Vikipeedia arutelu:Vormistusreeglid

Elavate inimeste biograafiad

Tuleks teha reeglid elavate inimeste biograafiate kirjutamise kohta, eriti artiklite kohta eestlastest. Ma pakun välja kolm punkti inglise viki järgi: neutraalsed, korralikult viidatud ja viimasest tulenev no original research (mitte avaldada varem avaldamata materjali). Kuigi need kolm punkti kehtivad kõigi artiklite kohta, arvan, et tuleks rõhutada ettevaatlikkust elavate inimeste artiklite suhtes. Minu meelest ei ole see kirjas. Ei taha, et korduks see, mis lehtedel Sirje Kingsepp, Arutelu:Sirje Kingsepp ja Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv9#Abipalve. Viidet vägisi (näiteks arhiivist archive.org) otsima ei tuleks hakata, alati saab viitamata osa artiklist välja jätta. Tuleks tähele panna, et igasugune info elava inimese kohta võib mõjutada tema elu, see ei ole Vikipeedia eesmärk. Kes ikka väga otsida tahab, läheb ise sinna internetiarhiivi ringi kolama. --Jaan513 8. mai 2008, kell 20:04 (UTC)

Jah, midagi sellist võiks kirjas olla küll. Arvan siiski, et ei pea tingimata viitama viimast kui ühte väidet. See on vajalik ainult juhul, kui keegi hakkab norima või vaidlustama. Andres 10. mai 2008, kell 20:39 (UTC)

Kas tõesti on Vikipeediasse vaja selliseid artikleid? --Tiuks 10. mai 2008, kell 16:42 (UTC)

Selliseid artikleid ei ole tõesti vaja. Millal muutub inimene Vikipeedia jaoks märkimisväärseks, see on palju vaieldud teema, aga konkreetset piiri on raske paika panna. --Jaan513 10. mai 2008, kell 19:11 (UTC)

Eelkõige peaks olema täisealine (mõne erandiga). Lapsed ise ju ei saa aru, mida nad tegelikult teevad. Paneme selle siis reeglitesse kirja. Reegel peaks olema, et ainult sünniaastast ja ametist ei piisa. Kindlasti peavad artiklis olema saavutused. Näiteks muusikute puhul plaadi olemasolu. Ainult tegevust alustas aastast on vähe. Erandiks võiks olla ainult auhinnatud muusik, ansambel, kes ei ole veel plaati jõudnud teha. Kas tõesti peab Vikipeedia olema koht, kus ülistada noortebände. Näiteks ansambli Speed King kohta ei ole midagi rabavat öeldud ja kustutamismärkus täiesti põhjendatud. --Tiuks 10. mai 2008, kell 19:37 (UTC)

Minu meelest me ei tohiks kustutada ainult selle põhjal, mis artiklis öeldud on. Enne kustutamist tuleb asja uurida. Speed King on auhinnatud ansambel. Minu meelest piisab ka sellest, kui ansamblist on meedias juttu olnud või kui ta on televisioonis esinenud või tal on lugusid, mida raadiod mängivad.

Artur Ööpik on esinenud avalikul kontserdil solistina, nii et teda võib tuubamängijaks nimetada küll. Peale selle on ta Eesti muusikakoolide tuubamängijate konkursi võitja. Kas sellest piisab, et temast artikkel teha, see on omaette teema.

Leian, et ühelauselised artiklid on lubatud, kui nad on mõistliku sõnastusega.

Ma ei ole nõus sellega, et alaealised ei tea, mida nad teevad. Kui alaealine mängib tuubat, küllap ta siis teab, mida ta teeb. Andres 10. mai 2008, kell 20:39 (UTC)

Artikli kirjutaja ei ole alati see, kellest kirjutab. Näiteks Artur Ööpik küsis, kes artikli kirjutas? Ühes lauses öeldakse tavaliselt sünniaeg ja amet. Kui artikkel jääbki selliseks pikemaks ajaks ja keegi saavutusi ei lisa, siis ei ole ju sellistel artiklitel mõtet. Siit tulebki välja see, et reeglites peab kirjas olema, et ka saavutusi mainitakse. Mis annab meile eriti noorte puhul teadmine sünniaja ja ameti (alaealistel ei ole sedagi) kohta. Mina arvan, et erandeid tuleb teha sellisel juhul kui artikli kirjutaja on registreeritud kasutaja. Sellisel juhul on võimalik autoriga ühendust võtta ja õpetussõnu jagada. IP aadressiga alustatud artiklitesse tuleks suhtuda kriitilisemalt. Mina näen võimalust kaasautorite kaasamiseks nõuannete andmisel kohe tervitamisel. --Tiuks 10. mai 2008, kell 21:00 (UTC)

Kui on öeldud sünniaeg ja põhitegevusala, siis ei ole tarvis artiklit kustutada selle pärast, et see on liiga lühike. Sellega on ju isik kaardistatud ning uue info lisamine on lihtsam kui uue artikli loomine. Muidugi on soovitatav lisada ka midagi muud, kuid me ei saa seda kohustuslikuks teha. Kustutada tuleb ainult siis, kui leitakse, et isik ei vääri artiklit. See aga ei sõltu artikli pikkusest. Andres 11. mai 2008, kell 05:37 (UTC)

B.A.G. on koolibänd ja saavutusi (plaate) neil ei ole. Liikmed alaealised. Kas teeme reklaami? Kas sellist entüklopeediat me soovime? --Tiuks 10. mai 2008, kell 21:34 (UTC)

Arutame seda tolle artikli arutelulehel. Andres 11. mai 2008, kell 05:37 (UTC)

Nn. inimese tähtsuse kriteeriumit on varemgi arutatud; hetkel on aga hoogustunud mingisuguste 90+ sündinute isikute (eriti jalgpallurite) elulood, mis tuleks pikema mõtlematagi kohe kustutada. Jäägem ikka pisutki konservatiivsemateks (loe: traditsioonilise entsüklopeedia raamidesse), lähtudes näiteks kas või EE-st. Inimese tunnustuse koha pealt soovitaks, et seda isikut oleks eeskätt kusagil vähegi tõsiseltvõetavas väljaandes mainitud. Praegu on veel võimalus, julgen öelda, "enesereklaamile" piir panna, kustutades ka ebaselge taustaga isikud (või vähemalt lisades neile kustutada-mall, et neid keegi pärast ka üles leiaks. --Dj Capricorn 10. mai 2008, kell 21:36 (UTC)

Need jalgpallurite artiklid ongi kustutatud. Ja kustutada-mall ju lisataksegi, kui keegi leiab, et on tarvis kustutada. Andres 11. mai 2008, kell 05:37 (UTC)

EE-st lähtuda minu meelest küll ei saa, sest EE-l on ruumipiirangud, mida meil ei ole.

Mainimine tõsiseltvõetavas väljaandes, jah, sellega olen nõus. Andres 11. mai 2008, kell 11:18 (UTC)

Üldjoontes nõustun. Ühelauselisi artikleid võiks hoida kui nad annavad olulise info inimese kohta. Paraku on tegelikkus selline, et tekib palju artikleid, et "...... on jalgpallur.". Minuarust on halva artikli õpikunäide Paul Cole (muusik). Artiklis on kasutad sõna "legendaarne" ja "lavafiguur" kuid olulist infot isiku kohta pole. Nagu arutelulehelt näha tekitas palju segadust tema päritolu ja rahvus.--WooteleF 11. mai 2008, kell 00:57 (UTC)

Kustutame kõik, mille olemasolu vajalikkuse üle küsimus tekib ning probleem laheneb iseenesest. Sest, kui tekib küsimus, et "kas see artikkel ikka entsüklopeediasse sobib" on kindlam see küsimus kiirelt lahendada, mitte jääda pikalt vaidlema. Kui selliseid artikleid palju sigineb, kannatab paratamatult Vikipeedia usaldusväärsus. iffcool 11. mai 2008, kell 09:21 (UTC)

Inglise vikis lähtutakse sellest, et kustutamiseks on tarvis ligilähedast konsensust või vähemalt enamust. Kui seda pole, siis säilitatakse, ja see ongi otsus. Minu meelest sobiks see ka meile. Samas, praktikas piisab kustutamiseks ühe kahe inimese nõusolekust: kui inimene kõhkleb või ta pole administraator, siis ta paneb kustutamismärkuse; kui administraator näeb kustutamismärkust, ta on kustutamise poolt ja keegi pole vastu vaielnud, siis ta kustutab. Andres 11. mai 2008, kell 09:36 (UTC)

Laste puhul peame reeglid paika panema. Google otsing annab esimesena viki lingi ja nii hakataksegi endast kirjutama. Laste elulugusid pole mõtet entsüklopeediasse kirjutada. Muusiku puhul oleks kriteeriumiks plaat või auhind väljaspool Eestit. Mõni nagunii kirjutatakse ja kui tundub asjalik muusik, bänd olema, siis las ta olla. Seetõttu tuleks vältida ka koolibände ja noorjalgpallureid. Nad tahavad ju oma liikmetest kindlasti kirjutada, muidu ei ole ju mõtet. Pärast on uhke, et näe ma olen Vikipeedias aga sina ei ole (võib ju nii olla). --Tiuks 11. mai 2008, kell 15:14 (UTC)

Kui on tarvis kustutada, siis kustutame, oleme kogu aeg kustutanud. Ega siis reegel ei takista endast kirjutamist. Kriteeriumide osas on meil praegu lahkarvamused. Andres 11. mai 2008, kell 15:20 (UTC)

Ma ei saa päris täpselt aru, miks peaks teatud artiklite puhul rakendama erireegleid? Kui artikli infohulk on vähene, võib sellele panna märkuse "pooleli". Kui tekst on segane, tuleb panna märkus "toimeta". Kui vaatenurk on kallutatud või info selgelt ja teadaolevatele viidetele tuginevalt väär, võib teha ettepaneku artikkel kustutada. Nii menetletakse ju kõigi artiklitega. Vikipeedia vooruseks ongi see, et kättesaadavaks ja võrdsele platvormile viiduks muutub info, mis ei pruugi ruumipuuduse tõttu pääseda nö etableerunud entsüklopeediatesse. Kriteerium "Muusiku puhul oleks kriteeriumiks plaat või auhind väljaspool Eestit" on väga kõrge nõudmine. Ka ei pea ma Vikipeedia puuduseks, kui siin oleks loetletud koolibändid ja noorjalgpallurid. Samuti ei näe ma probleemi selles, kui autoriks on laps, rauk või muhameedlane. Vähem rassismi paluks! --Andrus Kallastu 11. mai 2008, kell 17:29 (UTC)

Erireeglid on vajalikud ainult selleks, et mitte inimesi kahjustada. Olen põhimõtteliselt Sinuga nõus.

Tiuks pidas silmas lihtsalt plaati või siis auhinda väljastpoolt Eestit. Nii või teisiti, ka mina pean seda nõudmist liiga kõrgeks. Andres 11. mai 2008, kell 17:38 (UTC)

Andrus ei pannud vast tähele, kuidas hiljuti FC Flora Haapsalu 93 noorjalgpalluritest artiklid tekkisid. Palju tähtsamate jalgpallurite artikleid on puudu ja laste elulugusid ei ole vaja entsüklopeediasse kirjutada. Minu üks poegadest on ka noorjalgpallur ja need jaotatakse kõik vanuserühmade järgi. Kas alustame entsüklopeedia kirjutamist lastest ja täiskasvanud las ootavad? --Tiuks 11. mai 2008, kell 21:32 (UTC)

Lapsed on paljudes asjades täiskasvanutest eesrindlikumad. Ma ei näe probleemi. --Andrus Kallastu 11. mai 2008, kell 23:01 (UTC)

Sina muidugi ei näe probleemi, sest sa toimetamisega ei tegele. Vaevalt sa vaatad (vaatad aga ei toimeta), kas on artikeid soditud või uut artiklit alustatud sodimisega. Mina pole küll märganud. --Tiuks 11. mai 2008, kell 23:06 (UTC)

Minu meelest ei ole ma ühegi sõnaga õigustanud vandalismi. Leian, et näiteks lapsest või lapse poolt kirjutatud artikkel ei ole mingiski suhtes eristaatuses.--Andrus Kallastu 11. mai 2008, kell 23:24 (UTC)

Minu arust on nende koolilaste kirjutatud artiklid väga algelise sisuga (loe sisuta). Kirjutatakse hobidest jne. Selle all võib kannatada Vikipeedia usaldusväärtus. --Tiuks 11. mai 2008, kell 23:29 (UTC)

Kui me kustutame, siis ju mitte sellepärast, et see on lapse tehtud. Mis puutub Vikipeedia usaldusväärsusesse, siis selle vähesuses lapsed küll süüdi ei ole... Andres 12. mai 2008, kell 00:02 (UTC)

Usaldusväärsus ei olene sellest, millest kirjutatakse, vaid sellest, kas kirjutatu on usaldatav. Andres 12. mai 2008, kell 00:15 (UTC)

Usaldusväärsus oleneb ka sellest, millest kirjutatakse. Artiklid võivad minu poolest olla ka algklassilaste kirjutatud, kui nad oskaksid (üldjuhul ei oska) need artiklid vigadeta teha ja ei kirjutaks teemadel, mis ei sobi Vikipeediasse.

