Marko Zanev's Reviews > Viies päike : asteekide uus ajalugu
Viies päike : asteekide uus ajalugu
by
by
Minu viimane #superlugeja raamat Argo kirjastuse jaoks. Kuigi projekt sai minu jaoks läbi oli mul üks raamat endiselt veel pooleli, ning nüüd jõudsin sinnamaani, et sain oma mõtted kirja.
Üks asteekide autoriteetsemaid uurijaid Camilla Townsend võtab kokku asteekide ajaloo enne eurooplaste tulekut, Hernando Cortési eduka vallutuse ning Mehhiko põliselanike elu sõjale järgnenud 100 aasta jooksul.
Raamatu näol on tegemist raske lugemisega. Arvestades kui vähe käsitletakse asteekide ajalugu koolis, peab tunnistama, et raamatus esinevate raskesti hääldatavate nimede rohkus võtab esialgu silmade ees kirjuks. Camilla Townsend eeldab põhjalikumaid teadmisi, kui keskmisel Eesti lugejal antud piirkonna ning asteekide vallutamise kohta on. Ameeriklastel on kindlasti asteekidest juba oma väljakujunenud arvamus ja raamatus tundub, et ta püüab murda müüte, mida eestlastel asteekide kohta üldse ei ole, sest meie jaoks jääb Mesoameerika ajalugu üldiselt väga kaugeks. Samas on raamat oma meeletu kasutatud kirjanduse ja viidetega viimase aja üks parimaid tutvustusi asteekidega seotud uurimistööst. Väga väärtuslik on autori lisa nahuakeelsete annalide bibliograafiaga, mis aitab algajal, teemaga alles esimesi sügavuti minevaid samme tegeval ajaloolasel, orienteeruda.
Raamatu väärtus seisneb eelkõige selles, et Townsend on oskuslikult välja toonud kuivõrd lühikese ajaga suutis Cortés asteekide riigi ja pealinna ära vallutada ning kui kiiresti suutsid asteegid uue maailmakorraga kohaneda. Hispaanlaste tulek oli vägagi drastiline muutus tervele ühiskonnale ning kohalike mitmeid kordi laastanud pandeemiad hävitasid ühiskonna ajaloolise mälu vägagi kiiresti. Hispaanlaste invasiooni üle elanud põlisrahva lapselapsed olid juba unustamas oma eelkäijate ajalugu ja võitlusi. Kahjuks on asteekidega juhtunu heaks näiteks kuidas uute viiruste ja haiguspuhangutega kaasas käinud häving aitab uutel valitsejatel oma võimu kinnitada. Heaks paralleelliks on siin ka Eestis toimunud ajaloolise mälu katkestus suurte sõdade ajastul 16.-18. sajandil, mil Eestit laastasid katkuepideemiad ja näljahädad ning Eesti rahvastik langes rohkem kui poole võrra.
Townsend suudab just põliselanike allikatele toetudes aidata lugejatel mõista Mesoameerika poliitilist tegelikkust enne hispaanlaste tulekut, valikuid sõja ajal ning aidates mõista ka olukorda uute valitsejate võimu all. Vähemalt asteekide näitel võib tõesti tõdeda, et võimus ei saa kunagi kindel olla.
Raamat on hea lugemissoovitus neile, kellel on välja kujunenud esialgne pilt ja huvi asteekide kohta. Üldisele ajaloohuvilisele võib see raamat esialgu tunduda raskesti läbinäritav. Samas on tegemist ühe maailma ajaloo põnevaima looga, mis on kaasahaarav ka Eesti lugejale.
Üks asteekide autoriteetsemaid uurijaid Camilla Townsend võtab kokku asteekide ajaloo enne eurooplaste tulekut, Hernando Cortési eduka vallutuse ning Mehhiko põliselanike elu sõjale järgnenud 100 aasta jooksul.
Raamatu näol on tegemist raske lugemisega. Arvestades kui vähe käsitletakse asteekide ajalugu koolis, peab tunnistama, et raamatus esinevate raskesti hääldatavate nimede rohkus võtab esialgu silmade ees kirjuks. Camilla Townsend eeldab põhjalikumaid teadmisi, kui keskmisel Eesti lugejal antud piirkonna ning asteekide vallutamise kohta on. Ameeriklastel on kindlasti asteekidest juba oma väljakujunenud arvamus ja raamatus tundub, et ta püüab murda müüte, mida eestlastel asteekide kohta üldse ei ole, sest meie jaoks jääb Mesoameerika ajalugu üldiselt väga kaugeks. Samas on raamat oma meeletu kasutatud kirjanduse ja viidetega viimase aja üks parimaid tutvustusi asteekidega seotud uurimistööst. Väga väärtuslik on autori lisa nahuakeelsete annalide bibliograafiaga, mis aitab algajal, teemaga alles esimesi sügavuti minevaid samme tegeval ajaloolasel, orienteeruda.
Raamatu väärtus seisneb eelkõige selles, et Townsend on oskuslikult välja toonud kuivõrd lühikese ajaga suutis Cortés asteekide riigi ja pealinna ära vallutada ning kui kiiresti suutsid asteegid uue maailmakorraga kohaneda. Hispaanlaste tulek oli vägagi drastiline muutus tervele ühiskonnale ning kohalike mitmeid kordi laastanud pandeemiad hävitasid ühiskonna ajaloolise mälu vägagi kiiresti. Hispaanlaste invasiooni üle elanud põlisrahva lapselapsed olid juba unustamas oma eelkäijate ajalugu ja võitlusi. Kahjuks on asteekidega juhtunu heaks näiteks kuidas uute viiruste ja haiguspuhangutega kaasas käinud häving aitab uutel valitsejatel oma võimu kinnitada. Heaks paralleelliks on siin ka Eestis toimunud ajaloolise mälu katkestus suurte sõdade ajastul 16.-18. sajandil, mil Eestit laastasid katkuepideemiad ja näljahädad ning Eesti rahvastik langes rohkem kui poole võrra.
Townsend suudab just põliselanike allikatele toetudes aidata lugejatel mõista Mesoameerika poliitilist tegelikkust enne hispaanlaste tulekut, valikuid sõja ajal ning aidates mõista ka olukorda uute valitsejate võimu all. Vähemalt asteekide näitel võib tõesti tõdeda, et võimus ei saa kunagi kindel olla.
Raamat on hea lugemissoovitus neile, kellel on välja kujunenud esialgne pilt ja huvi asteekide kohta. Üldisele ajaloohuvilisele võib see raamat esialgu tunduda raskesti läbinäritav. Samas on tegemist ühe maailma ajaloo põnevaima looga, mis on kaasahaarav ka Eesti lugejale.
Sign into Goodreads to see if any of your friends have read
Viies päike .
Sign In »
Reading Progress
December 10, 2022
–
Started Reading
December 10, 2022
– Shelved
February 24, 2023
–
Finished Reading