Bioloogia

Bioloogia (ka eluteadus) on loodusteaduse haru, mis uurib elu, s.t planeedil Maa elavaid organisme ja nende omavahelisi suhteid.

Proosa

• Kui see on roheline või vingerdab, siis on see bioloogia.

Kui see haiseb, on see keemia.

Kui see ei tööta, on see füüsika.

• Arthur Bloch, "Murphy seaduste täielik kogu", Käepärane sissejuhatus tänapäeva teadusse. Tõlkinud Toomas Niit. Tallinn: Ersen, 1999, lk 126

• Aga mida tähendab see lugu, mida triumfeeriv lääs maailmale peale surub? Mida ütlevad meile väljatöötatud bioloogilised ja füüsikalised teooriad kõige kohta? Lühidalt kokku võttes – me oleme mõttetud robotliikurid, programmeeritud pimesi säilitama isekaid molekule, mida nimetatakse geenideks, kui tsiteerida nende kõige tähtsaimat propagandisti Richard Dawkinsit. Ja me elame samaväärselt mõttetus universumis.
• Kui majandusdarvinistide lugu inimloomusest oleks õige, oleks meie isekas saamahimu ja ahnus meid ammu välja suretanud. Moraalsus poleks suutnud säilida, ja samamoodi meie ise. Kui meie vaba tahe on illusioon, mis mõttega seda siis arendatakse. Me vajame taas tasakaalutunnet ning selle saavutamiseks tuleb mehhanistlik visioon heita tagasi sinna, kuhu see kuulub. Moodsal bioloogial ja majandusel on meile paljugi õpetada, kuid neil ei ole mingit õigust monopoliseerida seda, kuidas me interpreteerime reaalsust ja inimkonna lugu.
  • Jakob von Uexküll, Jakob von Uexküll: maailm vajab uut lugu. Tõlkinud Aivi Reimand. Postimees, 25. oktoober 2008

• Professor Eerik Kumari laskis oma tegevuse kõrgajal maha sadu linde: nii tavalisi kui ka haruldasi. Osa lindude maosisude analüüsid rikastasid veidi tolleaegseid teadmisi nende liikide toitumisest ja aitasid kaasa liigi bioloogia mõistmisele. Ning ilma selliste teadmisteta ei saanuks mõistagi korraldada ka linnukaitset.
  • Rein Kuresoo, "Loodus pole meist kuigi kaugel". Intervjuu Toomas Kukele ajakirjas Eesti Loodus, nr 11, 2009

• Aga bioloogia. See oli fakt. Ja bioloogiatund oli faktiaruanne. Siin edastati teadmist, mis oli kindel, ja poliitilise korra muutumine seda ei kõigutanud. Maailma sai kirjeldada ja seletada ainult maailma enda põhjal. Ja seadused, millele ta allus, olid piiramatu kehtivusega. Seal polnud midagi kokku leppida. See oli tõeline diktatuur!
  • Judith Schalansky, "Kaelkirjaku kael", tlk Eve Sooneste, Tallinn: Tänapäev, 2012, lk 39

• Et antropoloogia ja bioloogia kokku sobiks, tuleb bioloogial endal süveneda sellesse, mismoodi organismid tähendusi omistavad ja kuidas nad on tajuvad ja toimivad, ise otsuseid tegevad ja valivad olendid.
  • Kalevi Kull, "Koos Konrad Lorenziga käitumist vaadeldes". Järelsõna Konrad Lorenzi raamatule "Niinimetatud kurjus. Agressiooni looduslugu". Tallinn: TLÜ Kirjastus, 2018

Draama

ABRAHAM: Ja kuhu jääb siis eetika?
ROBERT (mõistab teisiti): Just! Kuhu jääb eetika! Eetika pärast ma seda kõike kavatsengi. Õigusteadus on eetika alus, ja järsku libiseb üks teadus — bioloogia — meie kontrolli alt välja! Ennekuulmatu lugu. Teie hakkate päid maha võtma ja külge pookima oma suva järgi. Teadlaste konsiiliumid hakkavad tegema otsuseid, mida meie kui mittespetsialistid ei suuda kõigutada. Häbiväärne! Siiani fikseeriti surma südametegevuse lakkamise järgi, nüüd — südant pole, aga pea elab edasi! (Hoogustub, muutub professionaalselt ilukõnelejalikuks.) Kujutle: naisele tuleb vastu tema kadunud mehe pea teise kere otsas! See on eetiline košmaar! Võib-olla pretendeerivad samale olendile kaks eri naist: üks peaga ja teine kehaga abielus olnu!
ABRAHAM: Nii kaugel me veel kahjuks ei ole, see võtab aastaid.
ROBERT: Aga teoreetiliselt pole see võimatu.
ABRAHAM (mõtlikult): Võimatu vist mitte... Kaugemas tulevikus.

• Enn Vetemaa, "Jälle häda mõistuse pärast" (1975), II vaatus, II pilt, lk 32-33