Võru raudteejaam

Võru raudteejaam
Jaamahoone (2012)
Asukoht	Võru
Koordinaadid	57° 49′ 38,4″ N, 27° 1′ 24,1″ E
Omanik	AS Eesti Raudtee
Avatud	1889

Võru raudteejaam on raudteejaam Võru maakonnas Võru linna lõunaservas. Ajalooline jaamahoone on säilinud ning asub aadressil Jaama tänav 14.

Läbi Võru kulgeb Valga–Petseri raudteelõik, mis valmis 1889. aastal osana Riia–Pihkva-Peterburi raudteest.

Alates 2001. aasta märtsist, kui Võrus peatus viimane regulaarne reisirong, on raudteejaam toiminud üksnes kaubarongide teenindamiseks.

Seoses üle-eestilise transiitrongi liikluse vähenemisega on Võrut läbinud kaubavood aga (hoolimata 2011. aastal valminud Koidula raudteepiirijaamast) oluliselt kokku tõmbunud.

Ajalugu

Võru jaam fotopostkaardilt, 1930. aastad

Kõrvalhooned (2012)

Võru raudteejaam, sügis 1934

Jaam jäi avamisel Rõuge kihelkonda Vana-Kasaritsa mõisa maadele ja sai oma nime lähedalasuva Võru linna järgi.

Raudteejaam rajati lagedale Võrusoole, kahe kilomeetri kaugusele tollasest linnapiirist. Raudtee tulekuga paranes oluliselt inimeste, posti ja kaupade liikumine Lääne-Euroopa ning Venemaaga. Võru elanikkond koos majandusega asus kiirele kasvule.

Regulaarsed reisirongid sõitsid läbi Võru (liinil Valga-Veski) viimati 2001. aasta märtsis. Võru raudteejaamale eelnes sellel liinil Valga poolt tulles Vagula raudteepeatus ja järgnes Nõnova raudteepeatus. Praegu kasutatakse raudteed ja jaama ainult kaubaveoks.

Võru raudteejaamas asub kuus jaamateed, 20 pööret, laadimisplats koos kaubaplatvormiga ning jaamahoone kompleks. Lisaks asub jaamas mitu haruteed, mis siirduvad erinevatele tööstusterritooriumitele.

1980. aastate keskel tehti raudteel ulatuslik kapitaalremont, millega seoses viidi Võru jaam üle automaatblokeeringule ja jaamahoonest mõnisada meetrit ida poole rajati ka uus elektritsentralisatsiooni post, kus asub jaama automaatikaseadmete juhtimispult koos jaamakorraldaja töökohaga ka tänapäeval.

Kahest madalast perroonist lammutati 2016. aastal raudteepoolne (teedevaheline).

2016. aasta suvel filmiti Võru raudteejaamas stseen filmile "Seltsimees laps", mille tarbeks oli kohale toodud ja korda seatud ka auruvedur Kaspar.

Jaamahoone

Vabadussõja käigus kannatada saanud Võru jaamahoone aastal 1919

Võru jaam ja jaamahoone (2020)

Võru vaksalihoone valmis 1889. aastal. Kroonuhistoritsistlikus stiilis IV klassi jaamahoone ehitati tüüpprojekti järgi sarnaselt nt Antsla, Petseri ja Karula jaamahoonetega. Võru jaamahoone erineb ülejäänutest aga suuruse poolest olles pikema kehandiga ning sarnaneb seetõttu märkimisväärselt Risti raudteejaama hoonega, mis valmis küll natuke hiljem. Jaamahooneid iseloomustab lihtne sümmeetriline külgfassaad ning madala kalde ja laia räästaga poolkelpkatus. Hoonete puhul on märgatav ka rõhutatud keskrisaliit, mis paiknes kohakuti ootesaaliga.

1919. aastal, Vabadussõja käigus, sai Võru jaamahoone tugevalt kannatada ja taastati. Alates 2000. aastate algusest seisab Eesti Raudteele kuuluv vaksalihoone tühjalt ja on halvas seisukorras. Värv seintelt on koorunud, aknad kinni löödud ja ümbrus räämas.

