Kartuli Khelnaweri Albomi PDF
Kartuli Khelnaweri Albomi PDF
Kartuli Khelnaweri Albomi PDF
Prepared by Maia Karanadze, Lela Shatirishvili, Nestan Chkhikvadze Seadgines maia karanaZem, lela SaTiriSvilma, nestan CxikvaZem,
with participation Tamar Abuladze Tamar abulaZis monawileobiT
An on-line album of Georgian manuscript book was created within the Grant project
“Georgian Manuscript Book (including website)” financed by Rustaveli research fund.
albomis dizaini N. Chkhikvadze (scientific research manager), M. Karanadze, L. Shatirishvili were
viola tuRuSi working on this project with participation of T. Abuladze.
fotoebi In the album there are represented 5th-19th cent. Georgian manuscript books preserved
mirian kilaZe in the fonds of National Centre of Manuscripts (A, H, S, Q) as well as some items
belonging to foreign funds and National Manuscript Centre has the legal right of using
photo copies of them.
Artistic copy of Adishi gospel is accomplished on the bases of authors’ descriptions and
albomSi gamoqveynebuli fotomasalisa da TiToeuli monakveTis raime formiT
instructions. All this manuscripts show the origin and the development of the book as
(eleqtronuli, beWduri) gamoyeneba SesaZlebelia mxolod saavtoro uflebis
mflobelis werilobiTi nebarTvis safuZvelze. a cultural-historical phenomenon.
saamSeneblo warwera
bolnisis sioni, 492/3-502 ww., samnaviani bazilikis tipis nage-
boba. samxreT-aRmosavleT saqarTvelo.
1049 w.
etrati, 43 f., zoma: 30,5×22,8 sm.
gadamweri miqael inCuxi
Q 1376
X s.
etrati, 242 f., zoma: 38,5×30 sm.
Mmomgeblebi: mamfali mtbevari
iovane da mama Teodore.
gadaweris adgili: tao-
klarjeTi
A 19
parxlis mravalTavi.
mravalTavi – RvTismsaxurebis damxmare krebuli.
krebulis saxelwodebac warmodgeba xelnaweris damzadebis adgilis mixedviT. igi
aerTianebs saeklesio kalendarze gawyobil wm. mamaTa
qarTul xelnawer wignTa Soris gamorCeulia Tavisi sididiT. Sesrulebulia maRali
qadagebebs, agiografiul Txzulebebsa da apokrifebs.
xarisxis etratze, teqsti naweria lamazi, mkafio nusxuriT, yavisferi melniT. samkauli
bizantiur mwerlobaSi mravalTavis analogs warmoad- teqsts TiTqmis ara aqvs, sazedao asoebis umetesoba naweria yavisferi melniT,
gens panegirikoni. mravalTavebi adreuli krebulebia. singuriT – sakmaod cota. Seicavs naTargmn da originalur Txzulebebs. Aam xelnaweriT
maTi Sedgena ukavSirdeba calkeuli sauflo dResaswau- moaRwia Cvenamde `SuSanikis wamebisa~ da `abos wamebis~ teqstebma.
lis Camoyalibebis periods, razec mianiSnebs xelnawe-
X s.
ris aSiaze dResaswaulTa sagangebo aqcentirebisaTvis
etrati, 658 f., zoma: 45,5×33,5 sm.
darTuli miTiTebi. dRemde cnobilia IX-XI saukunis Ggadamweri: gabriel patarai
rogorc klarjul-palestinuri, aseve aTonuri warmo- gadaweris adgili: parxlis monasteri
mavlobis qarTuli mravalTavebi. A 95
Wil-etratis iadgari
gansakuTrebul yuradRebas imsaxurebs, upirvelesad, saweri
masalis TvalsazrisiT, vinaidan masSi erTdrouladaa
gamoyenebuli Wilisa (papirusis) da etratis furclebi.
teqsti asaxavs VII-VIII saukuneebis ierusalimur praqtikas; misi
berZnuli modeli dRes dakargulia. gadawerilia A kuTxovani
mrglovaniT, axlavs marginaluri niSnebi. erT-erT minawerSi
moixsenieba iovane, savaraudod, gadamweri.
