Vikipeedia:Esileht/Vana2

Tere tulemast Vikipeediasse, avatud entsüklopeediasse

Täna on 2. detsember 2024 Käsil olevaid artikleid: 249 288 Kirjutajaid viimasel kuul: 590 Teemaportaalid

Nädala artikkel Kahvripühvel Kahvripühvel ehk aafrika pühvel (Syncerus caffer) on veislaste sugukonda kuuluv imetajate liik. Kahvripühvel elab Kesk- ja Lõuna-Aafrika metsades ja savannides. Ta arvatakse koos lõvi, elevandi, leopardi ja ninasarvikutega Aafrika suurde viisikusse. Eristatakse kolme kuni viit kahvripühvli alamliiki. Kahvripühvli keha on tünjas, laia rinnaga, jalad suhteliselt lühikesed ja jässakad. Tal on suur pea ja lühike jäme kael. Pea asetseb madalal, pealagi on turjast madalam. Kõrvad on suured, tihti longus, metsas elaval alamliigil ääristatud pikkade osalt valgete karvadega. Silmad on väikesed. Esimesed sõrad on laiemad, et ebaühtlast kereraskust kanda. Saba otsas on pikk karvatutt. Sarved on nii lehmadel kui ka pullidel. Need on konksjad, keerduvad pealaelt külgedele ja alla, seejärel üles ja sissepoole. Pullide sarved on massiivsed ja moodustavad pealael võimsa lameda kilbi. See kujuneb tavaliselt alles viiendaks-kuuendaks eluaastaks ja on nii tugev, et võib peatada püssikuuli. Kumerust pidi mõõtes võib sarve pikkus olla kuni 160 cm, sarveotste vahekaugus võib ulatuda üle meetri. Lehma sarved on lühemad ja peenemad ning tugevat kilpi need ei moodusta. Metsapühvli sarved on palju lühemad ja sirgemad. Nende sarvede pikkus on 30–40 cm, need sirutuvad tahapoole ja kilpi ei moodusta. Loe edasi ... Kas teadsid, et ... Raivo Mänd (2011) Marika Mänd (2019) 2. detsembril 120 aastat tagasi sündis major Georg Sooden, kes hukkus Sinimägede lahingus. 2. detsembril 110 aastat tagasi sündis füüsik akadeemik Paul Kard, kes uuris ruumi kvantimise võimalusi kvantväljateoorias. 2. detsembril saab 70-aastaseks zooloog Raivo Mänd ja 11. detsembril saab 70-aastaseks zooloog Marika Mänd (mõlemad pildil). 2. detsembril saab 60-aastaseks spordifüsioloog Eve Pihl, kes uuris endiste tippsportlaste südame-veresoonkonna ohutegureid. 5. detsembril 110 aastat tagasi sündis agronoom Helmut Neerut, kes algatas Tartus mitme pargi ja allee rajamise ning uuris, millal on kõige parem juurvilju külvata.

Vikipeedia tutvustus Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada. Esimesena alustas 2001. aasta jaanuaris ingliskeelne Vikipeedia. Eestikeelne Vikipeedia alustas 2002. aasta augustis. Tee julgelt parandusi! Muudatused on kohe nähtavad, sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake redigeerimisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja teisi abilehti ning hakake kirjutama! Kirjutamisel soovitame eeskujuks võtta siinse kogukonna poolt headeks valitud artikleid. Lisaabi saab siit ja harjutamiseks on olemas liivakast. Vikipeedia kasutusjuhend Sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele lingile klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit. Kui soovite luua linki olemasolevale või veel kirjutamata artiklile, pange märksõna topeltnurksulgudesse [[ ]]. Vahepeal tehtut näeb viimaste muudatuste lehelt. Kategooriad võimaldavad leida teisi sama valdkonna artikleid. Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele, kasutades "Muuda"-linki lehe päises. Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.

Nädala pilt

Aerjalalised on veeloomad nagu enamik vähke. Neid elab massiliselt nii mere- kui magevee kõigis sügavustes, samuti lompides, rabalaugastes ning mõned liigid niiskes samblas ja kõdus. Nende hulgas on parasiite, kelle välimus võib olla tundmatuseni muutunud. Vabaltelavad aerjalalised on kõigest mõne millimeetri pikkused ja etendavad tähtsat osa veekogu toiduahelas. Nad paljunevad suhteliselt kiiresti, toituvad mikroorganismidest ja on ise toiduks suurematele veeloomadele. Maailmas tuntakse umbes 8500 aerjalaliste liiki, Eestis on neid viimastel andmetel teada 82, oletatakse aga 100 liigi olemasolu. Autor: Janek Lass