Usaldusväärsus ei ole asi, mida on võimalik tagada ainult viitamisega. Selle tagamiseks peab rakendama usaldusväärset poliitikat (seda sorti usaldusväärsus oleks leitav näiteks riigi ja kodanike või aktsionäride ja börsifirmade vahel – kui inimestele tundub, et aetakse õiget asja, kasutades sobivaid meetodeid, tekib ka usaldus) ja kirjutama ainult teemadel, mis ka Vikipeediasse sobivad (selle vastu eksimine ja näiteks vihmausside suguelust kirjutamine, viib inimesed paratamatult arvamusele, et kohas kus sellistest asjadest artikleid vorbitakse, ei ole 1. küll kontroll eriti paigas (v.t eelmine punkt – üldine poliitika) ja 2. siit ei tasu küll kvaliteetseid artikleid otsida).

iffcool 12. mai 2008, kell 06:55 (UTC)

Iffcooliga nõus. Lisaksin veel anonüümse kasutaja vastuse küsimusele Ma ei leia küll,et selleks peaks olema album välja antud, et Vikipeedias artiklit omada. Või on Vikipeedia tõesti nii püha paik,kuhu saavad ainult valitud, koolibändi B.A.G. arutelust. Vikipeedia tahab olla nii püha paik nagu entsüklopeedia. Rangelt erapooletu. Mitte suhtlusportaal. Endast, sõpradest, sugulastest ei maksa kirjutama kippuda. Vikipeediasse PEAVAD saama valitud. Minule ei meeldi lugega entsüklopeediat (loe teatmeteost), mis on kirjutatud juturaamatu stiilis. --Tiuks 12. mai 2008, kell 08:06 (UTC)

Kui keegi on Vikipeedias mingil teemal kirjutanud (ma ei mõtle iseenesest vms), siis on asja vastu huvi olemas, ja siis ei ole minu meelest põhjust, miks sellest ei võiks kirjutada (kui seda saab tõendada). Vihmausside suguelu on ju täiesti legitiimne teema, millega teadlasedki tegelevad, iseasi, et seda tuleb teistmoodi nimetada. Andres 12. mai 2008, kell 13:09 (UTC)

Jätk...

Kahtlemata on see subjektiivne teema, eriti kriteeriumite osas. Küll aga peaks vähemalt perspektiivi huvides seadma nõndanimetatud valiku kriteeriumi (lati) esialgu kõrgemale (kui seda rakendada, siis entsüklopeediline külg kannatab vähe). Siin välja pakutud juturaamatu või mingisuguse libamõttetu elulookirjelduste ja muu tühja-tähja (massiline) infiltratsioon ei ole välistatud, vaid pigem stiihiline, kuna me ei suuda (ilmselt) kõikidele uutele artiklitele objektiivset hinnangut anda. Vist vahelduvate edudega töötas nende noorisikute biograafiate kogumise Avjoska, kuid praegu on see vist soiku jäänud. Sellest lähtuvalt võib tõesti välja pakkuda mingisuguse abilehe või nn. kontrollimata lehe, kust on kindla staatuseta ehk mitte kindlalt entsüklopeedilisse väljaandesse kuuluvad isikud. --Dj Capricorn 12. mai 2008, kell 08:23 (UTC)

Samas võiks täitsa kaaluda mõtet, et koondada artiklid, mis ei ole eriti viletas seisus, kuid mis entsüklopeediasse ka väga ei sobi, eraldi lehele.

Näiteks: Vikipeedia:Entsüklopeediasse sobimatud artiklid, kuhu liigutada alateemadeks artiklid tundmatutest koolibändidest jms. (kujul: ... sobimatud artiklid/(sobimatu artikli nimi)) ning sellel lehel siis mingid kriteeriumid üles loetleda ja ühe teema all kõik alamlehed üles lugeda. iffcool 12. mai 2008, kell 08:58 (UTC)

See on täitsa hea mõte. See ei välista ka seda, et nendest kunagi ka Vikipeediasse artikkel tehakse. Seda eriti siis kui bändil plaat ilmub. --Tiuks 12. mai 2008, kell 09:04 (UTC)

Või peaks looma eraldi nimeruumi, kuhu selliseid artikleid teisaldada? Toimetamine läheks kohe lihtsamaks. Neid saab siis lihtsamalt kategooriatesse panna ja kes viitsib nendega jännata saab edasi parandada. Noortele tekiks sodimiseks oma entsüklopeedia. --Tiuks 12. mai 2008, kell 12:32 (UTC)

Minu meelest tuleb kohe otsustada, kas teema väärib artiklit. Mingisugust materjali kogumist ma ei poolda. Ebaoluline või tõendamatu materjal tuleb kustutada või siis paigutada kellegi kasutajalehele või alamlehele, kui keegi tahab seda säilitada. Andres 12. mai 2008, kell 13:01 (UTC)

Kui me hakkame koguma sobimatuid artikleid, siis seda rohkem neid hakkab juurde tulema. Andres 12. mai 2008, kell 13:02 (UTC)

Loomulikult on Sul Andres õigus; nii oleks kahtlemata õige. Aga kes see siis ikka neid problemaatilisi artikleid läbi hääletamisvoorude (millede aktiivsus kogemuslikult öeldes võib olematuks lugeda), maha võtma hakkab ja viimast protsessi juhtima hakkab. Seda muidugi juhul, kui me meeleheitlikult püüame kõike säilitada; ühtse kriteeriumi tegemine, mis sobib, mis mitte, on ilmselt äärmiselt keerukas ja üksjagu võimatu. --Dj Capricorn 12. mai 2008, kell 13:47 (UTC)

Enamasti ei ole ju probleemi. Ilmselt sobimatud artiklid kustutatakse kas kohe või kiiresti. Vaidlusaluseid artikleid on vähe, ja nendegi puhul tekib ju enamasti ligikaudne konsensus. Ja aeg-ajalt mõni hääletus korraldada on minu meelest hea, sest nii saab nähtavaks üldine suhtumine, nii et hääletustulemused kujunevad juba enne hääletust hõlpsasti ennustatavaks, nii et hääletus osutub ülearuseks. Andres 12. mai 2008, kell 14:46 (UTC)

Ja vaidlusaluste artiklite hoidmine ei tee ju suurt kahju, sest need pole nii halvad, et nad vaidluseta kustutama oleks pidanud. Andres 12. mai 2008, kell 14:47 (UTC)

Mina seaks lati madalamale, sest kustutamine toimub ju siis sisuliselt mitte lugeja, vaid administraatori/toimetaja enda pärast. Üldiselt lugeja otsib Vikipeediast midagi konkreetset ja ta ei satu "niisama lambist" nendele noorjalgpallurite artiklitele. Lugeja ju ei vaata artikleid viimastest muudatustest, teda huvitab konkreetne teema, mitte see, kes artikli lõi või millal seda tehtud on jne. Kui teda huvitavad näiteks noored andekad tuubamängijad, kes Eestis on head taset näidanud, siis miks piirata info kättesaadavust? Ma lihtsalt püüan olla konstruktiivne ja ei tee mitte mingeid etteheiteid mitte kellelegi. Teine asi on viitamata lehtedega, need tuleks viidata või viitamata osa kustutada, see on minu arvamus. --Jaan513 12. mai 2008, kell 16:30 (UTC)

Probleemsete artiklite jaoks oleks vaja veel malle, et artikli arutelu lehel saaks põhjendada artikli vajalikkuses entsüklopeediasse. See paneks lugejaid, kirjutajaid ja toimetajaid mõtlema ja mõjuks entsüklopeediale ainult kasulikult. Need oleks vastavas kategoorias ja mingi aja jooksul tehakse otsus. Ei pea alati hääletama. Paul Cole suguste artiklitele oleks ka vaja eraldi malli, et autor ise täiendaks või oodatakse täiendamist teiste poolt. Mallis peaks olema öeldud, et artikkel ei vasta reeglitele. --Tiuks 12. mai 2008, kell 16:40 (UTC)

Näiteks artikkel Masters at Work. Info võib olla väga tähtis aga kui teemat ei valda siis ei oska sellega midagi teha. See on anonüümse kasutaja poolt tehtud ja kasutaja poole pöörduda ei saa, et täiendaks seda aga see vajaks üle vaatamist. Hea oleks kui edasine toimetamine käiks valdkondade järgi. Artiklile lisatakse valdkonna mall varjatud kategooriaga jne. Ainult mallist ToimetaAeg ei piisa. --Tiuks 12. mai 2008, kell 18:40 (UTC)

Selle artikliga pole midagi keerulist: see on tõlge inglise vikist, tuleb lihtsalt toimetada. Andres 12. mai 2008, kell 19:29 (UTC)

Meil on ju toimetamis- ja vikindamismall. Minu meelest peaks neist piisama. Võib-olla on mõtet ka valdkondade järgi mallid teha, aga see teeb malli lisamise keeruliseks, sest tuleb hakata uurima, milline valdkond on õige, ja siis jälle, mis selle malli nimi on. Mina küll ei taha sellega jännata. Andres 12. mai 2008, kell 19:02 (UTC)

Ka minu arvates piisab neist kahest mallist. See, et mallid teemade kaupa oleks ei too juurde ühtegi toimetajat. Vaid mallide kasutamise üldpilt muutub keerulisemaks, ja vähem haaratavaks. Seega ei näe täiendavate mallide käibeletoomises ühtegi ilmselget plussi mille pärast seda teha tasuks.Akra 12. mai 2008, kell 19:59 (UTC)

Sellega ei pea administraatorid tegema. Lugejale annaks kindlasti rohkem infot kui mainitakse mis Vikiprojekti või valdkonda see artikkel kuulub. Mõni leiab võib olla meie kadunud Vikiprojektidki üles aga meil ei taheta ju projetidega tegeleda. Saan aru. --Tiuks 12. mai 2008, kell 20:18 (UTC)

Mina ei nõustu sellega, et piisab kahest mallist. Tehke üks ka korralik mall, et ei peaks mitut malli kasutama. Info jõuaks lugejateni ja kes oskab, see tegutseb. Näiteks inglise vikis en:Template:Articleissues ja vene vikis ru:Шаблон:Rq on kasutatud seda artikli lõpus. Sellesse malli saab lisada kas artikkel on lühike, vajab kategooriaid, interviki linke, vormindamist jne. --Tiuks 12. mai 2008, kell 23:59 (UTC)

Kui suudad, siis tee mulle selgeks mille poolest teevad need lisamallid Eesti Vikit paremaks ja millise probleemi nad lahendavad.Akra 13. mai 2008, kell 09:03 (UTC)

Tundub jah, et te aru ei saa. Paljudes vikides kasutatakse hooldamiseks rohkem malle kui meil. Mida annab lugejale info, et artikkel vajab toimetamist. Selle malliga saab lisada konkreetselt mida on vaja teha ja peale selle on nad vastavates kategooriates, mitte ainult selles kuus kui mall lisati. --Tiuks 13. mai 2008, kell 09:08 (UTC)

Mis probleemi lahendavad? Ainult kustutamise mallist ei piisa. Sellele samale hooldusmallile võiks lisada kontrollimist vajav artikkel. Hetkel ongi meil probleemiks mittesobivad artiklid ja kustuta mall selleks ei sobi. Mõni uustulnuk ehmatab selle peale ja ei julgegi midagi öelda või hakkab administraatoritega vaidlema. Inglise vikis kasutatakse seda artikli alguses aga selle võib vabalt artikli lõppu panna. Kasutame ja sellele järgneb loend. Tekstis on vastavad lingid. Näiteks mall {{vikinda}} peaks olema Seda lehte on vaja vikindada. Ja link vikindamisele (ru:Википедия:Викификация), mitte nendele reeglitele (kes siis sellest otsima hakkab). Ja üldse meil on stiil ja reeglid üks ja sama. Need reeglid on inglise vikis en:Wikipedia:Manual of Style ja en:Wikipedia:Policies and guidelines puudub. Vikipeedia:Põhireeglid on inglise vikis en:Wikipedia:Simplified ruleset, mis on ainult üks viiest Vikipeedia printsiipidest. Meil ei ole ju vastavaid artikleid Vikipeedia nimeruumis, Juhend on üldine jne jne. Kasutajal ei olegi õieti mille järgi juhinduda. Ja keegi ei viitsi sellega tegeleda. --Tiuks 13. mai 2008, kell 09:54 (UTC)

Tuleks tagasi Jaani öeldu juurde: Mina seaks lati madalamale, sest kustutamine toimub ju siis sisuliselt mitte lugeja, vaid administraatori/toimetaja enda pärast. Madalamale me ei saa latti lasta. Kui inimene otsib Googlist noorpallurit või koolibändi, siis ta tahab teada kus ta mängib. Konkreetselt kodulehte, et teada saada võistluste või esinemiste kohta. Mis kasu on laste artiklitest kui talle on jalgpall ja pillimängimine hobi ja tulevikus valib hoopis teise ameti. Vikis on lihtsalt tema hobid, saavutusi ei ole, sest neid ei tulnud. Lapsed kirjutavad tavaliselt ennast ise huvi pärast. Kirjutagu parem oma elulugu blogisse, see siin on entsüklopeedia, millel on kriteeriumid (meil ei ole). Koolibändi ei ole vikisse vaja selle jaoks, et lisada loendisse. Kui bändil on plaat, siis seda mainitakse ka sellel lehel ja selles näen ma vajalikkust vikisse. Artikli kvaliteedi kindlakstegemiseks olekski vaja malli (kõik ühes), sest mall kustutamine ei täida oma ülesannet. --Tiuks 13. mai 2008, kell 12:33 (UTC)

KAS JÄÄMEGI JAMAMA NOORTEGA? Lugege ka, mida nad kirjutavad. Kasutaja:Skut eemaldas artiklist 14YOP kustutamise malli ja enne seda sodis anonüümne kasutaja tsitaadiga. Ma ei näe sellisel artiklil mõtet. --Tiuks 13. mai 2008, kell 14:59 (UTC)

minu arvamuse kohaselt jaguneb inimkond laias laastus kaheks:

1. need, kes hoiavad saavutatud taset ehk stabilisaatorid
2. need, kes muudavad inimkonna arengu taset ehk modifikaatorid. Viimased jagunevad omakorda kaheks:
   1. arendajad ehk progressorid
   2. pidurdajad ehk regressorid

Usun, et stabilisaatoreid on umbes 90 % ja mofifikaatoreid seega 10%. Progressoreid vast 9,9% ja regressoreid 0,1%.

Stabilisaatorid olid nõukogudeaegse publitsistika meeliskangelane. Et oh kui tublilt ikka teeb oma kaevuri- või põllumehetööd. Modifikaatoritest ei armastatud eriti rääkida, sest modifikaatorid mõtlevad alati midagi välja ja sellest tõuseb ainult jama. Nii regressorid kui progressorid on ühiskonna valdavale enamikule pinnuks silmaks, sest nad käituvad teisiti kui ollakse harjutud.

Meie valik - kas ignoreerida progressoreid või mitte. Kes nad sellised on? Kahtlemata loovisiksused nii heas kui halvas mõttes. Kogu meie probleem on selles, et ei taheta näha artikleid pisiprogressoritest, vaid ikka megaprogressoritest. Minu silmis ei ole olemuslikku vahet koolibändil ja Nobeli preemia laureaadil. Mõlemit ühendab loovus. Ja seda loovust tulebki nii koolibändide kui ka laureaatide artiklites välja tuua.

