Sitasitikas

• Mahakuulutamised ja nende ärakuulamine kirikus, laulatus pastoraadis, sõrmused ja muu taoline sujuvad ilma suurema kära ja tseremooniata.

Erni lubab Kaisut austada ja armastada. Kaisu ütleb, et tunneb Erni vastu niisamuti, lisaks veel hellust. Neist tunnetest piisab ühe abielu tarvis. /---/

Prouat ja Viivit ei näi asi puudutavat. Naised on oma nädalast toidukraami hankima tulemas, kui Erni neile õuel oma sõrmust näitab ja laulatusest räägib. Viivi ulatab oma peenikese käe ja sõnab: — Palju õnne!

Aga proua litsub õuel komberdava sitasitika oma kinga all puruks ja imestab, mis elukas see selline on ja kust ta nii hilja sügisel küll siia on sattunud. (lk 78)

• Sisko Istanmäki, "Liiga paks, et olla liblikas". Tõlkinud Katrin Reimus. Tallinn: Virgela, 1998