Vibraatormuundur

Vibraatormuundur on kontaktide perioodilisel vibreerimisel põhinev elektromehaaniline muundusseade, mille abil alalispinge muundatakse vahelduvpingeks ja vajaduse korral pärast sobivat pinge muundamist (näiteks kõrgemaks transformeerimist trafo abil) uuesti tagasi alalispingeks, alaldades seda teiste samal vibraatoril paiknevate sünkroonselt toimivate kontaktide abil sünkroonalaldamise (sünkroondetekteerimise) teel.

Eestis kasutati vibraatormuundurit enne II maailmasõda tehase RET toodetes, mis olid ette nähtud aku või keemilise elemendi (patarei) suhteliselt madala pinge muundamiseks kõrgeks anoodpingeks.

Samalaadset muundurit kasutati ka auto aku pinge (mis tavaliselt on 12 V) muundamiseks kõrgeks anoodpingeks autodes kasutatavates lampraadiotes, aga ka aku pinge muundamiseks vahelduvpingeks sagedusega 50 Hz, et kasutada vahelduvpingetoitelisi elektriseadmeid auto juures.

Hiljem kasutati erilise konstruktsiooniga vibraatormuundureid Tallinna Tootmiskoondise RET alalispinge mikrovoltmeetrites kasutatud MDM-võimendites. Neid tootis TREKB-s välja töötatud versioonis ettevõte Estron.

1960. aastatel mindi üle transitorlülitite kasutamisele. Neid juhiti etteande- ehk tugigeneraatorist saadavate juhtsignaalide abil.