X s.
etrati, papurusi, 313 f., zoma: 11,2×10 sm.
gadamweri: iovane
gadaweris adgili: sabawmidis monasteri
H 2123
978-988 ww.
etrati, 727 f., zoma: 26×21 sm.
gadamwerebi: miqael modrekili da ori anonimi
gadaweris adgili: Satberdi
S 425
936-940 ww.
etrati, 297 f. zoma: 26×21 sm.
gadamweri gabrieli, momxatveli Tevdore,
momgebeli grigol mirdatis Ze
gadaweris adgili: Satberdi
H 1660
gelaTis biblia
uwodeben katenebian
bibliasac, radganac teqsts
axlavs katenebi anu Bbibliuri
teqstisBganmartebani.
Sesrulebulia mxedrulze
gardamavali nusxuriT, baci
yavisferi melniT. sawer
masalad gamoyenebulia
maRali xarisxis aRmosavluri
qaRaldi. xelnaweri,
savaraudod, gadawerilia
gelaTis monasterSi,
romelSic XII s-Si gaaqtiurda
saRvTismetyvelo saqmianoba
da daarsda gelaTis akademia.
XII s.
qaRaldi, 302 f.
zoma: 37×27,6 sm.
A 1108
XII-XIII ss.
etrati, 274 f.,
zoma: 29,1×21 sm.
gadamweri: iovane
mxatvari: miqael koreseli
gadaweris adgili: romanas
monasteri
A 1335
XII s.
etrati, III, 293 f., zoma: 26×18,8 sm.
Q 908
XII-XIII ss.
etrati, 289 f., zoma: 23×18 sm.
Q 899
XIII s.
etrati, 190 f., zoma: 25,5×20 sm.
A 496
1300 w.
etrati, 329 f., zoma: 30×23,5 sm.
gadamweri da momxatveli: efremi
damkveTi: moqvis eparqiis
mTavarepiskoposi danieli
gadaweris adgili: moqvi
Q 902
asli
XIII-XIV ss.
etrati, 3 kefi,
zomebi: 64,5×20,8 sm.; 74×20,8 sm.;
70,5×21,1 sm.
gadamweri: gabrieli
A 922.
kurTxevani
krebulSi gaerTianebulia sxvadasxva tipis locvebi, maT Soris bevria samkurnalo Sinaarsisa.
Zvel qarTul krebulTa Soris aRniSnuli wigni unda mivakuTvnoT e. w. gardamavali tipis
krebuls, romelic farTo sociumisaTvis moiazreba. gadamweri da gadaweris adgili ucnobia,
magram, savaraudod, Zalze Zveli dednis asls warmoadgens. teqstebi uaxlovdeba klarjul
Targmanebs. naweria aRmosavlur qaRaldze. teqsti dawerilia nusxuriT, saTaurebi da sazedao
asoebi – singuriT. xelnawerSi uxvadaa feradebiT Sesrulebuli Tavbolokazmulobebi,
adamianis, frinvelTa, cxovelTa da yvavilovan-mcenareuli gamosaxulebebi, mxatvrulad
gaformebuli sazedao asoebi da vardulebi.
XIV-XV ss.
F118 f., aqedan qaRaldi – 116 f., etrati – 2 f.; zoma: 24,5×20,5 sm.
A 1110
EXV s.
etrati, f. 175, 25,6×20,2 sm.
gadamweri: barnaba, damkveTi: Salva erisTavi
A 25
A1494 w.
etrati, 168 f., zoma: 9,8×7,6 sm.
gadaweris adgili: samcxe, samxreTi saqarTvelo
A 351
fsalmuni
mdidrulad gaformebuli es xelnaweri wigni sagangebod maRali aristokratuli ojaxisaTvis
unda yofiliyo dakveTili. Seicavs giorgi mTawmideliseul redaqciis teqsts. uZRvis daviT
winaswarmetyvelis gamosaxuleba, darTuli aqvs teqstze adreuli maRalmxatvruli miniatiurebi.
suraTebi, romlebic ufro adreulia, vidre teqsti. gadamweris mxedrulad Sesrulebuli
anderZiT irkveva, rom xelnaweri daukveTavs zilixan batoniSvils.
XVII s.
qaRaldi, 236 f., zoma: 25×17,5 sm.
