Vajadus

Proosa

• XXI. Kes on elu piire mõistnud, teab, et on lihtne eemaldada puudusest tekkivat valu ja kogu elu täiuslikuks muuta; seega ei ole vajadust asjade järele, mis saavutatakse võitlusega.
• XXVI. Need ihad, mis täitumata jäädes ei põhjusta valu, pole hädavajalikud, vaid kätkevad endas kergesti tõrjutavat soovi juhul, kui näib, et neid on raske saavutada või et nad tekitavad kahju.
• XXIX. Ihadest on mõned loomulikud ja [hädavajalikud, mõned loomulikud ja] mittevajalikud ning mõned pole ei loomulikud ega vajalikud, vaid tekivad kõigest tühja arvamuse tulemusena.
  • Epikuros, "Peamised arvamused" ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)

• Inimene üksi tarvitab rohkem liha kui kõik teised loomad kokku suudavad ära õgida, seepärast on just tema suurim hävitaja, ja see tuleneb pigem harjumusest kui vajadusest. Selle asemel, et kasutada mõõdukalt seda, millega teda on õnnistatud, selle asemel, et jagada seda võrdselt, selle asemel, et kasvatada neid samavõrd kui ta hävitab, leiab rikas kogu oma hiilguse sellest, et sööb ühe päevaga oma laua ääres hulga, millega võiks pidada üleval paljusid perekondi. Ta kuritarvitab ühtviisi loomi ja oma liigikaaslasi, kellest mõned jäävad nälga ja viletsusse, töötades üksnes tema mõõdutu isu ja veelgi rahuldamatuma edevuse rahuldamiseks, ning hävitades teisi puuduse läbi, hävitab ta iseennast ülekülluses. Sellele vaatamata võiks inimene, nii nagu mõned teisedki loomad, elada aiaviljadest.
  • Georges-Louis Leclerc de Buffon, Histoire Naturelle (1753), trans. J. S. Barr, London: H. D. Symonds, 1797, vol. V, pp. 209-210.

• Olen veidi ringi rännanud; olen näinud surelikke, kes seisavad meist palju alamal, ja teisi, kes seisavad meist võrratult kõrgemal, kuid ma pole veel kusagil näinud selliseid, kel poleks rohkem ihasid kui tõelisi vajadusi ja rohkem vajadusi kui võimalusi neid rahuldada.
  • Voltaire, "Mikromegas"

• Seltskondlikes oludes pole ükski vajadus suurem kui vajadus lobiseda, kuna lobisemine on põhiline vahend aja möödasaatmiseks, mis on elu üks esmavajadusi. Ja kõige haruldasem on niisugune vestlusaine, mis äratab uudishimu ja peletab igavust: seda teeb nimelt varjatu ja uus. Ent pea kinni sellest reeglist: kui sa ei taha, et teataks, et sa midagi tegid, ei tule see jätta mitte rääkimata, vaid tegemata. Ja ole kindel, et sellest, mida sa ei saa tegemata jätta või olematuks teha, saadakse teada, ükskõik kui hästi sa seda ka ei varjaks.
  • Giacomo Leopardi, "Mõtted". Tõlkinud Maarja Kangro. Loomingu Raamatukogu 3–4, 2008, lk 15

• Eks ole üldiselt teada, et varakal vallalisel mehel on tingimata naist vaja.
• It is a truth universally acknowledged, that a single man in possession of a good fortune, must be in want of a wife.
  • Jane Austen, "Uhkus ja eelarvamus", tlk Henno Rajandi, 1985, lk 1