Mis puutub mallidesse, siis, nagu ikka - neid peab olema nii palju, kui vajalik ja nii vähe, kui võimalik...--Hendrix 13. mai 2008, kell 16:19 (UTC)

Kas tõesti on vaja tõestada, mis vahe on koolibändil ja bändil, noorte jalgpallurite tiimil ja profitiimil? Sisu on täiesti erinev. Teeme siis noortest jalgpallurite tiimidest iga aastakäigust ja kõikidest tiimidest. Ruumipuudust meil ei ole. Kõik koolibändid ja paneme loenditesse. Vajalikku bändi annab otsida aga kuna ruumi puudust ei ole siis las olla. Mul hakkab juba kopa ette viskama. --Tiuks 13. mai 2008, kell 16:59 (UTC)

pole vaja kopatada, vaid lihtsalt veidi aega maha võtta ja mõtiskleda väärtuse üle.--Hendrix 13. mai 2008, kell 17:03 (UTC)

Toon siis lihtsama näite, et paremini oleks aru saada. Malli oleks vaja laste juttudele. Entsüklopeediasse ei sobi kirjutada Miss Marple käib ka vahel ETV-s, artiklistMiss Marple. Selline artikkel ootab ümbertegemist aga sellel peaks olema märge, et vajab kontrollimist. Seekord päästis selle Epp. Kui selline artikkel jääb pikemaks ajaks ja keegi ei viitsi kohendada, siis peaks selle kustutama, et saaks otsast peale hakata. Tänasest on veel näiteid: Raudlinn, Rivendell, Dark Light (selles on 2 malli aga piisaks kontrollimise mallist, sest sellel lehel puudub, kust albumilt need lood on). --Tiuks 13. mai 2008, kell 21:21 (UTC)

Raudlinn ja Rivendell on huvitaval kombel üsna pädevad artiklid (Tolkieni loomingu kohta), paraku on neil puudu esimene ja selgitav lause.--WooteleF 13. mai 2008, kell 21:25 (UTC)

Toimetamine vikis

Pakuks uue malli teksti uutele artiklitele, mis oleks ühtses mallis ja asub artikli lõpus. (Artikli alguse malle võiks kasutada pikkadel artiklitel). See artikkel vajab ülevaatamist, arvamust ja/või toimetamist. Märkuse lisamise konkreetseid põhjusi vaata artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust. Sellisel juhul tekiks arutelu autoriga ja saaks otsutada, kas artiklil on mõtet või tuleks kustutada (mingi aja jooksul tuleks kustutada kui artikkel armetu välja näeb). Malli nimi võiks olla {{toim}} ja juhul kui tulevad teemade järgi mallid, siis need võiks olla {{toim-muusikud}} nagu hetkel on mõeldud projektiväliseks kasutamiseks {{muusikud-toim}} ja kui banner on arutelu lehel siis {{muusikud-toim2}} (veel ei kasutata). --Tiuks 14. mai 2008, kell 13:16 (UTC)

See on küll tõsi, et reegleid ja juhendeid kirja panna keegi ei viitsi, ja kui keegi seda teeb, on tänuväärne. Minu meelest aga pole mõtet põhireegleid, ja seda, mida inglise keeles nimetatakse style, lahku viia. Andres 14. mai 2008, kell 13:20 (UTC)

Kui projekti eesmärk on välja töötada reeglid mingi valdkonna artiklite kirjutamiseks, siis ei ole ju tarvis uustulnukaid sellesse kaasata. Kui reeglid on valmis, tuleb nad paigutada reeglite alla. Kui tahetakse kellelegi projekti olemasolust teatada, võib kirjutada tema arutelulehele.

Milleks on tarvis koondmalli? Mida see juurde annab?

"on lühike, vajab kategooriaid, interviki linke, vormindamist". Nendel juhtudel ei kasutata toimetamismalli. Kui on tarvis toimetamist, kirjutatakse arutelulehele, milles asi on.

Kui juba on kustuta-mall, siis on ju probleemid väga tõsised. Andres 15. mai 2008, kell 09:12 (UTC)

Koondmalli kasutamine on minu meelest liiga tülikas, aga kui keegi tahab seda kasutada, siis ta võib ju olla.

Minu meelest tulebki vikindamismalli juurest juhatada reeglite juurde, sest reeglite järgi tulebki ju vikindada. Andres 15. mai 2008, kell 09:21 (UTC)

Kui inimene otsib Googlist noorpallurit või koolibändi, siis ta tahab teada kus ta mängib. Konkreetselt kodulehte, et teada saada võistluste või esinemiste kohta. Mis kasu on laste artiklitest kui talle on jalgpall ja pillimängimine hobi ja tulevikus valib hoopis teise ameti. Vikis on lihtsalt tema hobid, saavutusi ei ole, sest neid ei tulnud.

Kus ta mängib, see ei ole ju saavutus. Siis võib ju artiklis kirjutada, kus ta mängib. Ja mis tähtsus sellel on, kas keegi teeb midagi hobina või elukutsena? Andres 15. mai 2008, kell 09:21 (UTC)

Lapsed kirjutavad tavaliselt ennast ise huvi pärast. Kirjutagu parem oma elulugu blogisse, see siin on entsüklopeedia, millel on kriteeriumid (meil ei ole). Koolibändi ei ole vikisse vaja selle jaoks, et lisada loendisse. Kui bändil on plaat, siis seda mainitakse ka sellel lehel ja selles näen ma vajalikkust vikisse. Artikli kvaliteedi kindlakstegemiseks olekski vaja malli (kõik ühes), sest mall kustutamine ei täida oma ülesannet.

Kui tegu ei ole märkimisväärse isiku või bändiga, siis tulebki kustutada ja siis kasutataksegi kustutamismalli. Sellel ei ole mingit pistmist artikli kvaliteediga.

Lubamatuid asju võivad teha ka täiskasvanud. Andres 15. mai 2008, kell 09:21 (UTC)

Minu meelest piisab autoriga ühendusse astumiseks artikli (ja vajaduse korral autori) arutelulehest. Probleemid aga tuleks püüda ise lahendada, sest tavaliselt on seda lihtne teha. Kui on jutt albumist, siis piisab tavaliselt linkide nupule vajutamisest, et teada saada kelle album see on ja millal välja antud. Andres 15. mai 2008, kell 09:30 (UTC)

Jah, olen sinuga nõus. Selle jutu peale tuli mulle mõte, et tuleks alustada toimetajate harimisest, sest meil ei püüta ise probleemi lahendada. Ühtses mallis on samad malli nimed, mis meil juba kasutuses on. Vahe on ainult selles, et teksti on vähem. Näiteks mall {{NeutraalsusVaidlustatud}}. Ühtses mallis on näiteks Artikli neutraalsus on vaidlustatud (rasvases kirjas on Vikipeedia vastavad artiklid) ja selle järel väiksemalt Märge alates kuu aasta. Ühtse malli alguses on juba kirjutatud, et palun aita parandada artiklit ja märkuse lisamise konkreetseid põhjusi vaata arutelu lehelt. Seda malli ei saa artikli lõppu panna, sest ka pikemad artiklid tahavad kohendamist. Ülaltoodud uue malli tekst oli just probleemsete artiklite jaoks. Kui artikkel sobib entsüklopeediasse, siis ei ole vaja seda lisada vaid tulevad vikinda jt mallid. Nii õpivad ka teised paremini toimetama, sest alati ei ole pädevat administraatorit, kes oskaks probleemi lahendada. Lihtsam on lüüa käega ja uutele artiklitele mitte midagi lisada. Siis nad kaovad ära, sest neil ei ole kategooriaid, neile ei viita midagi jne. See oleks nagu filter ja nad oleks näiteks kategoorias Ülevaatamist vajavad artiklid. Sellesse kategooriasse ei tohiks koguneda artiklid. Siin peaks otsustama kas kustutada või edasi toimetada. --Tiuks 15. mai 2008, kell 10:44 (UTC)

Minu meelest kustutamismall selleks ongi. Kui on selge, et tuleb kustutada, siis pole malli tarvis. Muidugi, kes administraator ei ole, peab ikkagi selle malli panema. Ja samuti, kui artikkel on kustutamiskandidaat, siis muud mallid on üleliigsed.

Praegu saab malle (tõsi küll, mitte kõiki) lisada redaktoriboksi alt. Siis ei pea üldse midagi kirjutama. Andres 15. mai 2008, kell 11:00 (UTC)

Ausalt öeldes ei ole tulnud meeldegi, et malle saab panna redaktoriboksi alt. Olen näinud aga ilmselt mitte süvenenud sellesse. Sellisel juhul teeks elu veel lihtsamaks. Üldine malli nimi looksulgudes ja selle sisuks oleks näiteks vikinda=detsember 2024 (vikinda={{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTYEAR}}). Siis ei ole vaja ise lisada kuud ja aastat. Kõik need enamkasutatud mallid oleks redaktoriboksi all. Minuarust on inglise vikis rohkem malle kustutamiskandidaatidele ja see ongi asja mõte, et mitte kohe kustutada vaid peaks mõtlema enne kui kustutada. --Tiuks 15. mai 2008, kell 12:24 (UTC)

Kui tingimata tahetakse kuudega malle teha, pandagu need siis redaktoriboksi alla.

Minu meelest on inglise Vikipeedias kaks malli: kiire kustutamise kandidaat ja kustutamise kandidaat. Esimese puhul arutatakse 3 päeva, teise puhul 7 päeva. Ilmsetel juhtudel kustutatakse kohe. Kustutamise põhjus on tavaliselt teema tähtsusetus või võimatus leida avalikke andmeid. Andres 15. mai 2008, kell 16:01 (UTC)

Aga meil ei ole ju neid malle, et saaks arutada. Praeguses kasutuses malle ei saa panna redaktoriboksi alla selle süsteemiga nagu mina pakkusin, sest neil on kuu ja aasta parameeter eraldi. Neid malle ei jagata kuude kaupa kategooriatesse. Lisamise aeg on lihtsalt mallil näha. Pean silmas inglise viki malli en:Template:Articleissues ja näiteks malli en:Template:Cleanup sisu on mõlemas (nii ühtses kui eraldi) It may require general cleanup to meet Wikipedia's quality standards. --Tiuks 15. mai 2008, kell 16:45 (UTC)

Milliseid malle meil ei ole?

Võib ju kuidagi nii ümber teha, et saaks redaktoriboksi alt lisada. Andres 15. mai 2008, kell 19:03 (UTC)

Ümber ei ole vist mõtet teha. Mul on tunne, et inglise viki tahab üle minna ühtsele mallile (erinevad mallid teevad artikli kirjuks). Põhimallid on neil kuude kaupa kategooriates nagu meil {{ToimetaAeg}} aga üldisel mallil on enamasti kõik ühes kategoorias (vastavalt mallile) ja peidetult. Ma ei oskagi öelda millist malli meil vaja oleks aga midagi on puudu. Nende artiklite jaoks, mis tahavad korralikult parandamist. (Artikkel vajab puhastamist vastavalt Vikipeedia reeglitele?) Pean vist tegema algust ühtse malliga ja meie mallid asemele kirjutama, siis tekib parem pilt. --Tiuks 15. mai 2008, kell 19:25 (UTC)

Alustasin malliga {{toim}}. Hetkel on meie mallidest lisatud {{allikad}}. Probleem on meie kuupäeva näitamisega ja seda teeb mall {{Checkdate}}. Kuna Ahsoous on hetkel eemal, kelle poole ma tavaliselt kuupäevadega pöördun, siis võib olla oskab Jaan seda parandada. --Tiuks 16. mai 2008, kell 09:29 (UTC)

Kahjuks ei ole aega, pean samuti lähiajal eemal olema. --Jaan513 16. mai 2008, kell 17:51 (UTC)

Kas on võimalik redigeerimiskasti alla lisada lihtsalt link kuu ja aasta (juuni 2008). Siis oleks lihtsam lisada uuele toimetamismallile aega. Malli õpetuses on Dates should be set using the "kuu aata" format, ie. =detsember 2024, or ={{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTYEAR}}, millest järeldan, et saaks CURRENTMONTHNAME ja CURRENTYEAR kasutada aga see muutub kogu aeg.

Loodan, et on võimalik lisada malle koos püstkriipsu ja = märgiga. Näiteks alguses {{toim|}} ja siis tuleb lisada teised mallid. Näiteks cleanup=| (ilma looksulgudeta ja lõpus püstkriips järgmise parameetri jaoks). Või on võimalik see kohe nii: cleanup=juuni 2008? Cleanup tõlgin toimeta. --Tiuks 7. juuni 2008, kell 13:02 (UTC)

Meil on tarkvara inglise keele järgi. Mall {{Checkdate}} oskab lugeda ingliskeelset aega ja seepärast ei näitagi ühtses mallis lisamise aega. Leidsin lihtsa kuu ja aasta lisamise malli. Mall {{AEG}} lisab ise kuu ja aasta. Näide on Kasutaja:Tiuks/Toimetamine#Malli proovid. --Tiuks 8. juuni 2008, kell 16:08 (UTC)

Kas on võimalik tarkvarasse sisse kirjutada #time sarnaselt #aeg. Siis saaks ka malli {{Checkdate}} korda. Selle malli võiks eestindada aga mis nimeks paneks? Redigeerimisakna alla tuleks lisada {{subst:AEG}}}}, siis ei peaks ise toimetamismallis kuu ja aega lisama. Üksikutes toimetamismallidesse on vaja aeg kirjutada parameetriga aeg nagu proovimallis {{X3}}. --Tiuks 8. juuni 2008, kell 17:02 (UTC)

---

Kas oleks aeg teha Vikipeedia lehekülg Vikipeedia:Toimetamine. Mis see on ja kuidas toimetada. Siis saavad ka uustulnukad süsteemile pihta. (en:Wikipedia:Maintenance) Sellest artiklist peaks kätte saama kõik nimeruumi Vikipeedia artiklid nagu näiteks kategoriseerimine Vikipeedia:Kategooriad, Vikipeedia:Täpsustuslehekülg jne. Saksa vikis on kategooriate lehel Vikiprojektide lehed, et iga valdkonna saaks ühest kohast kätte. Näiteks de:Wikipedia:WikiProjekt Geographie/Kategorien. Muusikute projektis on see teostatav ka eraldi huvirühmade järgi. Ma arvan, et nii saame ka reeglitele eraldi artiklid aga alustama peaks külgriba malliga (mall:Vikipeedia reeglid). Interviki lingid on sellel artiklil sassis. Selle artikli link on de:Hilfe:Formatvorlagen aga kui minna inglise viki lehelt en:Wikipedia:Manual of Style, siis saab hoopis de:Wikipedia:Wie gute Artikel aussehen.