H 1665
wigni gadaiwera dasavleT saqarTveloSi, sof. RvaraSi TeTrosanis qaRaldi, 144 f., 23×17,5 sm.
gadamweri: germanozi
saxelwodebiT cnobil eklesiaSi qaixosro gurielisa da misi
gadaweris adgili: Rvaras TeTrosnis eklesia
dedis, dedofal aTabagis qal Tamaris dakveTiTa da finansuri
H 75
uzruvelyofiT. Ggadawerilia aRmosavlur qaRaldze nusxuriT.
Semkulia 55 teqstze adreuli miniatiuriT.
1680 w.
qaRaldi, 263 f.,
zoma: 44,5×30 sm.
gadamweri: mdivani
begTabegi
H 54
XVIII s.
qaRaldi, 289 f., zoma: 33×22 sm.
S 5006
1646 w.
qaRaldi, 267 f., zoma: 27×19 sm.
gadamweri da momxatveli: mamuka TavaqaraSvili
H 599
daviT guramiSvili,
`amirandarejaniani~ `daviTiani~
`visramiani~
xelnaweri warmogvidgens sparsuli `vis o raminis~ beiTur sistemas da uaRresad
mniSvnelovania sparsuli teqstis dadgena-dazustebisaTvis. damsuraTebeli mihyveba
muslimur-aRmosavlur tradicias da xelnawers amkobs am gavlenis Sedegad Seqmnili
mairanizebeli miniatiurebiT.
gadwerilia mxedruliT, Savi melniT; saTaurebi da abzacebis dasawyisebi singuriTaa
naweri.
1729 w.
qaRaldi, 274 f., zoma: 29×20 sm.
S 3702
`rostomiani~
firdousis `Sah-names~
(`mefeTa wignis~) nawili.
gadawerilia mxedruliT,
Savi melniT; saTaurebi
da abzacebis dasawyisebi
singuriTaa naweri; aqvs
Tavkazmuloba; zogierTi
qaRaldi WvirniSniania.
xelnaweris meore
nawili dasuraTebulia
miniatiurebiT.
XVII s.
qaRaldi, F487 f.,
zoma: 39,5×25,5 sm.
S 1580
gadawerilia mxedruliT, Savi melniT; xelnaweri Semkulia qaRaldi, 148 f., zoma: 31×20,5 sm.
gadamweri da momxatveli: mamuka TavaqaraSvili
miniatiurebiT, romelTa avtoria mamuka TavaqaraSvilia. ilustraciebi
gadaweris adgili: samegrelo
– devebi, bataluri scenebi, saWurveli da sxv. – qarTuli xalxuri
S 1594
saxvis maneriTaa Sesrulebuli. wigni Seiqmna samegrelos mTavar levan II
dadianis iniciativiT.
`iosebzilixaniani~
nimuSebTan avlens
xelnaweri warmoadgens
msgavsebas, sxva
kompilaciis
xelnaweridanaa
safuZvelze Sekrul
amoRebuli da Cakruli
wigns, masSi daculia
nusxis ufro didi
poemis I versia.
zomis, teqstisagan
igi mdidruladaa
Tavisufal
moxatuli. nusxaSi
furclebze.
12 miniatiuraa,
teqsti gadawerilia
romelTagan zogierTs
mxedruliT, Savi
dauyveba mcenareuli
melniT; saTaurebi da
an geometriuli
taepTa dasawyisebi
ornamenti. nusxis
singuriTaa naweri.
miniatiurebi,
romlebic adreuli
XVI-XVII ss.
isfahanuri skolisa da qaRaldi, 120 f.,
Sirazuli miniatiuris zoma: 21,5×15,5 sm.
1633-1646 ww.
qaRaldi; 470 f.,
zoma: 32,5×23 sm.
S 30
1708 w.
qaRaldi; 336 f., zoma: 30×21 sm.
S 3683
1819-1820 ww.
qaRaldi, 201 f., zoma: 30×24 sm.