2019. aastal avaldatud nimekirja kohaselt kuulub Võru jaamahoone ehitiste hulka, millest AS Eesti Raudtee soovib vabaneda.

Mälestusmärgid Võrus küüditatutele

Mälestustahvel Võru jaamahoone seinal

2016. aasta suvel avatud küüditatute memoriaal

Juunis 1941 ja märtsis 1949 deporteeriti läbi Võru raudteejaama NSV Liidu sisemaale Siberisse Eestimaa elanikke. Selle meenutuseks asub jaamahoone seinal 1989. aasta juunis avatud graniidist mälestustahvel kirjaga:

„Siit algas Võrumaalt küüditatud perekondade Siberi teekond 14.IV 1944.a – 25.II 1949.a. Mööduja, meenuta!“

–

22. juunil 2016 avati jaamahoone kõrval uus memoriaal aastatel 1941–1952 Võrus küüditatutele. Võru kohaliku piirkonnapolitseiniku Elar Sariku ja Memento ühenduse eestvedamisel valminud memoriaali autor on skulptor Jaak Soans.

Betoontahukale, milleni viib killustiku ja puidust raudteeliipritega kaetud kaldtee, on paigutatud kaks rida kaugusesse suunduvaid pronksist loomavaguneid, mille vahel on nähtavad inimfiguurid. Mälestusmärgi näol on tegemist Eesti ühe suurema küüditatutele pühendatud memoriaaliga.

Pilte

• 
  Võru raudteejaam 1890. aastal
• 
  Võru raudteejaama veetorn 1889. aastal
• 
  Veetorn raudteejaama ääres (2012)
• 
  Võru jaam 2019. aasta kevadel
• 
  Jaamahoone (2019)
• 
  Jaamahoone küljelt
• 
  Kõrvalhooned (2019)
• 
  Mälestusmärk jaama juures
• 
  Operaili kaubarong läbisõidul Võru jaamast, esiplaanil Ameerika päritolu diiselvedur C36-7i
• 
  Võru jaam
• 
  1980. aastatel rajatud Võru jaama juhtimiskeskus (elektritsentralisatsiooni post)
• 
  Vaade Võru jaamale Kreutzwaldi tänavalt

Välislingid

• Rahvusarhiivi fotode andmebaas. EFA.69.A-275-21. "Nõukogude-Vene vägede poolt mahajäetud Võru raudteejaam" (veebr 1919).
• Rongiliiklus käib Võrus kahel päeval nädalas; AS Operail uudised, 25.02.2021
• Võrumaa Teataja "Anti Haugas: Võru jaamahoone tuleb korda teha", 11.07.2019
• ERR uudised: "Võrus osales filmivõtetel 230 vabatahtlikku näitlejat kogu Eestist", 19.09.2016
• LounaLeht.ee "Võrus mälestati küüditamise ohvreid", 26.03.2016
• LounaLeht.ee "Rongid siin ikka ei käi ...", 24.04.2014
• Võrumaa Teataja "Koidula–Võru–Valga reisirong jääb lähiaastatel tulemata", 08.08.2013
• Võrumaa Teataja "Rongisõitjaid jääb üha vähemaks", 29.07.2013
• LounaLeht.ee "Raudtee kagukolmnurk jääb kaubarongide pärusmaaks", 17.11.2011
• Maaleht "Võrulased võivad jäädagi reisironge ootama", 11.12.2010
• ERR uudised: "Kagu-Eesti rongiliiklus ootab varjusurmast välja toomist", 15.10.2010
• Lõunaeestlane – "Internetis kogutakse allkirju reisirongiliikluse taastamiseks Kagu-Eestis"
• Infot jaama kohta; fotod (vene keeles)

Eelnev peatus	Endine raudteepeatus	Järgnev peatus
Vagula	Võru	Nõnova