Miks ma tahan toimetamise lehte? Aga sellepärast, et minu unistus on viia toimetamine Vikiprojektidesse. Tuli mõte, et uuel artiklil võiks olla mall {{Muusikud-toim}} (uue nimena tahaks toim-muusikud, et ühtlustada malli nimesid) ja edasi toimuks toimetamine sektsioonides. Toimetamine oleks need B-klassi 5 kriteeriumit, mida saab Vikiprojekti bannerile lisada. Nii jõuavad kasutajad lihtsamalt Vikiprojektideni ja vajalik info on kohe käes. --Tiuks 3. juuni 2008, kell 10:52 (UTC)

Maintenance on hooldus. Toimetamine on laiem mõiste.

Mis on sektsioonides toimetamise eelis? Andres 4. juuni 2008, kell 11:58 (UTC)

Sektsioonid oleks nagu huvirühmad. See on iga kasutaja teha, kas ta süveneb ühte huvirühma või mitmesse. Alustada on igatahes lihtsam kitsamast valdkonnast. Samas toimetamist vajavaid artikleid on vähem ja nad on vastavas huvirühma kategoorias. Kasutaja leiab lihtsamini tee toimetamiseni.

Mõtlesin ise ka, et toimetamist ja hooldust üksühele ei saa võtta. Igatahes mõtisklen selle üle, kuidas kokku viia need reeglid ja toimetamine. Hooldamine on minu jaoks näiteks tarkvara parandamine või midagi seesugust. Arvatavasti teen kuskile enne kondikava valmis, et toimetamisest mingit pilti luua. --Tiuks 4. juuni 2008, kell 21:29 (UTC)

Sain asjale pihta, mis inglise vikis hoolduse all mõeldakse. Hooldamise kategooria on näiteks Artiklis on vigane kuupäeva parameeter, mida vikinda proov {{X3}} näitab, sest meil ei näita parameetrit aeg, date aga küll. Ühist malli {{toim}} on näha Artikkel Vikiprojekti banneri ja mallide katsetamiseks. Ma ei saagi aru, miks vigane parameeter on. Kuuga kategooria igatahes on korras. Toimetamise võrdustaks en:Wikipedia:Cleanup ja hooldamine oleks siis ikkagi en:Wikipedia:Maintenance. Vikipeedia:Toimetamine valmib minu alamlehel. Andke nõu ja kommenteerige. --Tiuks 8. juuni 2008, kell 12:50 (UTC)

Põhireeglid

Minu meelest on liiga raske leida lehte Vikipeedia:Põhireeglid, näiteks lehelt Vikipeedia:Vikipeedia reeglid viidatakse sinna alles lõpus, "Vaata ka" alajaotuses :) Võimalik, et viga on minus, sest põhireeglite juures "lingid siia" lehte vaadates neid linke jagub. --Jaan513 12. mai 2008, kell 16:55 (UTC)

Pane julgelt juurde. Andres 12. mai 2008, kell 18:59 (UTC)

Kahtlane lause

Mulle ei meeldi lause: Kui arutelulehelt ei selgu, miks on toimetamist tarvis, tohib toimetamismärkuse kustutada.

Seda peaks muutma. Pakun omalt poolt: Kui artikkel on näiliselt puudusteta ja arutelulehelt ei selgu, miks on toimetamist tarvis, tohib toimetamismärkuse kustutada.

Arutelulehele pole teksti lisamine kohustuslik ja ei tohiks seda ka olla, sest suuremal enamusel juhtudest saab antud märkus lisatud ikkagi siis, kui artikkel on ikka üsna nigelas seisus ja pole tarvidust eraldi välja kirjutama hakata, et parandamist vajab sõnastus, kirjavead on tarvis likvideerida, vormindus ja artikli ülesehitus on paigast ära, artikkel sisaldab kaheldavaid väiteid ja viited puuduvad, puuduvad lingid, intewiki lingid ja kategooriad, välislingid on esitatud sobimatul kujul ja teiste artiklite juurde on lingitud mittesobival viisil, artikkel ei anna asjast ülevaadet jpt. toimetamistvajadust genereerivad ja muid asjatoimetusi nõudvad tegevused. Paar vajalikku malli artikli ülaossa ära laduda ja käib küll. Romaanikirjutamine pole vajalik. iffcool 1. detsember 2008, kell 00:14 (UTC)

Ma olen Sinu sõnastuses öelduga nõus, aga asi on selles, et see reegel ei kohustagi arutelulehele midagi kirjutama. Kustutab ikkagi ainult see, kes ei leia artiklist puudusi (ja see on subjektiivne, mistõttu seda pole minu meelest mõtet kirja panna). Kui ka arutelulehelt ei selgu, mida toimetada, siis on kustutamine õigustatud, sest ükskord tuleb toimetamismärkus ju ka maha võtta. Alati võib toimetamismärkuse tagasi panna ning selgitada, miks on tarvis toimetada.

Toimetamismall erineb keeletoimetamis- ja vikindamismallist. Nende puhul pole üldjuhul tarvis midagi kirjutada. Toimetamismalli puhul on soovitatav kirjutada, kui toimetamisvajadus pole täiesti ilmne. Andres 1. detsember 2008, kell 00:39 (UTC)

Toimetamise (toimeta) puhul on kindlasti vaja ära märkida mida on vaja toimetada, kuna nii inimesed kui nende arusaamised asjadest on erinevad. Alati ei pruugi ka kohe sisulist viga tähele panna. Tänasel päeval ripup meil üleval üle 5400 artikli milledest osa on aastast 2004. ehki võivad istuda 2008 aastas (Süsteemi eripära artiklit vaadates tõstab toimetamis mall ta jooksvasse kuusse). Enamusel neist artiklitest ei ole teada, mis neil viga on või on see viga juba parandatud. Seega edaspidi sisulise toimetamise pool tuleb arutelus kindlasti lahti kirjutada. Samas peaks välja töötama ka juhendi kuidas malli(d) artikli eest maha võetakse. Mõtlen neid malle mis on sinna omalajal igati põhjendatult pandud ja ka edaspidi pannakse.Akra 1. detsember 2008, kell 09:30 (UTC)

---

Mida täpselt tähendab artikli alajaotus "Kirjandus"? Kasutatud kirjandus peaks minu meelest olema viidatud ja seega viidete all. Kas kirjandus on siis loetelu kirjandusest, mille poole lugeja võiks pöörduda, et teemasse süveneda? Siim 9. veebruar 2009, kell 12:41 (UTC)

Jah, nii see on mõeldud.

Kui kasutatud on valdavalt ühte või kahte allikat, siis pole võib-olla mõtet iga lause juurde linki panna. Võib vast lihtsalt "Kirjanduse" all lisada, et tegu on artikli olulise allikaga. Andres 15. veebruar 2009, kell 09:23 (UTC)

Artikli osade järjekord: vaata ka

Teen ettepaneku muuta reeglites kohta, mis käsitleb artikli osade järjekorda. Mina asendaks praeguse sellisega: ... – Viited – Kirjandus – Vaata ka – Välislingid
Vaatasin üle näiteks headeks artikliteks tunnistatud artiklid ja see variant oli tunduvalt levinum. Mulle endale paistab see samuti parem variant olevat. Ivo 14. veebruar 2009, kell 21:59 (UTC)

Mina olen nõus. --Tiuks 14. veebruar 2009, kell 22:02 (UTC)

Kuidas on võimalik, et headeks artikliteks kuulutati reeglitega vastuolus olevad artiklid? Mina ei ole nõus, sest siis peaks hakkama kõiki korrektselt vormistatud artikleid ümber muutma. Selleks peab olema väga hea põhjendus, et väljakujunenud ja aastaid aktsepteeritud süsteemi muutma hakata. Siim 14. veebruar 2009, kell 22:10 (UTC)

Nii elementaarsed reeglid vast siiski väga hästi meeles ei püsi kuna neid ikka üle vaatama ju keegi suurt kunagi ei hakka, kui on need omale selgeks teinud ja küllap talitatakse nende osade järjekorda seadmisel lihtsalt varasemalt väljakujunenud harjumuse põhjal. Ma mäletasin isegi, et vaata ka oli vahetult enne välislinke.

Kuna seda süsteemi jälgitud pole siis ei saa rääkida just tõsisest probleemist olemasolevate artiklite ümbertegemisel, kuna selliseid ümbertegemist vajavaid artikleid praktiliselt pole, kus see oleks ainuke puudus ning ülejäänud artikleid tuleks niikuinii kohendada ja ümbertõstmine oleks seejuures veel õige lihtne tegevus.

Praegu on heade artiklite seas minu vaatamise järgi kahel (Vulkaan ja Albert Kivikas) järjekord reeglitepärane ja kuuel minu pakutuga kooskõlas. Ülejäänutel puudub kas "Vaata ka" või mõni teine lõpuosa selliselt, et säärast järjekorda pole võimalik tuvastada.

Mulle endale on aga tundunud, et väljapakutu on artiklites sagedasem. Ivo 14. veebruar 2009, kell 22:29 (UTC)

Vaatasin inglise viki eeskujulikke artikleid. Kõigil on "See also" viidetest eespool. Ehk oleks vaja hoopis siinsed "head artiklid" ja muud toimetamist vajavad üllitised korda teha. Siim 15. veebruar 2009, kell 08:19 (UTC)

See, kuidas need alajaotused on paigutatud, ei ole ju kuigi tähtis, sest mitu erinevat paigutust on ühtviisi vastuvõetavad. Minu meelest võiks reegleid lõdvendada. Ainuke kindel reegel on see, et välislingid on kõige lõpus. Minu arvates võiks "Vaata ka" olema eelviimane, aga pole ka midagi hullu, kui see nii ei ole. Ühesõnaga, ma olen nõus Ivo pakutud järjekorraga, aga ma ei leia, et kui sellest pole kinni peetud, oleks artiklil midagi viga. Andres 15. veebruar 2009, kell 09:23 (UTC)

Minu meelest on "Vaata ka" loomulikum koht enne viiteid. Seda seepärast, et selles rubriigis olevad lingid on sageli vajalikud teema paremaks mõistmiseks. Oleks vajalik, et lugeja neid tähele paneks. Samas viited on selline osa, mida keegi otseselt lugema enamasti ei hakka. Seega peetakse viidete algust artikli sisulise osa lõpuks. See on umbes nagu filmi lõputiitrid. Kas olete näinud, et inimesed kinos istuksid oma kohal niikaua, kuni need on ka ära nähtud? Ei ole ju nii. Sama ka artiklite lugemisega. Siim 15. veebruar 2009, kell 10:19 (UTC)

Sama argumendiga saaks põhjendada ka välislinkide paigutamist enne viiteid. Andres 15. veebruar 2009, kell 10:30 (UTC)

Minu meelest ei ole nii. Välislingid ei ole asi, mida lugeja peaks nägema, et teemat mõista. Siim 15. veebruar 2009, kell 10:37 (UTC)

Kas selle jaoks mõnd standardit ei eksisteeri? Samamoodi nagu on fikseeritud viite struktuur peaks olema fikseeritud ka artikli standartsete osade järjekord. "Vaata ka" võiks järgneda vahetult artikli sisule, kuna, sisuliselt, on see veel osa artikli sisust. Viited kuuluvad traditsiooniliselt teksti lõppu. Välislingid võiks olla seega nende kahe vahel. --Hardi 15. veebruar 2009, kell 10:42 (UTC)

Ivole. Olgu. Kui viiteid on palju, siis on tõesti otstarbekas "vaata ka" ettepoole panna. Kas ei võiks järjekorda vabaks jätta?

