Vitspunutis

Vitspunutis on peenikestest puuokstest, -juurtest või -kooreribadest punutud tarbeese.

Harilikult kasutatakse vitspunutiste valmistamiseks vitspaju (Salix viminalis) ja Schwerini paju (Salix schwerinii, kõnekeeles ka Siberi korvipaju) või spetsiaalselt aretatud hübriidide koorimata või kooritud, lõhestamata või lõhestatud võrseid ja koort. Tänapäeval on sellises tehnikas valmistatud esemetest levinud korvmööbel, vitskorvid, klopitsad, punutud vaagnad, vaasid, dekoratsioonid, lambivarjud, kirstud ja karbid.

Vanasti kasutati vitspunutisi laiemalt: vitstest punuti kalapüügivahendeid (kalalõksud, mõrrad, vähinatad, püügikorvid ja sääsid), karjaaedu, mesitarusid, vaheseinu, sirme, isegi terveid elamuid. Vitspunutisi kasutati ka sõjanduses (algsete loomanahast kilpide sõrestikud, turvised, kiivrid ja mitmesugused kaitseehitised), sõidukite ehitamisel (punutud paadid, parved, süstasõrestikud, kaarikud, vankrid, saanid, nartad, autokered), vitstest punuti näiteks klaaspudelite ümbriseid, lapsevankreid, hälle, isegi kübaraid ja jalatseid (viisud, räätsad).