Viisimäärus
Ilme
Viisimäärus on määrus, mis väljendab tegevuse, seisundi või protsessi toimumise viisi.
Eesti keel
[muuda | muuda lähteteksti]Viisimäärus vastab küsimustele kuidas? mis moodi? mil viisil?
Auto sõitis aeglaselt.
Vaatas nagu laps.
Kukkus laginal naerma.
Viisimääruse vorm
[muuda | muuda lähteteksti]Viisimääruse ülesannet võib lauses täita:
- viisimäärsõna kuidas, nii, niimoodi, hoogsalt, hästi, usinasti, valjuhäälselt, tagurpidi, edasi-tagasi, vargsi jne, mis on tegusõna laiend. Viisimäärsõna võib väljendada ka võrdlust, näiteks veel kiiremini, kõige kiiremini.
- Ta käis mööda tuba edasi-tagasi. Tüdruk laulis valjuhäälselt. Kihutasin jalgrattaga kodu poole nobedamini kui kiirrong.
- viisimäärsõna, mis on omadussõna või määrsõna laiend
- Suviselt päikeseline ilm meeldis neile, Ülevoolavalt rõõmus käitumine võib häirida.
- nimisõnafraas, mis märgib võrdlust ja sisaldab võrdlussõna kui ja nagu
- Otsin oma vihikut nagu nõela heinakuhjast. Päev otsa on vihma kallanud nagu oavarrest.
- kaassõnafraas, mis koosneb nimisõnast ja kaassõnast järgi, alusel, põhjal, moodi, viisi, sarnaselt, vastavalt jne
- Ema sarnaselt on ka minul pähkelpruunid silmad. Ma parandan oma tööd kommentaaride põhjal.
- tegusõna des- ja mata-vorm
- Kõik külalised seisid vaikides. Astusin kiirustamata kodu poole.
Viisimääruseks käändsõna
[muuda | muuda lähteteksti]Kui lauses on viisimääruseks käändsõna, võib see olla järgmistes käänetes:
See töö tuleb ära teha kiirkorras.
Ta naeris südamest.
Maja taga voolas oja vulinal.
Ma lõpetasin oma töö kiiruga
Me rääkisime hääleta.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 88-91