Hardile. Osade järjekord ongi reeglites fikseeritud. Reeglite üle me siin vaidlemegi. Välislingid on Vikipeedias kõige lõpus selleks, et oleks selge piir Vikipeediasse kuuluva artikli ning sellest väljapoole viivate linkide vahel. "Vaata ka" ei ole minu meelest ühemõtteliselt artikli osa. Kui teda artikli osaks lugeda, peaks ta muidugi olema enne viiteid. Ka "Kirjandus" pole minu meelest ühemõtteliselt artikli osa. Ta sarnaneb "välislinkidega". Andres 15. veebruar 2009, kell 10:49 (UTC)

Erinevates entsüklopeediates on see asi lahendatud erinevalt. Mõnikord on "See also", "Cross references" vms pärast viiteid, mõnikord enne. See on põhimõtteliselt aktsepteeritav mõlemat pidi. Küll aga ei ole ma nõus sellega, et reegleid võiks lõdvendada. Ühe entsüklopeedia siseselt peab asi välja nägema ühtmoodi. See on esimene asi, mis usaldusväärsust alla tõmbab, kui iga artikkel on isemoodi vormistatud. See justkui vihjaks, et keegi ei toimeta artikleid. Siim 15. veebruar 2009, kell 10:51 (UTC)

Olen nõus, et ideaalis peaks olema ühtmoodi vormistatud. Aga minu meelest ei ole meil mõtet energiat suunata selliste vähetähtsate asjade ühtlustamiseks, kui artiklites on palju suuremaid puudusi, mis palju rohkem silma paistavad ja palju rohkem usaldusväärsust alla tõmbama. Ühesõnaga, vaev ja tulemus ei ole minu meelest proportsioonis. Kui me ise ei suuda järjekorda meeles pidada, miks me siis eeldame, et lugeja seda märkab? Andres 15. veebruar 2009, kell 10:59 (UTC)

See ei võta kuigi palju energiat, sest ainult selle pärast vast spetsiaalselt tööd tegema ei hakata. Artikli toimetamise ja täiendamise käigus selle asja kordategemine kulutab paar sekundit. See pole ka argument, et korralikult ei saa vormistada, sest sisulise külje toimetamine on olulisem. Miks mitte mõlemaid teha? Nüüd vast saab see teema tähelepanu ning loodetavasti vähemalt administraatorid teevad endale artikliosade järjekorra selgeks. Väga palju teraseid lugejaid on olemas, kes just selliseid asju tähele panevadki. Siim 15. veebruar 2009, kell 11:06 (UTC)

Olgu siis, pange reeglid paika, mina jään erapooletuks, välja arvatud selles osas, mis puudutab välislinke. Andres 15. veebruar 2009, kell 11:09 (UTC)

Pärast argumentatsioone ma pooldan siiski Siimu, lugejale on ilmselt tõesti tähtsam, kui ta näeb lähedalt seotud artikleid. Viidetele liigutakse niikuinii automaatselt mingile numbrile artikli sees vajutades--Dj Capricorn 15. veebruar 2009, kell 11:12 (UTC)

Olen nõus kehtiva Vikipeedia artikli standardosade järjekorraga:

1. Mõiste seletus, kus mõiste või märksõna on ära toodud rasvases kirjas, soovitatavalt kohe definitsiooni alguses.
2. Artikli sisu, mis pikema artikli puhul peaks olema parema loetavuse huvides alapealkirjade abil liigendatud
3. ==Vaata ka== (Nummerdamata loend Vikipeedia siseste linkidega)
4. ==Viited== (Nummerdatud loend), vt [[1]]
5. ==Kirjandus== (Nummerdamata loend)
6. ==Välislingid== (Nummerdamata loend)
7. Mall (näiteks {{ZIM}})
8. Kategooria (näiteks [[Kategooria:Zimbabwe]])
9. Viidad artiklile teistes Vikipeediates ehk nn interwiki (näiteks [[en:Zimbabwe]])

--Andrus Kallastu 15. veebruar 2009, kell 17:54 (UTC)

Oma ettepanekut tehes lähtusin mina sellest (lisaks praegusete reeglite osas sagedasele eksimisele), et lühemate artiklite puhul, kus on väga vähe viiteid, on (muidugi minu subjektiivse arvamise järgi) parem kui "Vaata ka"-osa oleks viidete all ja seda eriti juhul kui välislinkide osa üldse puudub. Pikkade artiklite puhul (kus võib olla ka näiteks väga mahukas viidete osa) mina aga üldse ei eeldaks, et lugeja seda kõike lugema hakkaks – seda ainult juhul, kui tal on tarvis selle teemaga põhjalikult tutvuda – ja säärasel juhul loeks ta sissejuhatuse ning ehk veel natuke artikli algusosa, missjärel keriks aga kiiresti tolle artikli silme eest läbi, püüdes vaadata, kas midagi huvitavat jääb silma või mitte. Kui lugeja aga artikli kiiresti lõppu tõmbab siis mina leian küll, et oleks hulga parem kui "Vaata ka" osa samuti sinna lõppu paigutatud oleks, sest kui see on enne viiteid ja kirjandust, ei mahu see tõenäoliselt enam ekraanile ja lugeja ei pruugi neid vaata ka linke märgatagi. Samuti samastan mina neid vaata ka linke pigem välislinkide alajaotusega kui artikli sisulise poolega ja sooviks need kaks ka seetõttu lähestikku paigutada. Ivo 19. veebruar 2009, kell 15:35 (UTC)

Muide mina olen alateadlikult "viited" enne "vaata ka" alajaotust pannud ja seetõttu patustanud nende reeglite suhtes. Mina jaoks on "vaata ka" sarnaste teemade jaoks ja otseselt ei pruugi seonduda artikliga. Viiteid vaatame ju artiklit lugedes (klikime ju noolele alajaotuses viited või numbrile artiklis). Toetan Ivo ettepanekut. --Tiuks 19. veebruar 2009, kell 16:15 (UTC)

Aga mõelge sellise artikli peale, kus viiteid on palju. Nagu inglise vikis. Mina lõpetan tavaliselt artikli lugemise selle koha peal ära, kus viited algavad. Välislinke teab igaüks lõpust spetsiaalselt otsida, aga "vaata ka" ja kirjanduse võimalik olemasolu ei tarvitse meelde tulla. Mina pooldan, et viited oleks nii lõpus kui võimalik. --Epp 19. veebruar 2009, kell 16:31 (UTC)

Mis link see on? (Nummerdatud loend), vt http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vikipeedia:Vikipeedia_reeglid&action=edit&section=8 See on reeglites ka. --Tiuks 15. veebruar 2009, kell 18:01 (UTC)

Pooldan sellist järjekorda, kui on "Vaata ka" enne kui "Viited". Arvan ka, et Vaata ka alajaotuses on loetletud selle artikliga seotud artikleid Vikipeedia sees, aga viited on lihtsalt allikate kogumik. Geonarva 19. veebruar 2009, kell 20:46 (UTC)

Aga kui alajaotust "välislingid" ei ole, siis viited artikli lõpus ei ole just kõige ilusamad. Seda eriti lühikestel artiklitel, millele ei ole veel välislinke jõutud panna. --Tiuks 19. veebruar 2009, kell 20:53 (UTC)

Kes ja mille kriteeriumite alusel saab otsustada, mis on ilusam artikli lõpus - kas viited, välislingid või "Vaata ka" alajaotus? Geonarva 19. veebruar 2009, kell 21:07 (UTC)

Ilu on vaataja silmades. Seetõttu ei saa seda vist hästi argumendina kasutada. Aga kui ilust rääkida, siis minu meelest on väga inetu, kui "vaata ka" on pärast viiteid. Seda eriti lühikestel artiklitel, millele ei ole veel välislinke jõutud panna. :) Siim 19. veebruar 2009, kell 21:13 (UTC)

Minu arvates peaks viited (ehk kasutatud materjal) asuma seal, kuhu see traditsiooniliselt paigutatakse - kõige lõpus. Viidata võib ju ka paberkandjal asuvatele allikatele ning kui sise- või välislingid neist tõesti ebaolulisemad on, siis võiks sellised lingid ju üldse andmata jätta. --Hardi 19. veebruar 2009, kell 20:59 (UTC)

Kõige lõppu viiteid ei saa panna, sest enne kategooriaid peavad olema "välislingid". Ilu on tõesti vaataja silmades ja seepärast me siin vaidlemegi. Kui on väga palju viiteid, siis võiks olla tõesti enne välislinke. Peab tunnistama, et antud reegel on tehtud kaunikene ja peame sellega arvestama. --Tiuks 19. veebruar 2009, kell 21:28 (UTC)

Kas nendega mingit kavalat "automaagiliselt" järjestamise vidinat ei saa teha? Ma ka pole aru saanud, mismoodi (tavaliselt vaatan mingit analoogilist artiklit, ja pärast selgub, et kuskil on teistmoodi). Kusjuures mu meelest ka oleks loogiline, et "Viited" (kui kõige põhjalikum? - vaatamise aeg jne) on lõpus. --.Toon (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 14:27 (EET)

Välislingid on kõige lõpus, sest nad juhatavad Vikipeediast välja. Ka kirjandus juhatab Vikipeediast välja. Viited võivad minna kirjanduse all olevatele allikatele. Andres (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 22:33 (EET)

Viited ka ju juhatavad Vikipeediast välja? --.Toon (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 23:07 (EET)

---

Tegu ei ole stiilireeglitega, vaid vormistusreeglitega. Andres 18. aprill 2009, kell 10:25 (UTC)

Need ei ole stiilireeglid, vaid vormistusreeglid. Andres 26. aprill 2009, kell 14:55 (UTC)

Jah, minu meelest on stiil midagi muud. Muutsin pealkirja ja võtsin "stiilireeglid" sisust välja. --Jaan513 26. aprill 2009, kell 15:48 (UTC)

Võib-olla tuleks põhipealkirjaks tagasi muuta "Vikipeedia:Vikipeedia reeglid" või "Vikipeedia:Reeglid". Minu poolest võivad olla ka "... vormistusreeglid". --Jaan513 26. aprill 2009, kell 16:23 (UTC)

---

Mille kohta käib jaotis "Artikli siseviited"? Miks tal selline pealkiri on? Kas alguses oli plaanitud siselinkidest kirjutada? --Epp 3. juuni 2009, kell 10:34 (UTC)

Siseviited viitab vist tõigale, et lisaks teksti sees olevatele viidetele (ref-märgenditega) läheb siin endiselt viitena arvesse ka allika lihtsalt kuskile artikli lõpus ära mainimine. Selle pealkirja asemel peaks olema ilmselt lihtsalt "Viited". 3. juuni 2009, kell 10:47 (UTC)

Mul tekkis see küsimus sellepärast, et otsisin infot siselinkide kohta. Ega osanud seda kuskilt leida. Vikindamist nõudev märkus viitab siia ja kui seda malli hakata panema ka puuduvate siselinkide puhul, tuleks neist siin ju juttu teha. --Epp 3. juuni 2009, kell 11:45 (UTC)

Arvan, et see on omaette teema, mis selle lehekülje alla ei käi. Ja vikinda-malli ei peakski linkide pärast panema. Andres 3. juuni 2009, kell 11:59 (UTC)

Vaata ka suur/väiketäht

Juhendis, alajaotuse "Vaata ka" kohta käivas osas võiks olla soovitus, kas loetletavate märksõnade (artiklipealkirjade) puhul need kirjutada suur- või väiketähega. --Kk 19. september 2010, kell 07:48 (EEST)

Aga kas meil on konsensus? Tavaliselt kirjutatakse suure tähega ja mina ka eelistan seda, aga kas saab väita, et väikse tähega on vale? Andres 19. september 2010, kell 10:02 (EEST)

Jah, saab ikka. Kui loetletakse artiklite pealkirjad, siis pealkiri algab eesti ortograafias suure tähega. Kui me väidame, et need on mitte pealkirjad, vaid märksõnad, võib need muidugi väiksega kirjutada. Ent selliste loendite kirjed on meil yldjuhul (alati?) siiski täpselt samal kujul kui lingitava artikli pealkiri, seega on tegu pigem pealkirjade kui märksõnadega. --Oop 20. september 2010, kell 22:27 (EEST)

Minu meelest on mõistete loend arusaadavam, kui muidu väikese tähega sõnad kirjutatakse väikese algustähega. Nii on ka näha, kuidas tuleb kirjutada (näiteks taimede loendis).

Märksõnad kirjutatakse sageli teistmoodi kui pealkirjad, näiteks jäetakse tavaliselt sulgudes olev täpsustus ära.

Mina eelistan suurt tähte ainult "Vaata ka" puhul, mitte loendites.

Aineregistrites kasutatakse tavaliselt väikest tähte. Pealkirjades kasutatakse suurt tähte sellepärast, et tegu on pealkirjaga. Andres 20. september 2010, kell 23:48 (EEST)

Eelistan ka suurt tähte. Põhjendada saaks ehk lähtudes sellest, et Vikipeedias on kõik märksõnad n-ö artiklipealkirjadena suure tähega ja ühtsust silmas pidades võiks ka loendites märksõnad suure tähega kirjutada. Võiks küll ühtmoodi kirjutamises kokku leppida. Pikne 20. september 2010, kell 23:12 (EEST)

Eelistage mida iganes, aga kindlasti on neid, kes jäävad neid teistmoodi kirjutama (isegi arvan - kuigi ei tea - et minagi kirjutan neid väikese tähega) -- Ahsoous 20. september 2010, kell 23:21 (EEST)

Minu meelest on ühtemoodi kirjutamine vajalik eelkõige ühe artikli piires. Ja kindlasti ma ei leia, et loendites ja "vaata ka" all peaks tingimata ühtemoodi kirjutama. Andres 20. september 2010, kell 23:48 (EEST)

No loendites loetletakse tõepoolest märksõnu, aga "Vaata ka" funktsioon on eelkõige suunata lugeja asjassepuutuvatesse artiklitesse (mida enamasti ei ole tekstis lingitud). Seega võib öelda, et see koosneb just nimelt artiklite pealkirjadest. Korrektne oleks vormistada sama sisuelement ("Vaata ka") läbivalt yhtviisi, eri elemendid võivad muidugi erineda. --Oop 21. september 2010, kell 16:56 (EEST)

Ma ei näe põhimõttelist erinevust loendite ja "Vaata ka" puhul. Tõsi küll, viimase puhul otseselt kutsutakse üles vaatama, aga sel juhul võib vaadata sama hästi märksõna kui artiklipealkirju, ja täispealkirju ei pea ära tooma.