S 450
1735 w.
umaRlesi xarisxis evropuli
qaRaldi (WvirniSniani), 91 f.,
zoma: 14×21 sm.
gadaweris adgili: ruseTi
Q 1493
naSromad~ wodebul `wigni saaqimois~, daviT bagrationis vaxtang VI, `qimiis wigni~
mier Sedgenil `iadigar daudis~ nusxebs. es kompilaciu- vaxtang VI-is mier Sedgenil ZeglSi asaxulia sparsuli da rusuli wyaroebis
ri naSromebia, romlebic emyareba imdroisaTvis cnobil kvali; amasTanve masSi warmodgenilia originaluri paragrafebic, romlebsac
qarTul da aRmosavlur samedicino Sromebs (zaqaria ar- maRal Sefasebas aZleven qarTveli mecnierebi. xelnaweri gadawerilia vaxuSti
bagrationis xeliT; mis miervea Sesrulebuli specialuri, fizikisa da qimiis
razis, avicenas Txzulebebs).
xelsawyoTa, naxazebi. gadawerilia mxedruliT, Savi melniT, saTaurebi – singuriT
veterinaruli xelnaweri wignebi saqarTveloSi XVII
saukunidan gvxvdeba. maT SeqmnaSi, Targmna-gadmokeTebaSi XVIII s-is 40-iani wlebi
didi wvlili miuZRvis vaxtang VI-s, giorgi XII-is Svilebs qaRaldi, 72 f., zoma: 16×10 sm.
gadamweri: vaxuSti batoniSvili (bagrationi)
– ioane da bagrat batoniSvilebs. cxenis, ZaRlis da
gadaweris adgili: ruseTi
frinvelTa karabadinebis Semcveli zogierTi xelnaweri S 3721
qarTuli kaligrafiisa da, zogadad, wignis kulturis
TvalsaCino nimuSebad SeiZleba CaiTvalos.
avgarozi
qarTul xelnawer tradiciaze saubrisas wignisa Tu
warmoadgens erTi mTliani qaRaldisgan gamoWril, erTmaneTTan dakavSirebul 24 mrgval
dokumentis Sinaarsis, formisa da mxatvruli mraval-
naWers, romelTagan pirvel orze feradebiT daxatulia qristes saxe. danarCeni 22 naWeri
uWiravs teqsts, romelic Cawerilia mrgvalad moxazul ferad wreebSi da devs sagangebod
ferovnebis paralelurad unda SevCerdeT sawer masala-
moqargul Zvelebur boRCaSi, romlis zomaa 6×7. gamokruli aqvs abreSumis sarCuli, boxCa ze. swored igi warmoadgens wignis xangrZlivobis, misi
warmoadgens moqargulobis sayuradRebo nimuSs. xelnaweri Semowirulia cnobili qarTveli mxatvruli iersaxis erT-erTi umniSvnelovanes safuZv-
meyvavilis mixeil mamulaSvilis mier. els. rogorc ukve aRiniSna, qarTuli mwignobroba erT-
droulad daiwyo rogorc saqarTveloSi, aseve mis farg-
XIX s.
qaRaldi, zoma: 35×23 sm. lebs gareT – qristianul aRmosavleTSi. sazRvargareTis
Q 283 qristianuli centrebisaken qarTveli mwignobari berebis
ltolvas, upirveles yovlisa, ganapirobebda erTian
sarwmunoebrivsa da kulturul sivrcesTan Tanaarsebo-
bis survili. swored am survilma aaTvisebinaT maT is-
da bolos, unda aRvniSnoT saero xelnawerTa Soris
toriuli siria-palestinisa da bizantiis kulturuli
TavianTi daniSnulebiTa da iersaxiT gamorCeuli e. w.
gamocdileba da, amasTanave, xeli Seuwyo xelosnobis
saxalxo, saojaxo moxmarebis, Tilismis funqciis mqone
erovnuli, tradiciuli, dargebis Semdgom ganviTarebas.
mcire wignebi – `avgarozebi~, romelTagan zogierTi Sei-
radgan wignis Seqmna warmoebiTi procesia, bunebrivia,
cavda avgarozis epistoles, wminda giorgis locvebs da
saxarebis monakveTebs. qarTul xelnawer kulturas unda mieRo ukve arsebuli
da aprobirebuli samwignobro gamocdileba. miuxedavad
imisa, rom qarTuli xelnaweri tradiciis dasawyisisT-
vis (V s.) qristianul aRmosavleTSi gavrcelebuli iyo
saweri masalis ori saxeoba – papirusi da etrati, qa-
giiT Semotanili furclis aRmniSvneli `qarta~. sxvaTa qveda fena. V-VII ss.
