Palanivelu ja Preuss, 2006).

Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi (isasgameeti).

Tolmutoru esmavaatlejaks (1824, 1830) peetakse itaallast Giovanni Battista Amicit (1786 – 1863).