Teemad

Matemaatika ja loodusteadused astronoomia – bioloogia – füüsika – füüsiline antropoloogia – geoloogia – keemia – küberneetika – loodusgeograafia – loogika – matemaatika – meteoroloogia – statistika Kaunid kunstid arhitektuur – filmikunst – fotograafia – kirjandus – kujutav kunst – kunst – kunstiteadus – muusika – tants – tarbekunst – teater – televisioon Humanitaarteadused ajalugu – arheoloogia – etnograafia – etnoloogia – filosoofia – folkloristika – inimgeograafia – keeleteadus – kultuuriantropoloogia – kultuuriteooria – psühholoogia – semiootika Ühiskond ajakirjandus – avalikkussuhted – demograafia – erootika – esoteerika – etikett – haridus – hobid – kodundus – kommunikatsioon – kuritegevus – looduskaitse – meelelahutus – mütoloogia – poliitika – rahvakultuur – reklaam – religioon – sotsiaalabi – sotsioloogia – sport – televisioon – tervis – turism – õigusteadus Tehnika ja rakendusteadused arhitektuur – ehitus – elektrotehnika – energeetika – informaatika – internet – juhtimine – kartograafia – kasvatusteadus – kaubandus – keskkonnakaitse – kosmoseuurimine – küberneetika – käsitöö – majandus – majandusteadus – meditsiin – merendus – mesindus – metsandus – põllumajandus – raamatukogundus – side – sõjandus – teenindus – tehnika – transport – tööstus – veterinaaria Varia biograafiad – aadlisuguvõsad – rahvad ja hõimud – maailma maad – lipud – vapid – riigihümnid – ordenid – rahaühikud – ajaarvamine – sajandid – aasta päevad – eesti tähestik – kirjavahemärgid – lühendid

Vikipeedia sõsarprojektid

Vikisõnastik Vikisõnastik Vaba sõnastik Vikiõpikud Vikiõpikud Vabad õpikud Wikispecies Wikispecies Elusolendite nimistu Vikitsitaadid Vikitsitaadid Tsitaatide kogu Commons Commons Meediavaramu Vikiülikool Vikiülikool Õpikeskkond Inkubaator Inkubaator Testkeskkond Vikiuudised Vikiuudised Vabad uudised Wikidata Wikidata Andmebaas Wikivoyage Wikivoyage Reisijuht Meta-Viki Meta-Viki Kogukonnasait Vikitekstid Vikitekstid Vabad tekstid Märkus: Kaldkirjas lingid viivad vikidesse, mis on ainult või peamiselt võõrkeeles. Eestikeelne Vikiülikool ja Wikivoyage on loomisel.

Vikipeediad eri keeltes
üle 500 000 artikliga Vikipeediad hiina (中文) ▪ hispaania (español) ▪ hollandi (Nederlands) ▪ inglise (English) ▪ itaalia (italiano) ▪ jaapani (日本語) ▪ poola (polski) ▪ portugali (português) ▪ prantsuse (français) ▪ rootsi (svenska) ▪ saksa (Deutsch) ▪ sebu (Sinugboanong Binisaya) ▪ ukraina (Українська) ▪ varai (Winaray) ▪ vene (Русский) ▪ vietnami (tiếng Việt)
üle 200 000 artikliga Vikipeediad araabia (العربية) ▪ baski (Euskara) ▪ bulgaaria (български) ▪ esperanto (Esperanto) ▪ indoneesia (Indonesia) ▪ kasahhi (қазақша) ▪ katalaani (Català) ▪ korea (한국어) ▪ malai (Bahasa Melayu) ▪ minangkabau (Minangkabau) ▪ norra (bokmål) ▪ pärsia (فارسی) ▪ rumeenia (română) ▪ serbia (Српски / Srpski) ▪ slovaki (slovenčina) ▪ soome (suomi) ▪ taani (dansk) ▪ tšehhi (Česká) ▪ türgi (Türkçe) ▪ ungari (magyar)
üle 100 000 artikliga Vikipeediad armeenia (Հայերեն) ▪ aserbaidžaani (Azərbaycan) ▪ eesti ▪ galeegi (galego) ▪ gruusia (ქართული) ▪ hindi (हिन्दी) ▪ horvaadi (Hrvatski) ▪ ivriit (עברית) ▪ kreeka (Ελληνικά) ▪ ladina (latina) ▪ leedu (lietuvių) ▪ lihtsustatud inglise (Simple English) ▪ sloveeni (slovenščina) ▪ tšetšeeni (Нохчийн) ▪ usbeki (O'zbek) ▪ uusnorra (nynorsk) ▪ valgevene (беларуская) ▪ volapüki (Volapük)
Kõik keeled...