H 1329
Soris, qristianobis gavrcelebam da wignieri cxovrebis
dasawyisma biZgi misca etratis warmoebas saqarTvelo-
Si. mwerlobis dasawyisaTvis saweri masalis warmoebis
teqnologiuri procesi – balnisa da xorciani nawilis
mosacileblad tyavis kirian wyalSi dalboba, basri ai-
raRiT gafxeka, gluvi zedapiris misaRebad tyavis kvlav
kirnarev wyalSi moTavseba, gadaWimva-gaSroba-galesva,
furclis gaTeTrebis mizniT kvlav kiriTa da carciT
misi damuSaveba – srulad iyo aTvisebuli, radganac V-VI
saukuneebis qarTuli palimfsestebi gadawerilia kargad
damuSavebul maRali xarisxis etratis farTo furcle-
bze, teqsti naweria gaSlilad, furclis ekonomiis gar-
eSe, rac cxadyofs, rom Zvel saqarTveloSi tyavis saweri
masalis mopoveba gasaWirs ar warmoadgenda. furclis
dakabadonebis, anu teqstis masze ganawilebis, farTe
aSiebis gamoyofis adreuli wesi ar Secvlila arc wignis
repertuaris gafarTovebisa da misi moculobis zrdis
Semdgom. IX-X saukuneebSi saqarTveloSi maRali xarisxis
etratze gadawerili yoveldRiuri daniSnulebis samo-
nastro Tu sagangebo mniSvnelobis xelnaweri wignebi
gadawerili orad ori qarTuli xelnaweris arseboba- gadamwerma isargebla monastris skriptoriumis maragiT
sac. es aris X saukuneSi palestinaSi Seqmnili wignebi da iZulebuli gaxda rig SemTxvevaSi gamoeyenebina ukve
– mTeli wlis sadResaswaulo sagalobelTa krebuli – erTxel naweri da Semdgom gadarecxili etrati. swored
iadgari da fsalmunis fragmenti. dRes meore maTgani amitomac Wil-etratis ramdenime furceli palimfses-
daculia peterburgis saltikov-SCedrinis saxelobis tia, amaTgan zogis pirveli fena qarTulia, zogisa ki –
bibloTekaSi, xolo pirveli – sabawmidaSi gadawerili berZnuli.
xelnaweri – xelnawerTa erovnul centrSi. sainteresoa, sazogadod unda iTqvas, rom sazRvargareTis skrip-
rom am wignSi sawer masalad gamoyenebulia ara mxolod toriumebSi qarTveli berebis samwignobro moRvaweobas
papurusi, aramed etratic. swored amitomac es krebuli xSir SemTxvevaSi finansurad uzrunvelyofdnen qarTveli
Wil-etratis iadgaris saxelwodebiTaa cnobili. am ori mefe-didebulebi da saqarTvelos eklesia. mwignobrebi
masalis erTdrouli, Sereuli gamoyeneba gvafiqrebinebs, Semowirulobas iRebdnen zogjer fuladi da zogjer ki
rom ukve X saukuneebisaTvis TviT palestinaSi Wili war- wignisTvis saWiro masalis saxiT. amgvari Sewirulobebi
moadgenda iSviaT da, SesaZloa, Zvirad Rirebul masalas. gansakuTrebiT Tavs iCenda e. w. sazeimo wignebis gadawer-
tyavisa da metalis kombinirebuli yda; sqeli, sworad moWrili xis dafebi, romelzec Ria yavisferi tyagadakruli yda; xis masiuri dafebi moWrilia xelnaweris furclebis pirze.
SeimCneva tyavis sami Ffena: pirveli Sre (IX s.) fragmentuili, amoutvifravia; meore Sre ydis zedapirze gamosaxulia wresa da kvadratSi Caxatuli stilizebuli tolgverda jvari.
