Mine sisu juurde

Tulln an der Donau

Allikas: Vikipeedia
Tulln an der Donau
Peaväljak Maarja sambaga
Vapp
Vapp

Pindala: 72,2 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 16 197 (1.01.2018)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 48° 20′ N, 16° 3′ E
Asend Tullni ringkonnas
Tulln an der Donau (Austria)
Tulln an der Donau

Tulln an der Donau on ajalooline linn (Stadtgemeinde) Austrias Alam-Austria liidumaal, Tullni ringkonna halduskeskus. Parkide ja aedade rohkuse tõttu kutsutakse Tullni sageli Blumenstadtiks ("Lillede linnaks") ja Tullni linnapea Peter Eisenschenki algatusel "Ühesoleku linnaks".

Linn asub Tullni nõo keskosas, mis ulatub Wienerwaldini lõunas, u. 40 km Austria pealinnast Viinist loodes. Peamine osa selle hoonestusalast asub Doonau jõe lõunakaldal.

Tulln on üks Austria vanimaid linnu. Kuigi see asustati Rooma-eelsel ajal (nimi Tulln on arvatavasti keldi päritolu), omandas see tähtsuse Rooma kindluse Comagenana (Comagenis). Väidetavalt külastas Rooma võimu viimastel aastatel linna Püha Severinus Noricumist, päästes selle barbarite käest.

Esmakordselt mainiti linna Tullina nime all 859. aasta ürikus, kui piirkond oli Baieri marcha orientalise osa. See omandas tähtsuse Babenbergide aadlikoja elupaigana, kes valitses Austria markkrahvidena alates 976. aastast. Tulln kaotas oma tähtsuse pärast seda, kui Babenbergid viisid oma residentsi Viini.

6. septembril 1683 ühines kuningas Jan III Sobieski Poola ratsavägi siin keiserlike (Austria) vägedega, samuti Saksimaa, Baieri ja Badeni vägedega Viini lahinguks Osmanite riigi pealetungiva armee vastu. 20. sajand oli järjekordne kasvuperiood ja 1986. aastal taotles Tulln Alam-Austria pealinnaks saamist, kuigi Sankt Pölten lõpuks võitis.

Tulln tänapäeval

[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtis suhkrutootmistehas Agrana Austria asub Tullnis. Linnas toimuvad ka mitmed olulised messid, sealhulgas matkavarustuse ja paadinäitused. Tullnis asuvad mitmed Alam-Austria riigiasutused, nagu tuletõrje või katastroofiabi. Tullnis asub ka föderaalne lennunduskool.

37-kohalises linnavolikogus domineerib Austria Rahvapartei, kellel on praegu 19 mandaati. Linnavalitsus on viimasel ajal läbi viinud ulatusliku linnaliikluse reformi, muutes laialdaselt foore koos ringristmikega, milliseid Tullnis on nüüd 22. Tullnis on üle Doonau kaks silda. Franz-Josefs-Bahn ületab Doonau Tullnis, kulgedes Krems an der Donau kaudu Gmündi. Tullnis ilmub Viini päevaleht Der Standard.

Vaatamisväärsusi

[muuda | muuda lähteteksti]
Nibelungide purskkaev
Minoriitide kiriku altar
  • Nibelungide laulu sõnul nägi hunn Attila Tullnis Kriemhildi ("Nibelungide laulu" Gudruni nimi) ja kosis teda. 2005. aastal pühendati sellele sündmusele purskkaev Nibelungen-Brunnen ("Nibelungide purskkaev").
  • Friedensreich Hundertwasseri laev Regentag seisab alates 2004. aastast siinse moodsa kunsti muuseumi osana Doonau ääres ankrus. Esimest korda kuuldi sellest lühidokumentaalfilmis Hundertwasseri vihmane päev (1972).
  • 2008. aastal ehitati kaubanduskeskus nimega Rosenarcade.
  • Aubad on Tullnis hästi tuntud järv, kus kevadsuvel on palju külastajaid ja turiste.
  • Minoritenkloster.
  • 4. sajandi Rooma torn.

Tuntud inimesi

[muuda | muuda lähteteksti]
Egon Schiele, 1918