Sleeswig-Holstiin
 Söl'ring
|
| Sleeswig-Holstiin | |
 |
 |
| Fāni | |
 | |
| Waapen | |
| Waalspreek: Op ewig ungedeelt | |
| Spraak: | Dütsk (~ 2,7 Mio.), Platdütsk (~ 1,3 Mio.), Deensk (~ 65.000), Nuurđfriisk (~ 10.000), Romānsk (~ 5.000) |
| Hauptstat: | Kiil |
| Gurthair: | 15.799,38 (plaats 12.) km² |
| Iinuunern: | 2,838 Mio.(31. Oktuuber 2011) |
| Iinuunern per km²: | 179 Iinw./km² |
| Mensken söner Bruarwening: | 5,4 % (Mai 2018)[1] |
| Grünjliar: | 23. August 1946 |
| Skilen: | 27,0 Mrd. EUR (31. Detsember 2010) |
| ISO 3166-2: | DE-SH |
| Kontakt: | |
| Ön't Nat tö finj öner: | www.schleswig-holstein.de |
| Politiik: | |
| Ministerpresident: | Daniel Günther (CDU) |
| Regiaringsparteien: | CDU, FDP en A Greenen |
| Mandāti: | CDU 25 SPD 21 A Greenen 10 FDP 9 AfD 5 SSW 3 |
| Leest Waal: | 7. Mei 2017 |
| Naist Waal: | 2022 |
| Parlamentārisk Fortreering: | |
| Stemen ön di Bundsreer: | 4 |
Sleeswig-Holstiin (platdütsk Sleswig-Holsteen, deensk Slesvig-Holsten, kuurt uk SH) es dit nuurđerst Bundeslön fan Dütsklön. Hat liit twesken Weest- en Uastsee, di Hauptstat es Kiil, sent dit Lön ön die 23. August 1946 grünjliar uuren es. Ön di Nuurđen liit Deenemark, ön di Süđern lair di Bundslönen Hamborig en Neđersaksen, en süđuasterfuar liit Mecklenborig-Fuarpomern.
Kraisi an kraisfriie Staten
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Deling (Stant: 1. Januwaari 2013) sen diar fjuur kraisfriie Staten an elev Kraisi me 85 Amten en 1115 Gemiinden. 901 diarfan haa mener üs 2000 Liren, dānen diar uuni, en diarom haa des iarenamtelk Büürföögern.
Kraisi
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- Krais Dithmarschen (Heide, HEI)
- Krais Herzogdoom Lauenborig (Ratzeborig, RZ)
- Krais Nuurđfriislön (Hüsem, NF)
- Krais Uastholstiin (Eutin, OH)
- Krais Pinneberg (Pinneberg, PI) (mä Heliglön)
- Krais Plön (Plön, PLÖ)
- Krais Rendsborig-Eckernförde (Rendsborig, RD, uk: ECK)
- Krais Sleeswig-Flensborig (Sleeswig, SL)
- Krais Segeberg (Bad Segeberg, SE)
- Krais Steinborig (Itzehoe, IZ)
- Krais Stormarn (Bad Oldesloe, OD)
Kraisfriie Staten
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- Flensborig (FL)
- Kiil (KI)
- Lübeck (HL)
- Neumünster (NMS)
Spraaken
[Bewerke | Kweltekst bewerke]Dat et sa fuul Spraaken on jen Lön jeft, dit haa wu bluat jens on Dütsklön', en dit es ön Sleeswig-Holstiin. Ön dit lön twesken Uast- en Weestsee jeft et trii Spraaken fan Menerhairen, en dit sen Deensk, Romānsk en Nuurđfriisk. En da uur jit Platdütsk snaket.
Platdütsk es di Regionālspraak fan Nuurđerdütsklön'. Bal ark Jen on Sleeswig-Holstiin ken hok Uurter up Platdütsk sii of dach tomendst forstuun.
Deensk jert em senerlig on di Lonsdiil Sleeswig. Ombi 50.000 Mensken fan di deensk Menerhair uuni nai bi di Grensi to üüs Naiberlön Deenemark. Friisk es en ain Spraak, diar on Sleeswig-Holstiin, ön't Sāterlön ön Uastfriislon sa üs ön di Prowins Fryslön ö di Neđerlönen snaket uur. Ön di Krais Nuurđfriislön sa üs üp Heliglön snaki ombi 10.000 Mensken friisk.
Romānsk es di Spraak fan di Sinti en Rooma. Ombi 5.000 dütsk Sinti en Rooma lewi on Sleeswig-Holstiin.
Sesternregjoonen
[Bewerke | Kweltekst bewerke]| Sesternregjoonen faan't Lön Sleeswig-Holstiin[2] | ||||
|---|---|---|---|---|
| Regjoon | Lön | sent | Fāni/Flagi | |
| Sønderjylland | Deenemark | 2001 | 
| |
| Pays de la Loire | Frankrik | 1992 | 
| |
| Woiwodschaft Pommern | Poolen | 1992 | 
| |
| Oblast Kaliningrad | Ruslön | 2004 | 
| |
| Präfektur Hyōgo | Japan | 1995/2005 | 
| |
| Maryland | Foriinigt Staaten | 2002 | 
| |
Futnooten
[Bewerke | Kweltekst bewerke]- ↑ Arbeitslosenquoten im Mai 2018 – Länder und Kreise. Uun: statistik.arbeitsagentur.de. Statistik der Bundesagentur für Arbeit, ufrepen de 30. Mei 2018.
- ↑ Sir fan di Lönsregiaring
.svg){kind=small}