Nagu öeldud, mina isiklikult eelistan "vaata ka" puhul siiski suurt algustähte ning pooldan ka sellist ühtlustamist, millest Oop räägib. Aga see tähendab siis ka vägivalda nende kallal, kes eelistavad väikest algustähte. Andres 21. september 2010, kell 17:14 (EEST)

No see on umbes samasugune vägivald kui soovitus, et inimesed oma repliikidele alla kirjutaksid. Mõnele põhjustab see hirmsaid piinu ja tema seda siis lihtsalt ei tee. Meil puuduvad tõhusad jõustamisvahendid (Vikipeedia paramilitaarne tiib vms). --Oop 22. september 2010, kell 10:30 (EEST)

Kui see on reeglites kirjas, siis ehk teeb. Andres 22. september 2010, kell 15:29 (EEST)

"Vaata ka" järjekord

Reeglites on kirjas, et "Vaata ka" alajaotus on alfabeetiliselt järjestatud. Kas see on ikka vajalik? Tavaliselt ei ole seal nii palju pealkirju, et tekiks raskusi millegi otsimisega. Ning kui ongi palju pealkirju, siis oleks just ehk loogilisem mingite sisuliste seoste või "tähtsuse" järgi järjestada. Adeliine 22. oktoober 2011, kell 18:06 (EEST)

Alfabeetiline järjestus on kindla loogikaga. Sisuline või seoseline tähtsus oleks aga subjektiivne hinnang ja eri kasutajad teevad selle järjekorra erinevalt (potentsiaalselt vaidluste allikas). Tähestikku tunneme vast kõik ühtemoodi.--Kyng 22. oktoober 2011, kell 18:29 (EEST)

Pooldan alfabeetilist järjestust.--Andrus Kallastu 22. oktoober 2011, kell 22:18 (EEST)

Pooldan selle nõude ärajätmist. Minu meelest peaks olema rohkem paindlikkust. Ma ei usu, et "vaata ka" alt midagi kindlat otsitakse. Ja tavaliselt pole seal nii palju asju, et üles ei leia. Mis puutub subjektiivsusse, siis miks mitte nõuda, et artikli laused oleksid järjestatud tähestikuliselt? Andres 23. oktoober 2011, kell 00:53 (EEST)

Vaata ka sektsioon on märksõnade loend, artikli tekst on tekst. Kaks eri asja ikka.--Kyng 23. oktoober 2011, kell 10:40 (EEST)

Kui teksti lausete järjestuse puhul on subjektiivsus lubatud, miks siis mitte "vaata ka" puhul? Andres 23. oktoober 2011, kell 13:08 (EEST)

Miks peaks?--Kyng 23. oktoober 2011, kell 13:17 (EEST)

Lõpuks teeb igayks ikkagi asju nii, kuidas tahab, oskab, viitsib või jaksab. Reeglites võiks olla asjad nii, nagu nad olema "peaks" - teatud mõttes ideaalilähedases seisundis. On meil siis kõigis artiklites korralik keel, sisu ja viited? See ei keela meil neid nõudeid reeglitesse kirja panemast. Nii et võiks olla ka "Vaata ka" alfabeetiline järjestus. - Muuseas, need loendid võiksid yldse võimalikult lyhikesed olla või paremal juhul puududa: "Vaata ka" ylesanne on loendada neid seonduvaid teemasid, mida artiklis käsitletud pole, ent lugejale oleks parem, kui seost oleks selgitatud (ja artiklit lingitud) juba põhitekstis. --Oop 23. oktoober 2011, kell 13:44 (EEST)

Nõus. Täielikult.--Kyng 23. oktoober 2011, kell 13:52 (EEST)

Olen Oobiga nõus kõiges, välja arvatud see, et "vaata ka" tähestikuline järjestus on ideaal, mille poole püüelda. Leian, et mõnel juhul on teistsugune järjestus parem või sama hea. Andres 23. oktoober 2011, kell 18:01 (EEST)

Subjektiivsus on minu meelest Vikipeedia koostamisel vältimatu. Keegi peab otsustama, mida artiklisse kirjutada, ja ta teeb seda subjektiivselt. Kui keegi teine leiab, et nii ei lähe, siis ta parandab, ja kui tekivad akuutsed lahkarvamused, siis asja arutatakse ning lõpuks otsustatakse kas konsensuse või hääletuse põhjal. Andres 23. oktoober 2011, kell 18:05 (EEST)

Või ei otsustata üldse (levinuim lahend).--Kyng 23. oktoober 2011, kell 18:09 (EEST)

Otsustamatus on jah populaarne. Mina otsustan subjektiivselt, et "Vaata ka"-loendite läbiv tähestikuline järjestus on parem kui läbiv puder. Subjektiivne on kõik, mille reeglid on määranud subjekt, sealhulgas artiklite nimed, sisu, liigendus, kategooriad ja Vikipeedia nimi. Ega me sest kõigest siis seepärast ei loobu, hulk subjekte leidis lihtsalt neis asjus kompromissi; ylejäänud subjektid võivad sellega nõustuda või mitte, aga kui nad omal ajal otsustusprotsessis sõna ei võtnud, pole neil väga palju kobiseda. Ka intrasubjektiivne konsensus on subjektiivne, kuid see on grupiviisiline subjektiivsus ja säherdusena laiema moraalse legitiimsuse või mandaadiga kui individuaalne subjektiivsus. Objektiivne oleks linkide absoluutselt juhuslik järjestus, kui juhuarvude generaator kasutab mitte libajuhuslikkust, vaid radioaktiivse protsessi toodetud rida, ent sellest poleks meil kuigi palju kasu. --Oop 23. oktoober 2011, kell 21:49 (EEST)

Nojah, aga ka juhusliku järjestuse kasutamine tuleks subjektiivselt otsustada.

Sellepärast teengi subjektiivselt ettepaneku subjektiivselt loobuda tähestikulise järjestuse ideaalnõudest "vaata ka" rubriigis. Andres 23. oktoober 2011, kell 22:24 (EEST)

Minu meelest ei pea selliseid asju reguleerima. Sel pole mingit pistmist otsustamatusega. Las igaüks otsustab ise. Pole mõtet kirja panna reegleid, mida keegi ei järgi. Kuidas seda jõustada, kas keegi hakkab teistel järel käima? Isegi selliste asjade puhul see ei õnnestu, mille suhtes me justkui üsna ühel meelel peaksime olema. Kui nt keegi ütleb, et ta ei viitsi mõttekriipsu panna, ei saa me ju midagi teha. --Epp 23. oktoober 2011, kell 22:39 (EEST)

Noh, see oleks siis nii-öelda abiks toimetajatele, et nad teaksid, mis suunas toimetada. Ega teised peale toimetajate ju nagunii reegleid ei järgi. Või kui järgivad, siis sedavõrd nad ongi toimetajad. Andres 23. oktoober 2011, kell 23:34 (EEST)

Kas meil jääb midagi toimetamata sel põhjusel, et pole millestki juhinduda? Rohkem on ju häda selles, et on palju olulisemaid asju, mida toimetada ei jõua. Minu meelest ei saa toimetajaid kuidagi rohkem millekski kohustada kui mittetoimetajaid. --Epp 24. oktoober 2011, kell 00:00 (EEST)

Toimetamisel arvestame üldisi nõudeid tekstidele ja ka Vikipeedia reegleid.

Toimetajaid ei saa muidugi millekski kohustada. Aga kui näiteks tuleb uus inimene, kes tahab toimetama hakata, siis on ju mõeldav ja loomulik, et ta toimetamisel arvestab neid reegleid, mis siin kirjas on. Andres 24. oktoober 2011, kell 08:09 (EEST)

khmm, khmm ... ma olen ju vikis pikka aega kaasa löönud, aga sellest reeglist kuulen (või loen) esmakordselt. Mina olen neid linke siiani küll üritanud olulisuse järgi reastada ja mitte lähtunud tähestikust. Miskipärast tundub see teguviis nagu lihtsalt loogilisem. -- Ahsoous 24. oktoober 2011, kell 01:08 (EEST)

Pooldan samuti olulisuse järgi järjestamist. Mõne teise keele Vikipeedias on mul Vaata ka linkidest palju abi olnud. Kui valdkonnast eriti midagi ei tea, siis on neist abi küll. Ssgreporter 24. oktoober 2011, kell 01:26 (EEST)

Segapuder on muidugi halb. Aga tähestikuline järjestus võib tunduda segapudruna võrreldes näiteks kokkukuuluvateks rühmadeks liigendatud järjestusega. Andres 24. oktoober 2011, kell 08:09 (EEST)

nõus viimaste ja mõnede eelmiste arvamustega: sisuliselt lähemate mõistete klasterdamine ja kognitiivselt olulistemate ettepoole toomine--Bioneer1 24. oktoober 2011, kell 21:12 (EEST)

asendada siis tähestikuline järjekord omavahelise seose järgi grupeerimisega?--Kyng 25. oktoober 2011, kell 12:18 (EEST)

Niivõrd kui mina neid loendeid näinud olen, ei grupeerita seal suurt midagi, on lihtsalt pooljuhuslik järjestus. Aga tehke, mis tahate. Minu poolest võib tähestikulise järjestuse ka loenditest ära kaotada: igayks järjestab ymber selle loogika järgi, mis talle hetkel toredam tundub, järgmine pyyab seda ära mõistatada ning reastab siis oma aru järgi. Ad infinitum, ad nauseam. --Oop 25. oktoober 2011, kell 12:24 (EEST)

Mitte asendada, vaid jätta reguleerimata.

Ma saan aru küll, et tähestikuline järjekord on tegijatele mugavam, kuid see võib tekitada mehaanilisuse, arutu järjestuse mulje. Andres 25. oktoober 2011, kell 13:39 (EEST)

Et siis alfabeet on arulage ning ainuyksi selle koostajale arusaadav järjestus intelligentne ja mittemehaaniline? Kahju, et paberentsyklopeediate koostajad seda veel taibanud pole. Võiks ju alustada esimest köidet näiteks Eestist, jätkata Liivimaa, Kaupo, Latgalite, Venelaste, Viina ja Psühhiaatriaga - seosed on täitsa olemas. Miks mitte, muidugi. --Oop 25. oktoober 2011, kell 15:27 (EEST)

"Vaata ka" all peaks olema üldse võimalikult vähe asju ja arvan, et tähestikuline järjekord pole põhjendatud.--WooteleF 25. oktoober 2011, kell 15:35 (EEST)

Tähestikuline järjestus on hea siis, kui pikast nimekirjast midagi leida on tarvis. Samuti siis, kui mingit loomulikku järjestusviisi pole. On olemas ka selliseid entsüklopeediaid, kus materjal ei ole esitatud tähestikulises järjekorras märksõnade kaupa.

Arutuse mulje jääb siis, kui järjekord on näiteks niisugune:

• Aavistu mõis
• Eesti külade loend
• Kükametsa kool

Andres 25. oktoober 2011, kell 21:14 (EEST)

Mul on ettepanek jätta siit tähestikulise järjekorra nõue ära, kuskil spetsiifilisemal leheküljel aga selgitada erinevaid võimalusi "vaata ka" all järjestamiseks ning nende eeliseid ja puudusi. Andres 25. oktoober 2011, kell 21:16 (EEST)

Milleks eraldi lehekülg? Neid kahte varianti saab väga vabalt siin ka kirjeldada, sest pikka juttu pole ju tarvis.--Kyng 26. oktoober 2011, kell 21:00 (EEST)

Siin võib ju lühidalt kirjeldada, aga minu meelest reeglit pole, nii et seda pole mõtet reeglite alla panna. Iseenesest nõuab teema pikemat kirjeldust; vaata, kuidas inglise vikis on kõik teemad eraldi lehtedel lahti kirjutatud. Andres 27. oktoober 2011, kell 04:23 (EEST)

Elulood ja loendid

Siin on öeldud, et võimaluse korral võiks töökohad, teosed ja tunnustused esitada loendina. Minu meelest võiks võimaluse korral olla vastupidi eelistatud sidus tekst, mitte omamoodi ülevaatlik, aga pigem CV-sse sobiv esitus. Kui ei nimetata just palju teoseid ja tunnustusi, siis ei pruugi ka neid loendina esitada. Vt ka en:WP:EMBED. 193.40.10.180 4. aprill 2012, kell 18:50 (EEST)

Mulle tundub, et tärnidega loend on kergemini jälgitav. Kui sisuliselt on tegu ainult loeteluga, siis minu meelest pole sidusat teksti tarvis. Andres (arutelu) 6. aprill 2012, kell 00:23 (EEST)

Jah, ei ole mõtet hakata pingutatult sidusat teksti looma.--Morel (arutelu) 6. aprill 2012, kell 00:56 (EEST)

Inglise keeles saadakse sellega hakkama. Eesti keel ilmselt lihtsalt ei sobi sidusa teksti loomiseks.--Kyng (arutelu) 6. aprill 2012, kell 08:21 (EEST)

Sobib ikka. Aga tundub, et meil lihtsalt ei viitsita sellega mässata, vaid minnakse kergema vastupanu teed ning eelistatakse kopipasteeti netis olevatest cv-dest -- Ahsoous 6. aprill 2012, kell 08:27 (EEST)

Keegi ei keela ju ka pikemalt kirjutada. Auhindadest ja teostest saab eraldi artiklites rääkida. Kui igaüht neist lähemalt ei iseloomustata, siis pole neid ju ka mõtet ühte jorusse panna. --Epp 6. aprill 2012, kell 08:31 (EEST)

Mitte et loendeid ei võiks olla, kui teoste või tunnustuste loetelu on pikemapoolne või täielik ja neist asjadest on eraldi artiklid ja ei lisata näiteks, mille eest mingi autasu on saadud, küllap siis jah on loetelu mõistlik. Aga kui toodud on mõni teos või tunnustus, siis minu meelest eelistatult võiks nad ikkagi sidusas tekstis nimetada. Ja kui ametikohad on üksteise all jorus, selmet kirjeldada ladusas proosavormis inimese elukäiku, siis see riivab igaljuhul silma. 90.190.114.172 6. aprill 2012, kell 09:13 (EEST)

Ma ei välistaks kumbagi. Täpploend annab kiiresti ülevaate kõiksugu trükistest, sisulõik aga nende samade raamatutega seotud tähelepanekud – kas pälvis laialdast kõlapinda, mida kirjanik ise arvab oma raamatust, mida teised arvavad. Kui on näiteks tarvis kokku lugeda mitu raamatut Kaugver on kirjutanud, siis väga pika teksti seest ei ole neid ju üldse hõlbus kokku lugeda. --kanakukk (arutelu) 6. aprill 2012, kell 10:17 (EEST).