• Kõik see, pidage meeles, sündis tol pimedal ajal, kui veel puudusid kunstikoolid — ajal, kui kõik koolmeistrid ei olnud veel eranditult ausad, tundehellad isiksused, ja kõik kirikuõpetajad veel mitte avara vaimuga kultuurilembesed mehed. Ei ole müüt, et noil vähemsoovitud aegadel oli peale mr. Stellingi veel teisigi vaimulikke, kelle vaim oli piiratud, vajadused aga suured, ja kelle sissetulek, peamiselt Fortuna naiselik-pimedate ning ebaloogiliste vassingute tõttu, ei vastanud niivõrd nende vajadustele kuivõrd intellektile — millest inimese sissetulek teadagi ei sõltu. Niisiis tuli neil džentelmenidel oma vajadused sissetulekuga vastavusse viia; ja kuna vajadused ei lase end just kergesti surnuks näljutada, pidid nad valima lihtsama tee — oma sissetulekuid tõstma. Selleks oli üksainus moodus; kuna vaimulikele olid keelatud kõik ametid, kus madala tasu eest head tööd tehakse, kes võis neid siis laita, kui nad tegid kõrge tasu eest väga kehva tööd? (2. rmt, 4. peatükk, lk 153)
• [Philip:] "Ei, Maggie, kellelegi ei anta jõudu teha midagi loomuvastast. Otsida pääsu kõigest loobumises — see on ju argus. See ei karasta mitte kedagi. Ühel heal päeval paisatakse teid elukeerisesse, ja kõik teie loomuse rahuldamata vajadused ründavad teid siis metsiku aplusega." (5. rmt, 3. peatükk, lk 296)
• Inetud ja vigased inimesed tunnevad tihti suurt vajadust eriliste vooruste järele, milleta neil on äärmiselt ebameeldiv elada: kuid teooria, et erilised voorused on ebasoodsate tingimuste otsene tagajärg, nii nagu loomadele külmas kliimas paksem karv selga kasvab, ei pea ehk päriselt paika. (5. rmt, 3. peatükk, lk 297)
  • George Eliot, "Veski Flossi jõel", tõlkinud Valda Raud. Tallinn: Eesti Raamat, 1983

• Vahel on meie vajadus osavõtliku puudutuse järele nii suur, et me ei hooli, mida see täpselt tähendab või kui kallilt me peame selle eest hiljem maksma.
  • Edward Morgan Forster, "Vaatega tuba", tlk Riina Jesmin, 2007, lk 64

• Inimaju loomisel evolutsioon mitte üksnes ei pannud eelajaloolise inimese vajadustest mööda, vaid see on ainuke juhtum, mil evolutsioon on ühele liigile andnud organi, mida viimane ei oska kasutada.
  • Arthur Koestler, "The Ghost in the Machine" (1967)

• Ma ei usu, et leiutamine sai alguse vajadusest — minu arvates on leiutamise otseseks põhjuseks tegevusetus, võibolla ka laiskus. Et vähema vaevaga läbi ajada. See ongi see suur saladus, mis on toonud meid läbi aegade sadade tuhandete aastate jooksul, teinud tulekivi küljest kildude tagujast nõudepesumasina sisselülitaja.
  • Agatha Christie, "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 143

• On tore saada üle soovist elada oma ümbruse elu. Õppida iseennast paremini tundma, mõistma oma vajaduste tagapõhja. Näha teiste motiive selgemini — ja tunda neis ära omaenda hirmusid ja kõhklusi.
  • Liv Ullmann, "Muutumine", tõlkinud Anu Saluäär, Loomingu Raamatukogu 16-18/1986, lk 88

• "Jänesesõit oli ju üsnagi lõbus," jätkas peenike kare hääl.

"Joosta jänesed oskavad. Kuid isa ja ema otsimisel pole neist küll mitte mingit kasu. Siin läheb ühte tublit koeranina tarvis."

"See on Tups!" taipas Mati. "Tups räägib! Ma ei teadnudki, et Tups oskab rääkida!"

"Muidugi oskan!" kinnitas kutsikas.

"Sa pole ju kunagi varem rääkinud!" imestas Mati.

"Varem polnud selleks mingit vajadust," lausus Tups ja hüppas põrandale.