(X s.) SenarCunebulia mxolod zeda frTis centralur nawilSi. Zlier dazianebul tyavze gamoyenebulia xazovani tvifris teqnika. kidesTan miuyveba erTmagi aSia, romelsac CarCod akravs
amotvifrulia wreSi Caxazuli jvris stilizebuli forma – rombiseburi wnuli ornamentiebi sam-sami xazi. Kkonturebs aformebs mcire zomis dekoratiuli burTulebi. aseve gamoyenebulia
Caxveuli boloebiT, romelic gaformebulia mcire zomis dekoratiuli samsWvalebiT, Semavsebeli oTxkuTxedi formis D Semavsebeli dekoratiuli tvifri.
tvifrebiT. amotvifrul tyavis zedapirze damagrebulia gravirebuli, saSualo zomis tolferda
jvari (XIV s). vercxlze amokveTili naxatis saxes foTlovan-yvavilivani ornamenti qmnis. mesame, Lliturgikuli krebuli. IX-X ss.
Yyda: X s., zoma: 13×14,5 sm.
sqeli tyavis Sre (XVI s.), romelic amJamad moxeulia, SemorCenilia yuis mxares.
Yydis ostati: iovane-zosime
adiSis oTxTavi. 897 w. Sin. Geo. N. 26; xelnawerTa erovnul centrSi daculi fotoasli
yda: IX-X, XIV-XVI ss., zoma: 30×27 sm.
IX s-is ydias ostati: miqaeli
daculia svaneTis istoriul-eTnografiul muzeumSi
2008 wlis Mmxatvruli asli: m. ebraliZe
bolo dromde cnobili iyo adreuli ydis samiode nimu-
Si da isic daculi sinis mTis wm. ekaterines monastris
II tvifruli fena
wignsacavSi. 2008 wels svaneTis istoriul-eTnografiul
III fena metalis jvari muzeumSi or mniSvnelovan xelnawerze – adiSis oTxTavsa
da adiSis iadgarze gamovlinda IX-X s-is ydebis fragmen-
tebi. dRes Tamamad SegviZlia visaubroT IX-X saukunis
pirveli fena ydis warmoebis teqnologiursa Tu mxatvrul aspeqteb-
ze. A adreuli tipis qarTuli xelnaweris tyavis ydebis
Camomtvreuli
xis dafa ornamenti aRmosavluri tolferda jvris stilizaciis
safuZvelze igeba. ydebs tvifravdnen svel tyavze Cxvle
tis meTodiT. tyavze farglisa da specialuri wverwama-
xilebuli xelsawyos meSveobiT gamosaxavdnen wreSi Ca-
xazul jvrebs, rombisebur wnul ornamentebs Caxveuli
boloebiT, sxvadasxva formis Semavsebel da sabordiure
Ria yavisferi tyagadakruli tvifruli yda; sqeli, sworad moTlili xis dafebi emTxveva
adreuli qarTuli xelnaweri wignis xis dafebi xelnaweris CamonaWers; aqvs tyavis ori Tasma; ydis zedapirs kravs sami xazisagan Semdgari
masiuria da CamoWrilia xelnaweris furclebis pirze, arSia. Sida sivrcis are uWiravs samkuTxed postamentze Semdgar jvars. rogorc jvari, aseve
postamentic Sesrulebulia xazovani tvifriT. ydis zedapirze Tavisufal adgilebs avsebs
romlebsac samive mxares, kideebmze mouyveba Rari.
rogorc diagonaluri xazebi, aseve mcire zomis samsWvalis tipis Semavsebeli tvifrebi.
wigni ikvreba kombinirebuli teqnikiT, rac gulisxmobda
erTdroulad rveulebis jaWvisebur akinZvasa da xis wyarosTavis oTxTavi. X s.
dafebis mimagrebas. Yyda 1070 w., zoma: 22,5×19 sm.
Yydis ostati: iovane
restavrirebuli xelnawerTa erovnul centrSi
A 98
sjuliskanoni. 1031 w.
