Yom Kippur
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Yom Kippur (ka Jom Kippur) ehk lunastuspäev on judaismi tähtsaim päev, nõndanimetatud Sabatite Sabat. Seda tähistatakse tišri kuu kümnendal päeval.
Yom Kippuri puhul alustatakse paastu enne päeva eelõhtu päikeseloojangut ning paastutakse järgmise päikeseloojanguni (kokku 25 tundi), hoidudes nii toidust kui ka joogist, kahetsetakse ja palutakse Jumalalt sünagoogis patte andeks. Töö tegemine ei ole lubatud. Samuti on keelatud pesemine, kosmeetika kasutamine, seksuaalsuhted ja nahkkingade kandmine. Kanda tuleb valget riietust.
Õrnas eas lapsed, väetid vanainimesed, haiged ja imetavad emad täie rangusega paastuma ei pea.
Juudi uskumuse järgi mõistab Jumal Rosh Hashanah ajal (tišri kuu esimesel kahel päeval) inimkonna üle kohut ja paneb Eluraamatusse kirja iga inimese saatuse. Ta ootab oma otsuse kinnitamisega Yom Kippurini. Sel ajal püüavad juudid oma käitumist parandada, heastada teistele tehtud kurja (Jumal ei saa andeks anda inimeste poolt teineteisele tehtut) ja patud Jumala vastu. Neile kes meelt parandavad annab Jumal hea uue aasta. Rosh Hashanah on juudi uusaasta, mis on Gregoriuse kalendri järgi enamasti septembris.
Yom Kippurit tähistavad sünagoogi külastamisega ka paljud ilmalikud juudid, kes muid usukombeid ei järgi.
Yom Kippurile eelnevat päeva tähistatakse kahe piduliku söömaaja, annetuste tegemise ja teistelt andestuse palumisega.