Nõus eelkirjutajaga. Andres (arutelu) 6. aprill 2012, kell 23:15 (EEST)

Tegelikult sellisel puhul on mõnikord mõtet teha eraldi loend inimese teostest või saavutustest. Kasvõi see Langi poolt palavalt armastatud kirjanik Cartland näiteks. Või Brežnevi autasud. --Ahsoous 7. aprill 2012, kell 01:21 (EEST)

Ei soovitagi emba-kumba varianti välistada. Lihtsalt võiks soovituse esitada nii, et seda poleks kerge valesti mõista. Üldiselt ju ikkagi esitatakse siin materjal sidusa tekstina, eks? Kui pole täpsemalt öeldud, millal millist varianti eelistada, siis võiks vahest selle punkti esialgu siit ka välja jätta. Kas kellegi meelest tuleks mõnel juhul ka töökohtade täpploendina esitamist eelistada? 90.190.114.172 7. aprill 2012, kell 09:32 (EEST)

Jaa, kui töökohad on ainult loetletud, siis oleks täpploend parem. Andres (arutelu) 7. aprill 2012, kell 09:49 (EEST)

Ma pole nõus, elukäik ja sealhulgas töökohad peaks enamvähem alati olema proosavormis. 90.190.114.172 7. aprill 2012, kell 10:06 (EEST)

Kui töökohad esitatakse osana elukäigust, siis muidugi. Kui on pikem ja täielik loetelu töökohtadest, siis minu meelest on loend parem. Elukäigus ei pruugi kõiki töökohti mainida. Andres (arutelu) 7. aprill 2012, kell 23:29 (EEST)

Nojah, ma ka ei välistaks ei loendeid ega sidusat teksti, aga nüüd on hakatud teksti, mille keegi on kord juba suutnud lühidalt, kompaktselt ja sidusalt esitada, asendama CV-laadsete loenditega nagu siin ja siin. Võib-olla siin leheküljel kirjas olevast lähtudes. Minu tuleks siit leheküljelt selline desorienteeriv soovitus ära võtta või viidata kuskil abilehel loenditegemisele kui lihtsalt tehnilisele võimalusele, kui me ei suuda kokku leppida soovituse mõistlikumas sõnastuses. Pikne 19. september 2013, kell 17:18 (EEST)

Esimene näide on minu meelest halb, teine on hea. Tunnustused peaksid olema ühes kohas kergesti haaratavalt koos (mis ei välista, et tähtsamaid mainitakse ka teksti sees). Andres (arutelu) 19. september 2013, kell 17:58 (EEST)

Mind häirib see ka. Kui artiklis räägitakse näiteks inimese tööst pikemalt ja mingi avastuse juures on kirjas, et ta sai selle eest Nobeli auhinna, siis minu arvates kuulub jutt auhinnast just sinna. Võib ju siis lõppu eraldi loendi juurde teha, aga mitte tekstist asju välja võtta. --Epp 19. september 2013, kell 18:02 (EEST)

Ei tea, minu meelest pole saadud loetelu kummalgi juhul nii pikk, et see esitust ülevaatlikumaks võiks teha. Jah, rohkemate liikmetega loend võib olla lisaks teksis mainitud tähtsamatele tunnustustele. Aga võtame siit sellisel kujul punktidena vormistamise soovituse esialgu välja. See räägib kergesti loetavale sidusale ja kompaktsele tekstile otse vastu. Pikne 19. september 2013, kell 20:25 (EEST)

Jah, mu meelest ka tuleks muuta. Praegu jääb siit mulje, et elulood tulebki punktloendina teha. --Epp 21. september 2013, kell 07:43 (EEST)

---

Ma ei ole sellega nõus, et määratluses peab märksõna võimaluse korral alati olema ainsuse nimetavas. Mõnikord on eelistatav mitmuse nimetav, kuigi ainsuse nimetav on võimalik. Andres (arutelu) 6. aprill 2012, kell 23:15 (EEST)

Nõustun eelkirjutajaga. -- Ahsoous 7. aprill 2012, kell 01:21 (EEST)

Nii oli kirjas, viimati tõsteti märkus teiste kohta. Ehk saab paremini sõnastada, aga ilmselt peaks ikkagi olema öeldud, et üldjuhul on märksõnad ainsuses. 90.190.114.172 7. aprill 2012, kell 09:32 (EEST)

Jah, nii tulekski öelda. Andres (arutelu) 7. aprill 2012, kell 09:49 (EEST)

---

Lugupeetavad, tunnustus (nagu ka õnn või häbi) ei ole tükikaup. Seega peaks jaotise "Tunnustused" pealkiri olema ainsuses – "Tunnustus" hoolimata sellest, kas tunnustus koosneb ühest või paljudest tunnustusavaldustest. Arvan, et selle ainusliku rubriiginäite võiks ka juhendisse lisada. Kuriuss 28. detsember 2017, kell 16:11 (EET)

Teine variant oleks ka "Tunnustusavaldused"? Adeliine 29. detsember 2017, kell 14:47 (EET)

Minu meelest see on liiga pikk ja lohisev. Autasud/auhinnad vms on parem alternatiiv. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 29. detsember 2017, kell 14:50 (EET)

Autasud/auhinnad ei sobi, sest sinna peatükki lähevad ka aunimetused ja võivad minna ka isiku järgi nimetatud asjad jm. Adeliine 29. detsember 2017, kell 15:57 (EET)

Me mõtleme "tunnustusavaldused", aga oleme hakanud kasutama "tunnustused" selles tähenduses, justkui "tunnustuse" üksikjuhtumite kohta. Ega ta (vähemasti praeguste reeglite järgi) korrektne ole küll.--Morel (arutelu) 30. detsember 2017, kell 16:49 (EET)

Välislingid

Välislinkide jaotusesse peaks lisama, et eelistatud on eestikeelsed välislingid. Jaanus.kalde (arutelu) 29. jaanuar 2013, kell 00:48 (EET)

Määratlus

Määratlus ei tohi olla tsitaat, vaid peab olema esitatud originaalses, algupärases, kordumatus, ainult Vikipeedias esinevas sõnastuses.

Ma ei ole sellega nõus. Nii ranget reeglit ei ole kokku lepitud. Seda peaks kuidagi leebemalt väljendama või selgitama. Adeliine 31. märts 2013, kell 04:10 (EEST)

loomulikult ei tohi seda absolutiseerida, aga kui sa juba ühe sõna määratluses ära muudad, siis vastab see eelmainitud nõuetele. Mind muidugi häirib see, et sõnasõnalisi definitsioone ei tohi kasutada, aga eks ma ootan mõne aja, kuni see seisukoht muutub--Bioneer1 (arutelu) 31. märts 2013, kell 11:08 (EEST)

Kuna näib, et probleemi üldisest arutelust lehel http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_arutelu#TEA-st.2C_EE-st_jm_v.C3.B5etud_definitsioonide_.C3.B5iguslikkusest_autori.C3.B5igusspetsialistide_seisukohalt ning konkreetse lahendusettepaneku arutelust lehel http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:%C3%9Cldine_arutelu#Definitsioon ei piisa, võiks korraldada hääletuse. Hääletusele pandav küsimus võiks olla näiteks: "Kas Vikipeedias peab kehtima põhimõte, et artikli esimeses lauses toodud mõiste määratlus ei tohi olla tsitaat, vaid peab olema esitatud originaalses, algupärases, kordumatus, ainult Vikipeedias esinevas sõnastuses?" --Andrus Kallastu (arutelu) 1. aprill 2013, kell 09:45 (EEST)

Ma ei poolda hääletust, sest hääletada tuleks ainult asju, milles tuleb lihtsalt kokku leppida. Siin tuleks ikka argumenteeritult arutleda.

Minu meelest ei tuleks määratlusi esitada tsitaadina, ja seda ei tehta ka. Nad võivad küll pärineda mõnest allikast, aga üldjuhul tuleb kasutada mitut allikat. Sõna-sõnalist kokkulangemist tuleks vältida, välja arvatud juhtudel, kui definitsioon on lühike ja selge ning ilmselt parim. Andres (arutelu) 1. aprill 2013, kell 09:50 (EEST)

Minu meelest ei tuleks määratlusi esitada tsitaadina, ja seda ei tehta ka. - probleem tekkiski sellest, et näiteks kasutaja Bioneer1 arvab teisiti. Kui meil oleks selge ja läbihääletatud reegel, siis see teema enam probleeme ei tekitaks. --Andrus Kallastu (arutelu) 1. aprill 2013, kell 10:01 (EEST)

Bioneer1 ei pane definitsiooni jutumärkidesse, seega ei esita tsitaadina. Andres (arutelu) 1. aprill 2013, kell 11:49 (EEST)

Pakun sellist sõnastust: "Definitsiooni sõna-sõnalist kokkulangemist kasutatud allikatega tuleb võimalusel vältida." Vikipeedia arutelud ehk üksteisest üle ja mööda rääkimised kipuvad minu kogemuse põhjal venima pikaks ja lõpuks osalejate tüdimuses sumbuma ilma selgele otsusele jõudmata. Ja mõne aja möödudes hakkab jälle otsast peale. Argumenteeritud... jah, iga selle vaidluse juures on vähemalt üks tegelane kes teatab, et teise osapoole argumendid on põhjendamatud, ei ole olulised ja/või lähtub üks osapool isiklikest eelistustest ega hooli sellest, mis vikipeediale tegelikult kasulik on. Hea kui jõutakse konsensuseni aga kui on ikka ilmselge, et seda ei juhtu, siis eelistan hääletust kindla algus ja lõppkuupäevaga ning küsimusega, millele on võimalik anda selge Jah/Ei-Poolt/Vastu vastus.--Kyng (arutelu) 1. aprill 2013, kell 10:32 (EEST)

See ei ole lihtsalt vormistusküsimus, vaid puudutab Vikipeedia vaieldamatute põhimõtete rakendamist, sellepärast ei saa seda minu arust lahendada hääletuse teel, sest sisulistes küsimustes ei saa hääletustulemus olla siduv. Andres (arutelu) 1. aprill 2013, kell 11:49 (EEST)

Minu meelest on see üsna normaalne, et vaidluses võidakse jääda eriarvamusele. Põhjus on selles, et ei ole suudetud oma ideede paremuses teisi veenda. Argument ise ei tea ju, kas ta on hea või halb. Ja üldsegi ei ole välistatud, et võib-olla on kõigil osalistel head argumendid, aga valida tuleb üks lahendusviis edasise korraldamiseks.

Kui peaks hääletamiseks minema. Tõstatasin küsimuse hääletamistulemuste kehtivuse osas hääletuste arutelus, aga vastuseid ei tulnud. Minu meelest vajaks seegi arutamist. Selgust tuleks luua selleski, kui siduvad need hääletamised üleüldse on, kas üldse on lubatud hääletada? Võib-olla tuleb lihtsalt ülemuste käest küsida? --kanakukk (arutelu) 2. aprill 2013, kell 00:07 (EEST).

Peamine on minu arvates see, et inimene ise mõtleks selle peale, mille ta kirja paneb. Kui aru ei saa, et tohiks masinlikult kuskilt midagi võtta. Näiline ümbersõnastamine ja eriti selle käigus mõtte moonutamine on sama halb kui täpne kopeerimine. Tuleks valida endale jõukohane teema ja iga kord asjadesse süveneda, mitte aja peale vorpida. Tuleks järgida ka teistes artiklites kasutatavat vormistust, näiteks lühendid välja kirjutada ja sulgudes olevate vihjete asemel arusaadavad laused teha. Aga asi ongi selles, et me ju ei saa kedagi millekski kohustada, palumine ka ei aita, nagu oleme näinud. Nii täpselt polegi võimalik sellist reeglit kirja panna, et ei leitaks võimalust sellest mööda hiilida, kui tahetakse. Peamine on minu meelest ikkagi see, et kui tahetakse teistega koos midagi teha, oleks viisakas teiste arvamusega arvestada. Selle kohta ei saa reeglit teha. --Epp 1. aprill 2013, kell 10:44 (EEST)

See jutt on loomulikult õige, kuid hääletada selle üle, et inimene mõtleks, pole kahjuks võimalik. Seepärast pakungi välja põhimõtte, et artikli alguses olev mõiste põhidefinitsioon ei tohi olla copy-paste. "Miks ei tohi?" - sest nii on Vikipeedia usaldusväärsuse ja kvaliteedi tagamise huvides kokku lepitud. See lihtne reegel sunniks kõiki meid pingutama ja leidma üheskoos parim sõnastus. Antud põhimõtte kehtestamise või mittekehtestamise üle on ka võimalik hääletada, sest copy-paste on selgelt tuvastatav. Ja kui tõepoolest mõni allikas pakub maailma parima definitsiooni, siis erandkorras võiks ju lubada ka selle tsiteerimist.--Andrus Kallastu (arutelu) 1. aprill 2013, kell 18:21 (EEST)

Kui definitsioon on ebatäpne, siis tuleb ta paremaks teha. Kui reegel lubab mööda hiilida, siis ei ole ka nagu teist varianti, kui ta paremaks teha. Asi oleks üsna lihtne, kui Vikipeedia oleks näiteks Epu või Andrese või Bioneer1 oma. Tema ütleks, mismoodi elukorraldus on, ja edasi jääb üle järgida või ära minna. Praegu tuleks kasutada seda varianti, et Wiki ülemuste käest järele küsida, kuidas on või ei ole. Kui ülemused ei tea isegi, kuidas olema peaks, siis jääb ainult üle nentida, et niisuguses olukorras on konflikt juba eos sisse programmeeritud. --kanakukk (arutelu) 2. aprill 2013, kell 00:07 (EEST).

Ülesehtitus

Siin oli artikli osade järjekord välja toodud lühikese ja selge loendina. Nüüd see järjekord siit enam nii üheselt välja ei tule. Minu meelest tuleks loend taastada. Pikne 28. august 2013, kell 21:46 (EEST)

See on hea mõte, et artikli struktuur on esitatud ka kompaktselt.--Andrus Kallastu (arutelu) 28. august 2013, kell 22:37 (EEST)

Lühiloend on nüüd jälle olemas, aga peatüki "Artikli osad" alampeatükid ikkagi kattuvad suuresti järgmise peatüki alampeatükkidega. Taastaksin ülesehituse sellisel kujul nagu ta oli veebruari alguses.

Spetsiifiline jutt toimetamismalli kohta võiks ideaalis olla kuskil mujal. Võib-olla võiks toimetamise kohta olla eraldi lehekülg, kus on kirjas, mis on toimetamine, keeletoimetamine, vikindamine ning juhtnööre tööks tähelepanu vajavate artiklitega. Pikne 25. september 2013, kell 22:34 (EEST)

Nõuded määratlusele

Juhuks, kui see teema peaks veelkord üles kerkima, tõstan oma ettepanekud siia:

1. Määratlus ei tohi olla tsitaat, vaid peab olema esitatud originaalses, algupärases, kordumatus, ainult Vikipeedias esinevas sõnastuses.
2. Määratlusse üldjuhul viiteid ei lisata. Artikli järgnevates osades tuleb mõiste kehtivat määratlust vajadusel täiendavalt selgitada ning viidata selle aluseks olevatele allikatele, mis ei ole üldteada.

