Mine sisu juurde

Aleksandria Philon

Allikas: Vikitsitaadid
Aleksandria Philon, kujutatuna André Thevet' gravüüril 1584. aastast.

Philon Aleksandriast ehk Aleksandria Philon (sündis Aleksandrias u 30–20 eKr, surma-aasta teadmata) oli Aleksandria juutkonna juhtpoliitik ja filosoof, kes ühendas vanatestamentliku monoteismi platonismiga. Veel sajandeid hiljem oli ta mõjukas uusplatonismis ja kujunevas kristlikus teoloogias.


"Esimese Moosese raamatu allegooriline tõlgendus"

[muuda]
  • (2) "Ja Jumal viis kuuendal päeval lõpule oma tööd, mis ta tegi" (1Ms 2:2). Väga lihtsameelne on uskuda, et maailm sündis kuue päevaga või üldse mingis ajavahemikus. Miks? Sest iga ajavahemik on päevade ja ööde jada ja seda teeb paratamatult teoks päike, mis liigub nii üle maa kui ka selle all. Päike aga on osa taevast; nii et saab olla üksmeelt, et aeg on maailmast noorem. Niisiis oleks õige öelda, et maailm ei sündinud mingi aja jooksul, vaid et aeg tekkis maailma abil; sest aja olemusele osutajaks on just taeva liikumine.
  • (3) Niisiis, kui Mooses ütleb "viis kuuendal päeval lõpule tööd", tuleb mõista, et ta ei anna ülevaadet mitte päevade hulgast, vaid täiuslikust arvust kuus, kuna see on esimene, mis on võrdne iseenda osadega – poole, kolmandiku ja kuuendikuga –, ja see on kokku pandud kahe ebavõrdse teguri, kahe ja kolme korrutamisest. Tõepoolest, kaks ja kolm, erinevalt arvust üks, ei ole kehatu loomusega, sest esimene neist (kaks) kujutab ainet ja on jaotatav ja jagatav, nagu ainegi on, kolm aga kujutab tahket keha, sest tahke on jaotatav kolme suunda. (4) Ja mitte ainult, vaid see (kuus) on seotud ka jäsemetega loomade liikumistega; sest jäsemetega keha on sündinud liikuma kuues suunas: ette ja taha, üles ja alla, paremale ja vasakule. Ta soovib niisiis näidata, et nii surelikud kui ka hävimatud sood on kujundatud vastavalt arvudele, mis on neile omased. Ma ju olen öelnud, et ta mõõdab surelikke arvuga kuus ning õnnelikke ja õndsaid arvuga seitse.

Välislingid

[muuda]