Mine sisu juurde

Universumi peenhäälestus

Allikas: Vikipeedia

Universumi peenhäälestus ehk Universumi täppishäälestus (inglise keeles Fine-tuned Universe) on teoreetilise füüsika kontseptsioon, mille kohaselt Universumi ja selle koostisosade aluseks ei ole suvalised, vaid rangelt määratletud füüsikakonstantide väärtused. Selliste füüsikakonstantide nimekirja lülitatakse tavaliselt valguse kiirus (c), gravitatsioonikonstant (G), Plancki konstant (h), elementaarlaeng (e) ning elektroni ja prootoni mass ().

Universumi peenhäälestamise kontseptsiooni hakkasid teadlased, filosoofid ja teoloogid arutama 1970. aastate esimesel poolel[1], kuigi selle üksikuid aspekte käsitleti ka varem. Peenhäälestuse põhjus on teadmata; eksisteerib vaid mõni hüpotees selle kohta. Mitmed teadlased ja filosoofid (Paul Davis, Hugh Ross, Richard Swinburne jt) arvavad, et olemasolevad seaduspärasused põhinevad hüpoteetilisel mõistlikul ideel.

Teised teadlased (Martin Rees, Leonard Susskind, Victor Stenger, Igor Novikov, Andrei Linde jt) peavad peenhäälestust juhuslikuks kombinatsiooniks hüpoteetilises multiversumis. Selle hüpoteesi põhiolemus seisneb selles, et on olemas suur hulk (mitte vähem kui 10500) universumeid (või multiversumi piirkondi) kõikvõimalike konstantide ja algtingimuste väärtustega. On küllalt loomulik eeldada, et selle suure arvu seast leidub kahtlemata selline universum, kus konstantide väärtused osutuvad sobilikeks tähtede, galaktikate ja elu tekkeks. On ka teisi oletusi – sealhulgas Lee Smolini kosmoloogilise loomuliku valiku teooria või näiteks nn. üldisem teooria, sest on üsna võimalik, et suur hulk füüsikakonstante, mille "õigetest" väärtustest sõltub meiesarnase elu olemasolu, on lihtsalt üldisema füüsikalise teooria (seni meile teadmata), tagajärg.

Universumi peenhäälestus on tihedalt seotud antroopsusprintsiibiga.

  1. Clark, Kelly James. "Readings in the Philosophy of Religion". Broadview Press, 2000. Lk 54

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]