Weitra

Weitra
[ ˈvaɪ̯tʁa ]
tšehhi Vitoraz
Peaväljak
Vapp
Pindala: 52,5 km²
Elanikke: 2693 (1.01.2018)
Koordinaadid: 48° 42′ N, 14° 54′ E
Asend Gmündi ringkonnas

Weitra on väike linn (Stadtgemeinde) Austrias Alam-Austria liidumaal Gmündi ringkonnas.

Linnapilt, vaade lossist

Linn asub Waldvierteli piirkonna metsade keskel, Tšehhi piiri lähedal. See asub Vltava (Moldau) lisajõe Lainsitzi (Lužnice) ülemjooksul, Euroopa veelahkmest põhja pool. Linna majandus tugineb peamiselt põllumajandusele ja metsandusele, aga ka suveturismile.

Weitra linna osad on Brühl, Großwolfgers, Oberwindhag, Reinprechts, Spital, St. Wolfgang, Sulz, Walterschlag, Weitra ise ja Wetzles.

Ajalugu

Esimene Weitra linnus ehitati umbes 1201. aastast alates Austria aadliku Hadmar II von Kuenringi tellimusel, kes oli ka Dürnsteini linnuse omanik, kuhu kuningas Richard I Lõvisüda 1192./93. aasta talvel vangistati. Kuenringi (või Kühnringi) ministeriaalide perekond oli omandanud algselt 1185. aastal Böömimaa valdused; nad langesid põlu alla pärast Austria Babenbergide hääbumist 1246. aastal, kuna olid asunud Böömimaa kuninga Otakar II poolele tõusva Habsburgide dünastia vastu. Otakar sai Habsburgist Saksamaa kuningalt Rudolf I-lt 1278. aasta Marchfeldi lahingus lüüa ja Rudolfi poeg, Austria hertsog Albrecht I, hõivas Weitra lõpuks 1296. aastal. Linnamüüri on esmakordselt mainitud 13. sajandi lõpus.

Weitra loss

Kindlust Böömimaa piiril piirasid hussiitide väed, aga ka Mátyás Hunyadi juhitud Ungari väed 1486. aastal. 1581. aastal läänistas Habsburgist keiser Rudolf II Weitra oma kammerhärrale Wolf Rumpfile, kes ehitas keskaegse linnuse selle praeguses renessanss-stiilis ümber. 1607. aastal päris lääni Švaabi krahv Friederich von Fürstenberg-Heiligenberg, Rumpfi lese abikaasa. Kolmekümneaastase sõja ajal 1645. aastal ründasid lossi Rootsi väed kindral Lennart Torstensoni juhtimisel. Pärast mitmeid põlenguid lasid Fürstenberg-Weitra kõrvalharust pärit omanikud lossi osad barokkstiilis ümber ehitada. Krahvlik (1664. aastast vürstlik) Fürstenbergi koda omas ulatuslikke Weitra valdusi kuni 1848. aasta revolutsioonideni. Tänaseni kuulub aadlisuguvõsale loss, mida 1994. aastal põhjalikult restaureeriti.

Lisaks oma ajaloolisele tekstiilitööstusele on Weitra tuntud kui Austria vanim õlletootmiskoht, kus on mitu õlletehast, mis on dokumenteeritud alates 14. sajandist. 1903. aastal sai linn juurdepääsu kitsarööpmelisele raudteeliinile Gmündini, mis on 2001. aastast muinsusraudtee. Pärast Teist maailmasõda kannatas majandus linna perifeerse asukoha tõttu Raudse eesriide lähedal. Alates 1959. aastast on Weitras Austria relvajõudude garnison.

Tuntud inimesi

• Hitleri perekond:
  • Klara Hitler (sündinud Pölzl; 1860–1907), Adolf Hitleri ema, sündis Spitali külas. Ta oli kohaliku taluperenaise Johanna Hiedleri (1830–1906) tütar ja emapoolse vanaisa Johann Nepomuk Hiedleri (1807–1888) kaudu tema hilisema abikaasa Alois Hitleri kauge nõbu lähedalasuvast Stronesist Döllersheimist. Aastatel 1842–1850 elas Spitalis ka Alois Hitler, kelle kasvatas üles Johann Nepomuk Hiedler pärast seda, kui ema ta viieaastasena maha jättis.
  • Johann Georg Hiedler, Austria ametnik ja Adolf Hitleri võimalik vanaisa.
  • Johanna Hiedler, Adolf Hitleri emapoolne vanaema.
  • Johann Nepomuk Hiedler, Adolf Hitleri võimalik vanavanavanaisa.
• Ludwig ja Maria Knapp, Weitra saeveski ja talu omanikud, Iisraeli Yad Vashem andis neile aunimetuse Õiglane maailma rahvaste seas.