--Andrus Kallastu (arutelu) 30. august 2013, kell 11:59 (EEST)

1. Millised allikad on üldteada?

2. Mis saab, kui keegi kopeerib Vikipeedias esineva määratluse kuhugi mujale ja seega pole määratlus enam kordumatu?

3. Kuidas üldse olla 100% kindel, et määratlus on kordumatu ja originaale: autor ei pruugi kõiki võimalikke määratlusi läbi aegade teada või kopeerib kuskilt ja väidab pärast, et ei olnud sellest teadlik?--Kyng (arutelu) 30. august 2013, kell 13:08 (EEST)

1. On päris arusaadavalt kirjas lehel Vikipeedia:Viitamine#Ei_viidata

2. Vikipeedia redaktsioonid on täpselt dateeritud. Kui keegi kopeerib Vikipeedia definitsiooni, peaks ta viitama juba Vikipeediale.

3. Üks inimene ei teagi kõike, kuid kollektiivne mõistus saab lõpuks tõele jälile.

Minu ettepanek oli kontekstuaalne ja tingitud määratluste massilise Vikipeediasse kopeerimise probleemist. Kui see probleem on nüüd lahenenud, on ju väga tore! --Andrus Kallastu (arutelu) 30. august 2013, kell 14:43 (EEST)

Isikuartiklis loendi kronoloogiline järjekord

Teen ettepaneku fikseerida siia reeglitesse, et isikuartiklites esitatakse loendites (nt teoste, tunnustuste loendid) asjad varasemast hilisema suunas. Adeliine 24. jaanuar 2016, kell 18:33 (EET)

Loomulikult tuleb see fikseerida. Meil on selles asjas siiani olnud konsensus. Andres (arutelu) 26. jaanuar 2016, kell 04:55 (EET)

Ja see kehtib kõigi kronoloogiliste loendite kohta. Andres (arutelu) 26. jaanuar 2016, kell 04:56 (EET)

Viitamine

Meil ei ole ühtset viitamise (kirjete) stiili; siit jääb mulje, nagu oleks. Andres (arutelu) 7. mai 2016, kell 10:12 (EEST)

Ma saan aru, et eri valdkondades võidakse kasutada eri stiile ja Sinu arvates võiks ka Vikipeedias lubada viidata vastavalt valdkonna stiilile. Ma otseselt selle vastu ei ole, kuigi ma pooldaks ühtset stiili. Siis tuleks see lause lisada, et on lubatud valdkondade viitamisstiilid. Aga mingi näide tuleb ikkagi anda ja selle me võiks kokku leppida. Adeliine 8. mai 2016, kell 12:24 (EEST)

Minu teada on meil praegu kokkulepe, et viitamisstiil tuleb ühtlustada iga artikli piires. Praegune esitus ei vasta sellele kokkuleppele: mina loen siit välja, et viidata tohib ainult nii, nagu siin on näidatud. Andres (arutelu) 8. mai 2016, kell 14:51 (EEST)

Artikli piires ühtlustamise lause võib siia ju lisada. Aga kui inimene alustab ise artiklit, kust ta peab eeskuju võtma? Adeliine 8. mai 2016, kell 15:28 (EEST)

Vähetõenäoline, et inimene pole kunagi oma tekstides viiteid pannud. Või kui ei ole, eks ta siis mõtleb ise välja, kuidas seda teha, või võtab kuskilt eeskuju. Muidugi võib siia kirjutada näite, ja öelda, et see on näide.

Minu poolest on mõistlik ideaal ainult see, et igas artiklis on viitamine ühtlane. Lisada võib selle, millised elemendid peaksid viites olema. Andres (arutelu) 8. mai 2016, kell 16:41 (EEST)

Määratlus (2)

Meil on seni nii olnud, et kui määratluses on mõni rööptermin, mille ees on sõna "ehk" asemel "ka", siis see sõna kirjutatakse kaldkirjas. Andres (arutelu) 21. jaanuar 2017, kell 22:23 (EET)

Jah, "ka" ja kaldkiri näitab, et rööptermin ei ole põhiterminiga võrdne, on näiteks vananenud, vähekasutatav või mitte eelistatud. Adeliine 21. jaanuar 2017, kell 22:28 (EET)

Siit on välja võetud: (kaldkirjas, eraldatud komadega, eelneb "ka"). 2001:7D0:87FF:6480:41E2:D6D6:CEA0:33CA 22. jaanuar 2017, kell 11:03 (EET)

Jah, leian, et see tuleks tagasi panna. Andres (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 01:42 (EET)

Kõigepealt on need nagunii sulgudes ja kas pole mitte nii, et topelt eraldajaid ei panda ja teine asi on ka see, et kaldkirjas käivad tsitaatsõnad. Seega kipuks ma nagu arvama, et kursiiv seal ei oma erilist mõtet.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. jaanuar 2017, kell 02:08 (EET)

Ja vananenud nimedest... Artikkel Mumbai: "Mumbai (marathi ja hindi मबई (Muṁbaī); varem tuntud nimega Bombay) on linn Indias."

Inglisviki ütleb:

Only the first occurrence of the title and significant alternative titles (which should usually also redirect to the article) are placed in bold:

Ja toob näitena lause:

"Mumbai, also known as Bombay, is the capital of the Indian state of Maharashtra."

Ja ausalt öeldes paneksin ka mina eestikeelses artiklis nime Bombay rasvasesse kirja... aga teie tahate selle hoopis kaldu keerata, kui ma õigesti aru sain? • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. jaanuar 2017, kell 02:33 (EET)

See nimi või sõna ei ole lihtsalt sulgudes, vaid sellele eelneb näiteks sõna "ka", millest seda tuleb eraldada. Peale selle, kui on tegu näiteks tsitaatsõnaga, pannakse see kindlasti kursiivi ka siis, kui see on sulgudes.

Kursiivil on mitu funktsiooni. Kui me paneme madalama staatusega sõna kursiivi, siis me näitame ka, et me distantseerume sellest. Samuti kasutame kursiivi vajaduse korral lauserõhu märkimiseks.

Inglise vikis ei omistata nimele "Bombay" madalamat staatust, sellepärast on see muidugi rasvases kirjas. Ma ei tea, kas inglise vikis staatusevahet kunagi tehakse. Jah, meie keeraksime selle kaldu. Andres (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 10:11 (EET)

Ega sa pole unustanud, et nimed kirjutatakse püstkirjas?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. jaanuar 2017, kell 12:00 (EET)

Ka asutuste, tänavate, inimeste endised nimed on artiklites rasvases kirjas.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 146.255.183.88 (arutelu • kaastöö).

Jah. Neid kasutataksegi, kui jutt on ajast, mil vana nimi käibel oli. Andres (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 10:11 (EET)

Andres, sa räägid mõnes mõttes iseendale vastu, nimelt Bombay oli ametlik nimi ka veel aastal 1995.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. jaanuar 2017, kell 11:04 (EET)

---

Andres, Kas tuleks üles lugeda ka matemaatilised asjad, mis kirjutatakse rasvases kirjas?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. jaanuar 2017, kell 02:16 (EET)

Kui midagi kirjutatakse alati rasvases kirjas, siis pole vist tarvis seda siin mainida, või kui, siis just nii, et need asjad, mida ka väljaspool Vikipeediat rasvaselt kirjutatakse, kirjutatakse ka siin rasvaselt.

Meil on pandud rasvasesse kirja ka sporditulemusi, aga see ei ole reeglitega ette nähtud. Andres (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 10:11 (EET)

Andres, Kas tingimata koma või võib äkki semikoolon ka olla?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. jaanuar 2017, kell 11:02 (EET)

Mõnikord on tarvis ka semikoolonit, aga lihtsalt heast peast ei tohiks koma semikooloniga asendada. Andres (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 11:06 (EET)

Tühistasin muudatuse, mitte kasvõi neiupõlvenimi ei käi kaldkirjas mitte.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. jaanuar 2017, kell 11:22 (EET)

Kaldkiri käib kokku klausliga: eelneb "ka", neiupõlvenime see järelikult ei puuduta. Tühistasin tühistamise. Konsensus selles küsimuses puudub endiselt. Ära rutta ette, muidu jääb mulje, et tahad üksi asju otsustada. 2001:7D0:87FF:6480:41E2:D6D6:CEA0:33CA 22. jaanuar 2017, kell 12:35 (EET)

Eesti keeles kirjutatakse nimed püstkirjas ja mingi sõna 'ka' seda reeglit ei muuda. Mõningatel puhkudel võib kaldkirja kasutamine õigustatud olla, aga see ei saa olla kohustuslik ja ainuvõimalik.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 22. jaanuar 2017, kell 12:46 (EET)

Arutelu mingi kursiivi üle tundub naeruväärne, kui allikale viitamise nõue on üksmeelselt reeglites sees, ometi seda enamasti eiratakse ja see ei huvita mitte kedagi. Miks siis muretseda selle pärast, et Vikipeediat usaldusväärseks ei peeta.

Kui reegleid ei täideta, mida siis tuleb ette võtta? Andres (arutelu) 7. aprill 2017, kell 08:23 (EEST)

Määratlus

Panen ette öelda, et märksõna on võimaluse korral määratluse alguses. Andres (arutelu) 7. aprill 2017, kell 08:23 (EEST)

Artikli osade järjekord

Peatüki "Vaata ka" asukoht on juhendi järgi enne peatükki "Viited". Kuid miks? See ei vaja ju viitamist. Võiks ikka allpool olla. Seevastu peatükk "Kirjandus" minu meelest võib vajada viitamist ja seetõttu võiks paikneda peatükist "Viited" ülevalpool. Kui artiklis on loodud peatükk "Teosed" või "Raamatud", siis võiks peatükk "Kirjandus" asuda kohe selle järel. --Hirvelaid (arutelu) 28. september 2017, kell 08:33 (EEST)

Praeguse korra põhjendus on järgmine. Eriti juhul, kui viidete alajaotus on pikk, ei pruugi lugeja "vaata ka" osa leida. Kirjandus on viidetest allpool esiteks sellepärast, et see on artikli lisa, teiseks mõneti vasturääkivalt sellepärast, et viidetesse võidakse paigutada lühendatud viide kirjanduse nimekirjas olevale publikatsioonile. Andres (arutelu) 28. september 2017, kell 14:01 (EEST)

Minu arvates võiks "Viited" olla enne "Vaata ka"-d. Andrese esimene põhjendus on arusaadav, aga minumeelest on Andres olnud nõus ka sellega, et ideaalis peaks kõik lingid olema tekstis sobivas kohas ja "Vaata ka" jaotis minimaalse mahuga, seega on "Vaata ka" all olevad lingid artikli mõistmise ja terviklikkuse seisukohalt sekundaarse tähtsusega ja sel kaalutlusel võib see jaotis olla lõpupool, kus seda võib ähvardada oht jääda märkamata.

Mida kirjanduse jaotises võidakse viidata? Mina näen "Kirjandust" kui olulist lisalugemist artikli teemal ja mõnikord ka viidete täiskujusid, seega võiks see asuda viidete ja välislinkide vahel. Aga kuhu siis "Vaata ka"? Kõige lõppu pärast välislinke oleks seda panna harjumatu, aga võib-olla tulevikus saabki see just seal olema kui kõige kaudsemalt konkreetse artikli sisu juurde kuuluv ja pigem artiklitevahelist metafunktsiooni täitev osa? Adeliine 28. september 2017, kell 19:22 (EEST)

Eks ma pidasin silmas peatüki "Kirjandus" kasutamise lihtsamaid juhtumeid, nt nagu artiklis Albert Einstein. Siin see võiks jäädagi viidetest ülespoole. Peatükk "Vaata ka" võiks aga küll viidetest allapoole kolida. --Hirvelaid (arutelu) 28. september 2017, kell 22:06 (EEST)

Et asi oleks arusaadav: seda reeglit, et "vaata ka" on enne viiteid, ei mõelnud mina välja. Mina panin ka tavaliselt "vaata ka" viidete järele, aga siis lepiti kokku vastupidi. Ma lihtsalt annan teada, mis põhjendusega seda tehti. Kui tahate reegleid muuta, siis korraldage laiapõhjaline hääletus. Ja reeglite muutmine tähendab, et on tarvis teha parandusi kümnetes tuhadetes artiklites.

Jah, nõus, et lõpuks tahaks pikkadest "vaata ka'dest" lahti saada (ma küll ei mõtle, et tingimata mitte ühtegi sellist asja ei tohiks olla), aga niikaua kui need on, on need olulised, sest need näitavad, millistest artiklitest veel võib sama teema kohta lugeda. Ilma nendeta võib lugejal mingi osa teda huvitavast infost kätte saamata jääda.

"Vaata ka" ei peaks minu meelest olema kirjandusest ja välislinkidest taga pool, sest seal viidatakse Vikipeedia sisse, teistes aga väljapoole Vikipeediat.

Kirjanduse rubriiki ja viidetesse võib ju ikka asju lisada, sellepärast juhtumite järgi eristada ei saa. Andres (arutelu) 29. september 2017, kell 07:37 (EEST)

Oleksin pigem ettevaatlik formaalseid pisiasju (nagu seda on artikli lisade järjekord) puudutavate reeglite kergekäelise muutmise osas. See võib kaasa tuua terve laviini tehnilist tööd. Loomulikult on teretulnud kõik sisulised arutelud, kuna nende käigus võib tõepoolest kooruda välja mingi kaalukas põhjus üht või teist põhimõtet muuta.--Andrus Kallastu (arutelu) 30. september 2017, kell 12:54 (EEST)

Minu jaoks pole erilist sisulist vahet, kas enne tulevad viited või "Vaata ka". Seega kui uue süsteemi rakendamine tähendab artiklite ükshaaval käsitsi ümber tegemist, siis tasuks vast ikka praeguse korralduse juurde jääda. --Minnekon (arutelu) 2. oktoober 2017, kell 15:31 (EEST)

Minu meelest peaks "Vaata ka" jällegi kindlasti viidetest eespool olema. Viited on pigem artikli nö "tehniline" osa, võrreldes sisuga otseselt seotud (sest sinna ju pannakse teemaga lähedalt seotud asju) "Vaata ka"-ga. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. oktoober 2017, kell 16:22 (EEST)

Olen kindlal sisukohal, et praegune järjekord on parim võimalik ja ma ei näe mitte mingit põhjust, miks seda muutma peaks. Ivo (arutelu) 2. oktoober 2017, kell 17:42 (EEST)

Kuidas suurvikid on selle küsimuse lahendanud?--Estopedist1 (arutelu) 5. oktoober 2017, kell 09:49 (EEST)