Suurkuju

Proosa

• Niinimetatud suurmeeste salajane ajalugu kujutab endast kahjuks enamasti alatuste ja häbitegude võrku. (lk 8)
• Kes teisi enda kõrval alandab, ei ole kunagi suur. Tavaliselt on niinimetatud suured inimesed kõige väiksemad seal, kus kuldne ja tinane pööbel neid imestunult vaatab. (lk 23)
  • Johann Gottfried Seume, "Apokrüüfid". Tõlkinud Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 2005, nr 13-14

• Ma ei mõista, mis te, inimesed, tahate. Mul ei ole mingit himu suureks meheks saada, vähemalt selles oleksite te pidanud kõigepealt selgusele jõudma. Kas teie arvates vajatakse siis lõvi jõudu, et mõnele patusele korra kantsikuga üle turja äiata? Et tõtt rääkida, pole tarviski suurmees olla, õnneks võib ka väikese venna suust tõtt kuulda.
• Georg Lichtenberg, "Aforisme", tlk August Sang ja Kersti Merilaas, LR 28/1972, lk 13

• Kõik suurmehed on olnud ka naiivsed ja väiklased, kõik, mõnes asjas isegi täiesti lapsikud, eriti kui nad ise on näinud, et tegelikkus ei kuula päris hästi nende ideede sõna. Õpilased kannavad aga edasi ja põlistavad kummalisel kombel kõige rohkem just seda väiklust ja lapsikust.
  • Tõnu Õnnepalu, "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 255

• Kas on võimalik ka miinusmärgiline suurkuju? Näidend võimsast vastasest või omas ajas vale ideelise panuse teinud ja ajaloo kulule jalgu jäänud isikust? Merle Karusoo tundlik sotsiaalne andur on selle võimaluse kinni püüdnud - Merle Karusoo, Erki Aule, Enn Vetemaa "Sigma Tau-C705" (Eesti Draamateater, 2008, lav Merle Karusoo) kirjutasid stalinistist, entsüklopedistist, mõjukast esseistist ja suurest poliitilisest kaotajast Gustav Naanist (1919-94). (lk 73-74)
  • Ene Paaver, "Kohvi tuleb juua, mitte ära juua", rmt: "Eesti näitekirjanduse 20 aastat", 2014, lk 67-88