Yyda: XVI s., restavrirebulia XVIII s-Si
zoma: 21×16,5 sm.
muqi yavisferi tyavgadakruli yda; gamoyenebulia A 96
ormagi xis dafebis mimagrebis teqnika. moWedilobis
fragmenti SemorCenilia ydis qveda frTaze; Zlier
dazianebuli xelnaweris zedapirze dakrulia rogorc vxedavT, xelnawerebze gvxvdeba wignis Sekv
liTonis burTulebi, samsWalebi. xelnaweri ris adreuli meTodebi, kerZod sworxazovani, romlis
akinZulia `grekaJis~ teqnikiT. SeimCneva wignis
drosac xis dafebze Rarebi CaWrilia vertikalorad. ���
or-
meoradi akinZvis kvali. SemorCenilia daSlili
magi xis dafebi mimagrebulia akinZuli wignis blokze am
kaptalis fragmenti. zeda frTaze SemorCenilia
liTonis masiuri wawvetebuli, solis magvari dros akinZvis Sedegad datovebuli Tokebi ifareba xis
Sesakravebi; Tasmebi dReisaTvis dakargulia dafebSi. miuxedavad xelnaweri wignebis xelaxali Sekazm-
visa, ydaze mainc gvxvdeba akinZvis adreuli elementebi,
oTxTavi. 1048 w.
rac imiT unda avxsnaT, rom ydis damuSavebis tradicia
yda: XIII-XIV ss., zoma: 21,5×13,5 sm.
H 1741
– teqnika, iaraRebi, dekori ucvleli darCa.
xis dafebze, Sida (ukana) mxares SeiZleba dakruli
iyos abreSumis naWeri, etrati an qaRaldi. forzacs,
garda praqtikuli daniSnulebisa, wminda esTetikuri
mxarec aqvs. igi faravs yvela im defeqts, romelsac
xelnaweris ydaSi Casmisas tovebda mkazmveli. forzacis
XVII s. Yydebi qarTuli wignis ydis istoriaSi gardamaval reliefur adgilebze dayolebulia winaswar specialurad momzadebuli TokiviT dagrexili tilos
naWrebi. mkazmvels xelovnurad Seuvsia `grekaJis~ Sedegad miRebuli CaRrmavebebi. Yyua Zveli
safexurs warmoadgenen adreul (X-XVI ss.) da gviandel
restavrirebulia. kaptali dazianebulia. ydaze Sida mxridan gamokrulia moCiTuli qsovili.
(XVIII-XIX ss.) ydebs Soris.
Sesakravebi dakargulia.
oTxTavi. 1687 w.
yda: XVII s., zoma: 15,5×10,6 sm.
Q 911
oTxTavi. 1792 w.
yda: XIX s., zoma: 9×6 sm.
H 1689
oTxTavi. XVII s. Y
yda: XVIII s., zoma: 12×8,5 sm.
H 2127
yavisferi tyavgadakruli muyaos TeTri feris tyavgadakruli oqrotvifruli yda (xis dafebi iribadaa
oqrotvifruli yda; karg mdgomareobaSi; moTlili); aSiad miuyveba maqmanis magvari nazi ornamenti. zeda frTis
zeda frTaze amotvifrulia ovalur centrSi gvxvdeba jvarcmis siuJeti, qvedaze ki – RvTismSobeli ymiT; Yyuaze
medalionSi Casmuli jvarcma, qvedaze reliefuria Sekervis adgilebi, romelTa Soris amotvifrulia mcire zomis
ki – ovalur medalionSi gamosaxulia mcenareuli ornamentis Semcveli rombisa da kuTxis tvifrebi Y(ikiTxeba
ori adamianis figura mdgomare pozaSi, ganmartebiTi warwera laTinuri asoebiT); aqvs zolebiani qsovilis kaptali,
erT-erTi maTgani nimbosania. kuTxeebSi forzacebad gamoyenebulia XIX s-is marmarilos qaRaldi; wigni ikvreba ori
amotvifrulia qerubimebi. kaptali ar metalisTaviani tyavis TasmiT; Kkideebis CamonaWeri oqrotvifrulia.
aqvs. furclebis CamonaWeri daWrelebulia;
mcire zomis wigni Cadebulia farCisgan oTxTavi. 1719 w.
damzadebul budeSi; yda ganicdis evropul yda: XIX s-is II nax., zoma: 14,5×10 sm.
gavlenas. Q 85
daujdomeli. 1747 w.
yda: XIX s., zoma: 5×3,5 sm.
Q 369
sagalobelTa krebuli.
Wil-etrati. IX s.
yda: XIX s., zoma: 12×10 sm.
H 2123