• Dagmar Normet, "Une-Mati, Päris-Mati ja Tups", Tallinn: Eesti Raamat, 1979, lk 31

• Tänapäevases romaanis on jutustaja tavaliselt nähtamatu või vähemasti küllaltki tagasihoidlik, kuid varem surus ta oma kohaloleku vahel nii tugevalt peale, et kui ta lugu jutustas, siis näis, et ta räägib seda iseendale, ning mõnikord tundus koguni, et meile jutustamine on ettekääne, et rahuldada oma määratut vajadust ennast eksponeerida.
  • Mario Vargas Llosa, "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Tõlkinud ja järelsõna Ott Ojamets. Kultuurileht, 2011 (LR nr 15/16), lk 38

• Veel ühed mittenakkuva pinnaga hädavajalikud asjad minu köögis on mittenakkuvad ahjuplaadid, üks kurrulise põhjaga (liha jaoks) ja teine sile (kookide tarvis). Aga kui ma ütlen "hädavajalikud", siis ütlen ma seda moodsa tarbimisühiskonna vaimus. Ükski ülalmainitud riistadest ei ole hädavajalik, need on vaid ahned tänapäeva leiutised, argised luksusesemed.
  • Nigella Lawson, "Köök", tlk Sash Uusjärv, 2011, lk 4

• Olemuslik süü ja vajadus lunastuse järele on mu meelest isegi aktuaalne. Piisab, kui sooritada pikk õhtune jalutuskäik Tartus piki Küüni ja Rüütli tänavat. Igast baarist vaatab vastu igatsus lunastuse järele, mille siiruses ei ole põhjust kahelda. Inimesed ei taha elada sellistes suhetes ja sõltuvustes, nagu nad elavad, otse spastiliselt laialikistuna, ja süütunne ei lase neist võrkudest väljuda. Üliõpilased mõjuvad siin siiski värskendusena, sest õppimine on teadagi taevalik. Nemad tõmbavad inimesi jälle püsti.
  • Marju Lepajõe, "Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist" ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017

• Saan aru inimeste vajadusest müstika järele, sest tunnen ka ise seda vajadust – et oleks midagi pärast surma. Aga minu vajadus ei tähenda, et nii ka on. Mul ei ole selle kohta mingeid tõendeid. Kõik, mis ma näen, on see: teadvus asub ajus ja kui aju lakkab töötamast, siis on lõpp. Rikkiläinud arvutist võib kõvaketta välja tõsta ja kuskile mujale sisse torgata. Ajuga pole see võimalik.
  • Rein Taagepera, intervjuu: Vilja Kiisler, "Rein Taagepera igatseb endiselt. "Kuulen end tosin korda päevas ütlemas: Mare, millal sa tagasi tuled?"" EPL, 25.09.2020

• See rännak toob minus välja parima ja halvima ühes - selles olen ma kindel. Muudab mind tänulikumaks ning alandlikumaks samuti.

Usutakse, et Camino annab seda, mida inimene päriselt vajab. Aga mida ma siis õigupoolest vajan? Olen seda endalt nende päevade jooksul korduvalt küsinud, aga vastust pole ma leidnud. Santiagoni on samuti tükk maad minna. (lk 42)

• Lena räägib äsjaloetud teadusuuringust, mis väidab, et inimese üks põhivajadustest on vähemalt üks kallistus päevas.

"Kui inimene jääb pikemat aega kallistuseta, võib ta lausa haigeks jääda," tutvustab Lena uuringu tulemusi ja otsustab selle peale meid mõlemaid tugevalt kallistada.

Pean tunnistama, et mulle ei ole kunagi füüsiline kontakt võõraga meeldinud, aga oleme päevadega piisavalt lähedaseks saanud, nii et kallistusel näib võlujõud olevat. (lk 53)

• Edasi kulgeb tee otse ookeaniäärsel kaljunukil. Tuul on hingemattev, aga ma pean kohe nüüd pissile minema.

"Sa oled päriselt hull! Siin riigis saab selle teo eest 120 eurot trahvi!" teatab peruulane.

"Kas sa teed nalja? See siin on palvetee, loodus pealegi," argumenteerin mina.

Kõnnime edasi, kuni ma enam oodata ei kannata.

"Kui vältimatu vajaduse rahuldamise hind on 120 eurot, siis ma maksan," teatan talle bravuurselt ja ronin kaljunuki taha, hirmsa tuule kätte pealegi. (lk 70)

• Kertu Jukkum, "Ma naeran, et ma nutan", 2020